Eesti vabalevi kanaleid edastava Levira teatel on TV3 otsustanud vabalevis ka peale tänavu 1. juulit jätkata.

"Selleks, et TV3 ja Kanal 2 vabalevis TasutaTV kaudu näha, ei ole tarvis liituda ühegi tasulise operaatoriga," teatas Levira.

Levira teatel ei peaks inimesed enam pöörama tähelepanu teiste teleoperaatorite agressiivsetest kampaaniatest, kus väidetakse, et ainult nendega liitudes näeb edaspidi Kanal 2 ja TV3. TV3 ja Kanal 2 jätkavad vabalevis.

Telekanal TV3 teatas, et loobub signaali levitamisest õhu kaudu vabalevis osaliselt ning praegune Multiplex 1 levivõrk asendatakse levivõrguga Multiplex 6.  Kui Multiplex 1 puhul on vabalevi katvusalaks kogu Eesti, siis Levira hinnangul võimaldab Multiplex 6 vabalevis TV3 jälgida ligi 90 protsendile elanikkonnast. Levivõrgu vahetus toimub sel suvel.

"Tänu otsusele vabalevist osaliselt lahkuda saame senisest rohkem investeerida juba saabuva sügisese teletoodangusse," ütles TV3 tegevjuht Priit Leito.

Kanal 2 ja TV3 senised vabalevi televisiooni load kehtivad 1. juulini. Tehnilise järelvalve amet korraldas selle aasta alguses konkursi kahe vaba juurdepääsuga üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa väljaandmiseks ning konkursi tulemusel anti Kanal 2-le ja TV3-le uued load kehtivusega kuni kümme aastat.

Aprilli alguses teatas TV3, et on otsustanud lahkuda vabalevist, mille tõttu 100 000 selle kaudu televiisorit vaatavat isikut seda kanalit enam 1. juulist ei näeks. Mai lõpus teatas Levira, et ka Kanal 2 soovib vabalevist lahkuda. Sellest vähem kui nädal hiljem ütles Kanal 2 juht Urmas Oru, et tegemist on pigem pikaajalise kavaga ja ka peale 1. juulit on Kanal 2 vabalevis nähtav.{fcomment}

Salaja üle piiri Venemaalt Eestisse tulnud mees sai viieaastase Eestisse sissesõidu keelu.

Neljapäeval peeti Võru linnas kinni 51-aastane Venemaa kodanik, kelle kontrollimisel selgus, et tal puudus riigis viibimiseks seaduslik alus, teatas Lõuna prefektuur BNS-ile. Mehe enda väitel tuli ta Eestisse ebaseaduslikult ajutist kontrolljoont ületades eelmisel hommikul.

Mehele vormistati ettekirjutus riigist lahkumiseks, samuti kohaldati talle sissesõidukeeld viieks aastaks ning määrati rahatrahv. Isik saadeti tagasi Venemaale.{fcomment}

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) postitab reede hommikust kuni laupäeva hommikuni 24 tunni jooksul oma Facebooki seinale infot numbrile 112 tulnud väljakutsete kohta, et tutvustada oma tööd.

Kokkuvõtted laekunud kõnedest avaldatakse tunnise viivitusega ning suure üldistusastmega, et tagada teatajate anonüümsus ning mitte kahjustada võimalikke menetlusi.

Veebikonstaabel Maarja Punaku sõnul annab sotsiaalmeedia hea võimaluse näidata laiemale publikule politseitöö igapäevast köögipoolt ning avada sotsiaalsete probleemide lähtekohti. „Need keskmiselt 400 väljakutset, millele politseipatrullid tavapärase ööpäeva jooksul reageerivad, annavad aimu, millest saavad alguse need olukorrad, mis vajavad politsei sekkumist ning abi. Eelmise väljakutsete maratoni ajal tekkinud pilt, kus suur osa politseile tehtud väljakutsetest olid seotud alkoholi tarbimisega, annab kõigile meile mõtteainet, millised on ühiskonnas aktsepteeritud väärtused ja eeskujud,“ ütles Punak.

Keskmiselt laekub hädaabinumbrile 112 ööpäeva jooksul umbes 4000 telefonikõnet üle Eesti, millest politseinike reageerimist vajab ligi 450.

Eelmine politsei väljakutsete maraton Facebookis oli aasta tagasi 23. juunil ning 24 tunni jooksul tehti PPA Facebooki lehele 555 sissekannet politseile laekunud kõnedest. Maratoni korraldatakse kolmandat aastat järjest.

Politsei- ja piirivalveameti Facebooki lehte saavad lugeda ka need inimesed, kellel ei ole portaalis kontot. Politsei lehe leiab aadressil www.facebook.com/politseijapiirivalveamet.{fcomment}

Haridus- ja teadusministeerium saatis partneritele ettepaneku anda koolitöötajatele senisest paremad ja selgemad õigused õpilase ning kooli turvalisuse tagamiseks, muuhulgas võivad koolitöötajad saada õiguse vaadata ka lapse isiklike asjade hulka.

Minister Jürgen Ligi sõnul pole koolitöötajate õigused ohtlike olukordade ennetamiseks kehtivates seadustes piisavalt selgelt kirjas. „Koolides tuleb ette olukordi, mille puhul töötajate õigused laste turvalisuse tagamisel peavad olema täpsemalt reguleeritud. See on ka küsimus, mida õpetajate ameti väärtustamisega seoses sageli mainitakse. Partnerite ja spetsialistidega tuleb seetõttu arutada, kuidas oleks õpetajatel võimalik keerulistes olukordades teha täie kindlusega õige käitumisvalik," märkis Ligi.

Et avastada ning võtta ennetavalt hoiule keelatud ained ja esemed nagu alkohol ja muu taoline, tehakse eelnõu väljatöötamise kavatsuses ettepanek anda koolitöötajatele õigus vaadata näiteks lapse kotti või kappi ka ilma politseid kaasamata.

Samuti kaalutakse võimalust anda koolitöötajatele õigus seada piirangud lastele ohtlike isikute kooli territooriumil viibimisele. Seda õigust läheb näiteks vaja, kui kooli territooriumile on tulnud joobes inimene. Lisaks on arutelu all õigus piirata ärritunud, joobekahtlusega või muul põhjusel ebaadekvaatselt käituva lapse koolist lahkumist enne vanema, politsei või kiirabi saabumist.

Eelnõu väljatöötamise kavatsus saadeti Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Lastekaitse Liidule, kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonidele ning teistele ekspertidele. Ministeerium ootab tagasisidet ettepanekule augusti keskpaigaks.{fcomment}