Suurt suvesooja ei tule ka alanud nädalal, prognoosib ilmateenistus.

Teisipäeva öö on kõrgrõhkkonna servas selgema taevaga ja sajuta ning nõrga tuulega. Sooja on 8-12 kraadi, Kirde-Eestis aga kohati vaid 6 kraadi. Päevaks suureneb madalrõhuvööndi surve ja keskpäeval alates Edela-Eestist hakkab vihma sadama, on võimalik äike. Õhutemperatuur tõuseb 14-19 kraadini, Ida-Eestis veidi üle 20 kraadi.

Kolmapäeval eemaldub madalrõhulohk Venemaale ja selle järel kandub edelavoolus kuivemat ja mõõdukalt sooja õhku. Hoovihma võimalus on suurem öö hakul Ida-Eestis ja ka pärastlõunal areneb sisemaal kohatisi hoogsajupilvi. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Sooja on öösel 6-11, päeval 14-18 kraadi.

Neljapäev on tugevneva kõrgrõhuharja mõjul suurema sajuta. Vaid pärastlõunal võib taas areneda rünksajupilvi, millest üksikuid vihmahooge tuleb. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Sooja on öösel 5-10, päeval 14-18 kraadi.

Reedel jõuab Skandinaaviasse madalrõhkkond ja selle idaserva mööda kandub vihmapilvede vöönd üle Eesti. Lõuna- ja edelatuul tugevneb. Öösel on sooja 4-9, päeval 13-17 kraadi.

Laupäeva öö ja hommik on enamasti sajuta. Päeval jõuab järgmne madalrõhulohk ühes vihmapilvedega Eesti kohale. Lõunakaare tuul ajuti tugevneb. Sooja on öösel 2-7 kraadi, maapinna lähedal võib 0 lähedale langeda, meretuulega rannikul on sooja kuni 10 kraadi, päeval aga 15-20 kraadi, sajupilvede all langeb 12 kraadi.

Pühapäev tuleb madal- ja kõrgrõhkkonna piirimail kohatiste vihmahoogude ja mõõdukalt tugeva edelatuulega. Öösel on sooja 4-9, päeval 12-17 kraadi.

Keskmine brutokuupalk kasvas esimeses kvartalis aastaga 4,5 protsenti 1010 euroni; aasta varem esimeses kvartalis oli palga kasvutempoks 7,3 protsenti.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2015. aasta esimeses kvartalis 2014. aasta esimese kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 15,6 protsenti ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta esimeses kvartalis 5,3 protsenti.

Keskmine netokuupalk ehk töötajatele väljamakstav tasu oli 2015. aasta esimeses kvartalis 815 eurot, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud kiiremini kui keskmine brutokuupalk – kasv 5,9 protsenti. See on tingitud tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrade alanemisest 2015. aasta 1. jaanuarist.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aasta esimeses kvartalis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 5,4 protsenti. Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud 2015. aasta esimeses kvartalis jätkunud tarbijahindade langus. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 15. kvartalit järjest.

Keskmine brutotunnipalk oli 6,37 eurot ja see tõusis 2014. aasta esimese kvartaliga võrreldes 5,8 protsenti.

Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk 2014. aasta esimese kvartaliga võrreldes kinnisvaraala palgatöötajatel – vastavalt 14,4 protsenti ja 15 protsenti. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud kuuel tegevusalal – mäetööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; ehitus; veondus ja laondus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning haldus- ja abitegevus.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 992 eurot, veebruaris 984 eurot ja märtsis 1053 eurot.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta esimeses kvartalis täistööajale taandatud töötajate keskmine arv 1,5 protsenti suurem kui 2014. aasta esimeses kvartalis. Kõige enam suurenes palgatöötajate arv finants- ja kindlustustegevuses – 10,6 protsenti.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu esimeses kvartalis 1361 eurot ja tunnis 9,01 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta esimese kvartaliga tõusnud vastavalt 4,3 protsenti ja 5,3 protsenti. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele oli kõige suurem kinnisvaraalases tegevuses – 13,8 protsenti kuus ja 13,7 protsenti tunnis.{fcomment}

Riigikogu läheb kolme nädala pärast suvepuhkusele ja koguneb taas Toompea lossi suurde saali septembri keskel.

Kevadise istungjärgu viimane istung toimub 11. juunil ja sügisese istungjärgu esimene istung toimub 14. septembril, ütles riigikogu pressiesindaja Urmas Seaver BNS-ile. "Loomulikult saab riigikogu alati koguneda ka erakorralistele istungjärkudele," sõnas Seaver.

Riigikogu 13. koosseisu esimene istungjärk algas 30. märtsil, mil parlamendi uus koosseis kogunes avaistungile.{fcomment}

Võrus sai laupäeva hommikul vigastada sõidukijuht, kes sõitis Neste tankla lähedal kõrvalteelt ettevaatamatult peateele ja põrkas kokku seal liikunud autoga.

Õnnetus juhtus kella 8.50 ajal Võrus Jüri ja Luha tänava ristmikul, kus 62-aastane naine sõitis Citröeniga ette peateel liikunud Peugeot'le, mida juhtis 50-aastane mees, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi viis Citröeni juhi kontrolliks Lõuna-Eesti Haiglasse.

Ootamatud väljasõidud peateele viisid laupäeval neli inimest haiglasse

Teeandmiskohustuse eiramise tõttu juhtus laupäeval kaks liiklusõnnetust, kus sai viga kokku neli inimest; seejuures põhjustas ühe õnnetustest joobes juht.

Esimene õnnetus juhtus kella 8.50 ajal Võrus Jüri ja Luha tänava ristmikul, kus 62-aastane naine sõitis Citröeniga ette peateel liikunud Peugeot'le, mida juhtis 50-aastane mees. Kiirabi viis Citröeni juhi kontrolliks Lõuna-Eesti Haiglasse.

Teine õnnetus juhtus kella 14.45 ajal Järvamaal Türi vallas Türi-Väätsa tee 1. kilomeetril, kus alkoholijoobes 35-aastane mees sõitis Volvo V40-ga otsa peateel liikunud Ford Focusele, mida juhtis 27-aastane naine. Kiirabi viis mõlemad juhid ning Fordis kaasreisijana viibinud 25-aastase mehe Järvamaa haiglasse.{fcomment}