Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile maapõueseaduse eelnõu, mis muudab hulgaliselt maavarade kaevandamisega seotud seadusi ja muude muudatuste hulgas määrab keskkonnaameti ainsaks asutuseks mis hakkab kaevelubasid väljastama.

"Maapõueseaduse eelnõu on ette valmistatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning selle eesmärk on korrastada maapõuega seotud regulatsiooni ning ka muuta mõningaid seniseid maapõueõiguse põhimõtteid," ütles keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Masing BNS-ile.

Ühe olulise muudatusena hakkab kaevandamislubasid menetlema keskkonnaamet. Seni oli see jaotatud keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti vahel. Muudatusega tagatakse lubade menetlemisel rolliselgus ehk keskkonnaministeeriumi kui poliitikakujundaja ja keskkonnaameti kui rakendaja funktsioon.

Eelnõuga kaotatakse ära senised erisused maardlate liigitamisel ehk kaob ära kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlate jaotus. Sellest tuleneb ka ressursitasude kohalikele omavalitsustele jaotamise muutmise vajadus. Kui seni laekus kohalikule omavalitsusele kogu kohaliku tähtsusega maardla ja veerand üleriigilise tähtsusega maardla ressursitasust, siis muudatusega kinnitatakse iga ressursitasu liigi jaoks eraldi kohalikule omavalitsusele laekuv tasu osa.

Lisaks tõstetakse keskkonnatasud välja kohalike omavalitsuste kulude kattest ning need laekuvad tasandusfondiga kulude katmiseks jaotatud rahale täiendavalt sisuliselt keskkonnahäiringu kompensatsioonina. Kohalikele omavalitsustele laekuva osa muutumisest tulenevalt muutub ka keskkonnatasude jaotumine riigieelarvesse ja Keskkonnainvesteeringute Keskusele.

Loobumine maardlate jaotamisest üleriigilise tähtsusega ja kohaliku tähtsusega maardlateks tähendab, et riigile kuulub edaspidi aluspõhja maavara, avalikus veekogus asuv maavara ning riigi kinnisasjal asuv maavara. Riigile ei kuulu eelnõu kohaselt enam liiv, kruus, ravimuda, turvas ja kvaternaari savi, väljaarvatud see, mis asub riigimaal ja avalikus veekogus. Olulist mõju muudatus ei oma, sest üleriigilise tähtsusega kruusamaardlaid ei ole ning üleriigilise tähtsusega liiva- ja savimaardlad asuvad valdavalt riigimaadel ja kuuluvad seega ka edaspidi riigile. Ravimudamaardlad asuvad merepõhjas, mistõttu maardlate liigitamise kaotamine ei muudaks ka nende omandit. Üleriigilise tähtsusega turbamaardlatest on eraomandis umbes 13 000 hektarit, kuid uute turbamäeeraldiste kasutuselevõttu piirab säästva arengu seaduse alusel kehtestatud piirmäär, mistõttu on muudatuse mõju väike.

Uuendusena nähakse eelnõuga ette võimalust rajada riigile olulisi infrastruktuuriobjekte ka maardlatele. Maapõue ja maavara kaitse sätetesse luuakse kaalutlusõigus, millega antakse võimalus kaaluda riigi huve – kas olulisem on maavara kättesaadavus või ülekaaluka avaliku huviga ehitise, tehnovõrgu või -rajatise ehitamine. Maardlatele ehitamist saaks lubada vaid juhul, kui alternatiivse asukoha kasutamine tooks kaasa mõne teise sama kaaluka avaliku hüve kahjustamise või oleks ülemääraselt kulukas. Seni oli püsiva iseloomuga rajatise või taristuobjekti rajamine maardlale keelatud, kui see halvendas maavara kättesaadavust.

Kuna looduslike turbaalade edasist kuivendamist tuleb vältida ja eelistada turba kaevandamise jätkamist juba kuivendusest rikutud aladel, on eelnõu kohaselt kavas nimetada turbaalad, kus kaevandamine on nii majanduslikust kui ka ökoloogilisest aspektist aktsepteeritav. See tähendab, et edaspidi on võimalik turba kaevandamist taotleda vaid kindlaks määratud alade nimekirjast, seni oli võimalik taotlus esitada ükskõik millise aktiivse varu kaevandamiseks.

Seaduse jõustumisajaks on kavandatud 2016. aasta 1. jaanuar.

{fcomment}

Kaks süürlast üritasid kolmapäeval Võrumaal salaja üle piiri Eestisse tulla, kuid jäid piiriametnikele vahele.

Illegaalsed piiriületajad jäid piiriametnikele silma Meremäe vallas. Nende kontrollimisel selgus, et tegu on ebaseaduslikult kontrolljoont ületanud 25-aastase ja 24-aastase Süüria Araabia Vabariigi kodanikuga, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Neljapäevase Tartu halduskohtu otsusega paigutati mõlemad mehed kinnipidamiskeskusesse.

{fcomment}

Võrus võtsid kolmapäeval erinevates spordialades mõõtu 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni tegevväelased ja talvise kutse ajateenijad ning Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi 91. ratsaväerügemendi võitlejad.

Ligi 120 sõjaväelast võistlesid rahvusvaheliselt tuntud aladel nagu võrkpall, jalgpall ning ameerika jalgpall, teatas 2. jalaväebrigaadi teabeohvitser BNS-ile. Liitlastele tutvustati ka Eestis traditsioonilisi rahvaspordialasid nagu saapavise ja köievedu.

Kuperjanovlased saavutasid võrkpallis võidu 3:1 ja jalgpallis 2:0. Esimest korda ameerika jalgpalli mänginud eestlased pidid selles mängus ameeriklastele alla vanduma 3:1.

Saapaviskes võidutsesid liitlased, hõivates esimese ja teise koha ning kolmanda koha saavutas eestlane.

Köieveos saavutas esimese koha liitlaste teine võistkond, teiseks jäid kuperjanovlased ning kolmandaks liitlaste kolmas võistkond.

Alates 7. juunist baseerub 2. jalaväebrigaadi Taara linnakus üle 80 Ameerika Ühendriikide õhudessantvägede kerge-jalaväe üksuse sõduri. Liitlased viivad oma sõduritele läbi ratassõidukite sõiduõpet, maastikul orienteerumist ja lahinguvälja meditsiiniline abi andmise väljaõpet.

Ämari, Tapa ja Võru sõjaväelinnakutes baseerub hetkel üle 400 liitlasvägede sõduri ning lisaks kergetehnikale ka 8 ründelennukit A10 Ämaris ja 10 tanki M1A2 Tapa sõjaväelinnakus.

Liikluses sai neljapäeval vigastada üks inimene, kelleks osutus joobes kaubikujuht Põlvamaalt.

Kell 18.25 oli liiklusõnnetus Põlva vallas Mammaste külas Koolimaja tee 1 juures, kus 45-aastase alkoholijoobes mehe juhitud Volkswagen Transporter kaldus lauges kurvis paremale teelt välja ja sõitis vastu puud, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti korrapidaja.

Kiirabi viis juhi Põlva haiglasse kontrolli.

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus kümme joobekahtlusega sõidukijuhti.

Üks tabatud juht oli esialgsetel andmetel uimasteid pruukinud ning ülejäänud olid alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära ulatuses või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta siis juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.