Ligi neljandik elanikest on mures liiklussaaste mõjude pärast

Eesti elanikest 24 protsenti on tõsiselt mures liiklusest tuleneva õhusaaste tervisemõjude pärast, samas ahikütte õhusaastes näeb probleemi vaid seitse protsenti vastanutest, selgub uuringust.

24,9 protsenti peab kõige olulisemaks liiklussaaste tervisemõjuks allergia teket, 23,9 protsenti mõjusid oodatava eluea pikkusele ja 25,3 protsenti mõjusid loote arengule.

Kõige enam ehk 40 protsenti vastanutest on puutunud kokku liikluse heitgaaside, 39,8 protsenti tänavatolmuga ja 35,4 protsenti liiklusmüraga. Kuigi kokkupuudet müraga peetakse suureks, teadvustavad vähesed müra tervisemõjusid.

Väiksemaks peeti kokkupuudet ahikütte õhusaastega, tööstusliku õhusaastega, äärmuslike ilmaoludega, saastunud joogiveega ja siseruumide hallitusega. Kõige väiksemaks peeti kokkupuudet radooniga.

Keskkonnategurites näevad oluliselt suuremat ohtu tervisele kõrgema haridusega inimesed ja naised, samuti on Eesti muukeelne elanikkond selles suhtes murelikum. Hingamisteede kaebustega ja psühholoogiliste probleemidega inimesed teadvustavad oluliselt sagedamini just õhusaaste tervisemõjusid.

Võrreldes 2001. aasta küsitlustulemustega näeb käesoleval aastal rohkem Eesti inimesi terviseohtu töökeskkonnas ja erinevates toodetes sisalduvates kemikaalides, kuid varasemast vähem inimesi peab oluliseks õhusaastest tulenevaid ohtusid.

Väga suur hulk inimesi ei ole midagi ette võtnud vältimaks kokkupuudet nende negatiivse mõjuga keskkonnateguritega. Seevastu üle 91 protsendi inimestest on enese kaitseks midagi ette võtnud kuuma ilma mõjude eest. Nii liiklussaaste, ahikütte suitsu kui ka siseõhu saaste puhul pole enamasti midagi ette võetud, sest inimesed pole sellele probleemile mõelnud. Ka on levinud arvamus, et liiklussaaste ja ahikütte suits ei põhjusta inimesele märkimisväärset kahju.

Kolm neljandikku küsitlusele vastanutest arvas, et ametiasutused peaksid tegema rohkem vähendamaks õhusaastest tingitud terviseriske. Ametiasutuste suuremat sekkumist ootavad pigem vanemaealised, vene keelt kõnelevad, väiksema sissetulekuga ja halvema tervisehinnanguga inimesed. Riiklikest meetmetest õhusaaste vähendamiseks peetakse parimaks rahalist toetust ühis­transpordi arendamiseks, kuid naastrehvide maksustamisele ollakse üldiselt vastu. Ahikütte saaste vähendamise meetmetest peeti parimateks vanade küttekollete uuendamise rahalist toetamist ja teadlikkuse tõstmist õigetest kütmisviisidest.

Pool vastanutest tunneb kohustust vähendada oma elustiiliga kaasnevat elukeskkonna reostust. Nende hulgas on enam naisi, maal elavaid, terviseriski kõrgeks hindavaid ja eesti keelt kõnelevaid inimesi.

Terviseameti tellitud uuring “Keskkonna­tervis: arusaamine riskidest ja motivatsioon tervisemõjude vähendamiseks“  selgitas Eesti inimeste suhtumist keskkonnast tulenevatesse negatiivsetesse tervisemõjudesse ja nende käitumisvalikuid mõjude vähendamiseks. Käesoleva aasta veebruaris ja märtsis läbi viidud küsitlusuuringus osales tuhat 17–74-aastast inimest üle Eesti.

Uuringut koordineeris Keskkonnatervise uuringute keskus.{fcomment}