EESTI UUDISED BNS

Eesti Andmesidevõrk rajab Lõuna-Eestis 300 kilomeetrit baasvõrku

Pilt on illustratiivne  FOTO: VT

MTÜ Eesti Andmesidevõrk rajab Lõuna-Eestis ligikaudu 300 kilomeetrit kiire internetiühenduse baasvõrku, projekti maksumus on 3,4 miljonit eurot.

"Rajame ümmarguselt 300 kilomeetrit baasvõrku, seda peamiselt Võrumaal, Põlvamaal ja Valgamaal, osaliselt ka Tartumaal," ütles Eesti Andmesidevõrgu juhatuse liige Raivo Tammiksaar BNS-ile.

Ettevalmistustööd rajamistöödeks on tehtud ning tööd peaksid algama lähinädalatel, lisas ta.

Projekti kogumaksumus on 3,4 miljonit eurot, sellest 2,9 miljonit eurot moodustab Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) toetus, mis eraldati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu.

Eelmise aasta veebruaris kiitis EAS heaks rahastamisotsuse 500 kilomeetri baasvõrgu rajamiseks Kagu-Eestis ja Tartumaal. Kokku eraldati vahendeid siis 12 projektile kogumahus 4,9 miljonit eurot.{fcomment}

Üle poolte uppunutest on alkoholijoobes

FOTO: VTPäästeamet tuletab suve hakul meelde, et alkoholijoobes vette ja veekogule minek on väga ohtlik. 2014. aastal uppus Eestis kokku 68 inimest, alkoholijoobes oli neist üle poole (58%). Viimase nelja (2010-2014) aasta jooksul on purjus peaga uppunud 163, neist suveperioodidel 102 inimest.

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul saanuks selliseid traagilisi õnnetusi ära hoida siis, kui igaüks võtab endale vastutuse oma napsust sõpra iga hinna eest vette minekul peatada. „Eelmisel aastal üle poole uppunutest oleksid vajanud endale sellist sõpra, sest nad olid ujuma minnes alkoholijoobes. Inimesed saavad täna aru, et purjus peaga ujumine on ohtlik, kuid alkoholijoobes see ohutunne kaob. Seepärast peavadki teised sekkuma - ära lase oma purjus sõpra vette!“

Ligi pooled eelmise aasta uppunutest jätsid oma elu veekokku suvekuudel, enamus neist purjus mehed. Eestis  uppus 2014. aastal keskmiselt 5,1 inimest 100 000 elaniku kohta. Tänavu on uppunud 10 inimest, eelmine aasta samal ajal oli see arv 24.

Tänasest stardib Päästeameti sellesuvine veeohutuskampaania „Ära lase purjus sõpra vette!“, mis tuletab meelde, et sõprade eest tuleb veekogude läheduses hoolt kanda, eriti, kui on tarvitatud alkoholi.

Purjus sõpru takistama kutsuvad sõnumid levivad kõigis Eesti suuremates tele- ja raadiokanalites. Tänavapildis saab näha trükireklaame ning sotsiaalvõrgustikes telereklaamist inspireeritud lõbusaid ja õpetlikke veeohutuse klippe. Päästeameti Facebooki lehel toimuvad kogu suve auhinnamängud ja jagatakse veeohutusalaseid nõuandeid. Suve perioodiks soovituslikult kohustuslik film „Peata oma sõbrad“ on kõikidele kättesaadav Youtube keskkonnas (https://youtu.be/grJfhSYsZFQ).

Uppumiste statistika leiab Päästeameti kodulehelt www.päästeamet.ee.

Kohus saatis paadunud liikluskurjategija aastateks vangi

FOTO: VTTartu maakohus saatis lõppeval nädalal aastateks vangi paadunud liiklusrikkuja, kes jätkas vaatamata mitmetele liikluskuritegude eest saadud kriminaalkaristustele purjuspäi autosõitu ning põhjustas lõpuks raske liiklusõnnetuse.

Ränk õnnetus juhtus eelmise aasta 23. augustil Võrumaal Vastseliina vallas Plaani-Pari-Kündja tee 9. kilomeetril, kus purjus 42-aastane Janek ei tulnud oma Renault Megane´i juhtimisega toime ja sõitis teelt välja kraavi, kus sõiduk rullus katusele. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada kaks kaasreisijat, neist üks sai raske ja ravimatu näovigastuse, teine kannatanu sai seljapõrutuse.

Tartu maakohus mõistis lõppeval nädalal Janeki lühimenetluses süüdi auto juhtimises purjuspäi ja liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse põhjustamises. Kohus mõistis Janekile kolmeaastase vangistuse, mida aga vähendati lühimenetluse tõttu ühe kolmandiku võrra. Samas liitis kohus karistusele mehele varasema otsusega mõistetud üheaastase ärakandmata vangistuse, mistõttu tuleb Janekil trellide taga veeta kolm aastat. Menetluskuludena peab ta tasuma 491 eurot.

Karistusregistri järgi on Janek varem viiel korral kriminaalkorras karistatud ning kõik karistused on mõistetud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Tal ei ole juhtimisõigust ega juhiluba. Kohus leidis, et süüdistatava käitumine näitab selgelt seda, et isik ei ole oma varasematest õigusrikkumistest ja tingimisi vangistusest õigeid järeldusi teinud, vaid on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist.

"Märkimist väärib ka asjaolu, et sel korral põhjustas Janek joobes juhtimise tagajärjel ka autoavarii, milles sai kannatada kaks kaasreisijat, kellest üks sai raske tervisekahjustuse," märkis kohus.

Kohtu hinnangul on Janeki suhtumine kehtivatesse liiklusreeglitesse äärmiselt üleolev ja ükskõikne ning süüdistatav on seadnud järjepidevalt enda käitumisega ohtu kaasliiklejate elu ja tervise. "Janeki näol on tegemist isikuga, kes järjepidevalt rikub liikluseeskirju ja on liikluses ohtlik," lisas kohus.

Kohus leidis, et kuna kõik muud mõjutusvahendid on ennast ammendanud, siis ehk pikaajaline reaalne vangistus suudab süüdistatavat panna oma tegude üle lõpuks järele mõtlema, annab talle võimaluse oma käitumisest õiged järeldused teha ja oma edaspidist elu õiguskuulekale teele suunata.{fcomment}

Uue nädala alguseks ilmateenistus suvist soojust veel ei ennusta

FOTO: VTIlmateenistus prognoosib algava nädala esimeseks pooleks vähest pilvisust ning alla 20 kraadi jäävaid õhutemperatuure.

Esmaspäeva öösel on vähese või vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub edela- ja läänetuul 7-12, puhanguti 15-17, saartel ja rannikul kuni 20 m/s. Sooja on 6-11 kraadi. Esmaspäeva päeval vahelduv pilvisus püsib, kuid kohati sajab ka hoovihma. Puhub edela- ja läänetuul 7-12, puhanguti 15-17, saartel ja rannikul kuni 20 m/s, pärastlõunal tuul järk-järgult nõrgeneb. Sooja on 13-18 kraadi.

Teisipäeva öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub loode- ja läänetuul 3-9 m/s. Sooja on 4-9 kraadi. Teisipäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaaretuul 3-9 m/s. Sooja on 13-17 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub läänekaaretuul 3-9 m/s. Sooja on 3-9 kraadi, kuid maapinna lähedal võib temperatuur langeda 0 kraadi lähedusse. Kolmapäeva päeval pilvisus tiheneb, kuid ilm püsib olulise sajuta. Puhub lääne-ja edelatuul 5-11 m/s. Sooja on 15-19 kraadi.

Tänavu on meedikud tuvastanud 71 uut tuberkuloosijuhtu

FOTO: VTTänavu viie kuuga on meedikud tuvastanud 71 uut tuberkuloosijuhtu, mida on vähem kui mullu.

Jaanuaris haigestus Eestis tuberkuloosi 14, veebruaris 15, märtsis 16, aprillis 15 ja mais 11 inimest selgub terviseameti statistikast. 2014. aastal registreerisid arstid esimese viie kuuga 88 uut tuberkuloosijuhtu.

Registreeritud tuberkuloosijuhtude arv Eestis on olnud alates 2000. aastast languses ning vähenenud 812 juhult 246 juhuni eelmisel aastal. Mullu suri tuberkuloosi tõttu 23 inimest.

Tuberkuloos on õhu teel leviv piisk-nakkushaigus, mis levib kui kopsutuberkuloosi põdev patsient köhib, aevastab või räägib. Üks nakkuslik kopsutuberkuloosihaige võib aastas nakatada 10-15 inimest ning neist kümnel protsendil areneb elu jooksul välja tuberkuloos.

Eesti on WHO poolt kuulutatud multiresistentse ja eriti resistentse tuberkuloosi ohumaaks. Üle 20 protsendi esmastest ja üle 50 protsendi korduvatest tuberkuloosijuhtudest on multiravimresistentsed tüved, mille korral ravi kestab 5-7 antibiootikumi kombinatsioonraviga 2-3 aastat.

USA üksus saabub Eestisse väljaõppele

FOTO: VTUuel nädalal alustab kaitseväe keskpolügoonil ja Nursipalu harjutusalal väljaõpet Ameerika Ühendriikide relvajõudude kompaniisuurune üksus koos M1A2 Abrams tankide ja jalaväe lahingumasinatega Bradley, mis selle nädala jooksul Eestisse jõuab.

“See operatsioon näitab meie võimet kiirelt liigutada oma üksusi Balti riikides, et vajadusel kiiresti reageerida igale võimalikule kriisile või meie liitlasi ähvardavale ohule,” ütles Eestisse saabuva kompanii ülem kapten Jonathan Punio. “Peame väga oluliseks oma liitlaste suveräänsust ja turvalisust. Suhtume resoluutselt ja pühendunult iga oma liitlase vabaduse tagamisse.”

Ameeriklaste väljaõpe Eestis on osa Ameerika Ühendriikide heidutusmeetmete operatsioonist Atlantic Resolve Kirde-Euroopas. Väljaõppe üks osa on üksuse manöövrivabaduse ja liikuvuse demonstreerimine, samuti teevad USA sõdurid erinevaid taktikalisi harjutusi kaitseväe keskpolügoonil ja Nursipalu harjutusalal. Eesti kaitseväe roll operatsioonil on korraldada täiendava USA üksuse vastuvõtmine ning tagada neile vajalik logistiline ja meditsiiniline toetus.

Ameerika Ühendriikide üksus saabub Eestisse Lätist ja juuni lõpuni paikneb 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus Ameerika Ühendriikide maaväe 3. jalaväediviisi 1. brigaadi 7. rügemendi tankikompanii võitlejad ning 2. jalaväebrigaadi Võru linnakus 173. õhudessantbrigaadi õhudessantväelased.

3. jalaväediviisi 7. jalaväerügement on üks vanimaid Ameerika Ühendriikide maaväe jalaväeüksuseid, mis loodi rohkem kui 200 aastat tagasi ja on osalenud 12 sõjas ning saanud üksusena rohkelt tunnustusi. Rügement on osalenud mõlemas maailmasõjas, Korea ja Vietnami sõdades, aga Iraagi ja Afganistani operatsioonidel. 7. jalaväerügement on osa 3. jalaväediviisist, hüüdnimega Rock of the Marne, mille üksus sai I maailmasõjas Marne\'i lahingus üles näidatud vapruse eest. 173. õhudessantbrigaad asutati Esimese maailmasõja ajal ja üksus on osalenud Teise maailmasõja lahingutes, Vietnami sõjas ning operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD