Tartu maakohus karistas tingimisi vangistusega kuut meest, kes jäid süüdi enam kui 200 000 salasigareti veos Venemaalt Eestisse.

Kohus tunnistas neljapäevase otsusega kuus meest kokkuleppemenetluses süüdi salakaubaveos ja tubakatoodete käitlemise korra rikkumises ning kolm neist lisaks samadele kuritegudele ka riigipiiri ebaseaduslikus ületamises. Juri Leškin (20), Juri Dumbrovski (23) ja German Veselov (20) tunnistati süüdi kahes eelnimetatud kuriteos ning Aleksei Ilinov (24), Ruslan Garagulja (28) ja Paavel Liit (22) kolmes kuriteos. 

Kohus mõistis neile kahe aasta ja kahe kuu kuni kahe aasta ja kaheksa kuu pikkused tingimisi vangistused kahe ja poole- kuni kolmeaastase katseajaga. Kõik süüdistatavad viibisid aga selle aasta jaanuari lõpust neljapäevani vahi all, mistõttu on neil mõistetud karistusest reaalselt ära kantud ligi neli kuud. Menetluskuludena tuleb süüdistatavatel tasuda 1510 kuni 1740 eurot.

Süüdistuse järgi võtsid mehed Eesti-Vene piiril tuvastamata isikutelt vastu käitlemiseks keelatud tubakatooteid ning toimetasid need edasi Määsovitsa külla. „Ilmselgelt olid need tubakatooted mõeldud müügiks. Riik andis selge signaali, et Eesti piiri ebaseaduslik ületamine salakaubaga ei jää märkamatuks ja sellisele teole järgneb karistus,“ kommenteeris Lõuna ringkonnaprokurör Margus Lellep. 

Tema sõnul saadi meestelt kätte 21 kasti, kus oli 210 000 Eesti maksumärkideta sigaretti. Lisaks sellele selgitasid uurijad välja, et kolm meest olid seotud ka riigipiiri ebaseadusliku ületamisega, mis leidis aset ööl vastu 24. jaanuari Võrumaal Meremäe vallas Kiislova külas, kui mehed läksid ebaseaduslikultüle Eesti-Vene ajutise kontrolljoone suunaga Eestist Venemaale ning tulid hiljem tagasi.

Viis süüdistatavat on Pihkva oblasti elanikud. Eestiga seob neid üksnes asjaolu, et neil on topeltkodakondsus, Eesti ja Vene oma. Üks süüdistatav on Eesti kodanik, kuid ka tema elas viimased kuud enne kinnipidamist Pihkva oblastis.

Lellepi sõnul saavad inimesed topeltkodakondust ära kasutades viisavabalt ületada Eesti-Vene ajutist kontrolljoont ja see oli ka selles kriminaalasjas kajastatud kuritegude puhul oluline nüanss. „Nimelt sisenesid mehed täiesti legaalselt Koidula piiripunkti kaudu Eestisse, seejärel aitasid üle niinimetatud rohelise piiri salakaupa toimetada ning oleks pärast Eestist seaduslikult lahkunud,“ selgitas prokurör.

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm ütles, et viimaste aastate lõikes on salakaubaveo juhtumid ning avastatud salasigarettide kogused vähenenud. „Ühelt poolt põhjusel, et kogu salasigaretiäri on muutunud komplitseeritumaks ja inimesed ei näe ebaseadusliku tegevusega kaasnevas riskis neile langevat kasu. Nimelt on Lõuna prefektuur läbi aastate kasutanud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi salakaubandusega tegelevate inimeste välja selgitamiseks ja nende vastutusele võtmiseks,“ selgitas Tamm.

Ta lisas, et seda kuritegevusliiki on edukalt pärssinud aina karmim kohtupraktika, väga hea koostöö maksu- ja tolliametiga ning loomulikult kohalikud elanikud, kes teatavad piirivalvuritele oma kodukandis märgatud kahtlastest vahejuhtumitest.

„Kuigi salakaubajuhtumid on täna langustrendis, ollakse pidevalt valmis uute juhtumite lahendamiseks. Seda enam, et taoline ülepiirikuritegevus on mõjutatud sisemaa maksupoliitikast ning tunnetatav hinnavahe näiteks Eestis ja Venemaal võib kahjuks nii mõnegi meelitada ebaseaduslikku lisateenistust otsima,“ rääkis piirivalvebüroo juht.

Statistikaameti teatel rändas möödunud aastal Eestist välja 4637 ja siia saabus elama 3904 inimest, ehk väljaränne oli eelneva kolme aastaga võrreldes ligi 30 protsenti väiksem.

Väljarännanutest 53 protsenti ja sisserännanutest 44 protsenti olid naised, teatas statistikaaamet reedel BNS-ile. Meeste rändesaldo oli möödunud aastal positiivne - Eestisse tuli elama 14 meest rohkem kui Eestist välismaale elama läks. Viimati oli meeste välisrände saldo positiivne 2009. aastal.

Mullu oli kõigis vanusrühmades väljarändajaid arvuliselt vähem kui varasematel aastatel. Peamised Eestist lahkujad on 20–34-aastased ning Eestisse saabujad 25–39-aastased. Alates 30-aastaste vanuserühmast oli sisserännanuid rohkem kui varasematel aastatel. 15–29-aastaseid oli sisserännanute hulgas vähem kui 2013. aastal.

Rändesaldo oli positiivne kahes vanuserühmas: 0–4-aastaste väikelaste ja üle 60-aastaste hulgas. Kõige suurem rahvastikukadu oli 5–14-aastaste ja 20–29-aastaste hulgas, samal ajal kui teistes aktiivsetes välisrändes osalevates vanuserühmades on kadu suurel määral vähenenud. 30–34-aastaste seas on rändesaldo enam-vähem tasakaalus. 35–59-aastaste seas oli rändesaldo küll negatiivne, kuid rahvastik neis vanuserühmades vähenes tunduvalt vähem kui varasematel aastatel. Varasemalt on suurem väljarände kadu toimunud vanuses 20–44.

Riigiti on tihedaim ränne endiselt Eesti ja Soome vahel. Eestist läks Soome elama 3051 ja Soomest tuli Eestisse elama 1290 inimest. Rändesaldo oli poole väiksem kui 2013. aastal. Populaarsemate riikidena, kuhu minnakse Eestist elama enam, kui sealt Eestisse elama tullakse, võib välja tuua veel Saksamaa ja Rootsi. Positiivse rändesaldoga riikide hulgas on peamised riigid Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid.

Kodakondsuse järgi oli 65% sisserännanutest Eesti, 11% Venemaa ja 24% muude riikide kodanikud. Varasemate aastatega võrreldes on sisserännanute seas Eesti kodanike osatähtsus tõusnud ning Vene kodanike osatähtsus langenud. Väljarännanute hulgas on Eesti kodanikke 93%.

Välismaalt sisserännanutest 53 protsenti asuvad elama Harjumaale, neist üle 80 protsendi Tallinna. Teistest maakondadest võidab välismaalt sisserände tulemusel kõige rohkem elanikke Ida-Virumaa (10 protsenti), Tartumaa (10) ja Pärnumaa (6).

Eestist väljarändajad on enamasti pärit Harjumaalt (45 protsenti), kuid oluline hulk lahkub ka Tartumaalt (14). Maakondade välisrände saldo on positiivne Harjumaal ja Tallinnas, kuid suurusjärgus alla saja inimese. Tartumaa negatiivne välisrände saldo on maakondade seas kõige suurem, ehk 254 inimest. Lahkujaid on saabujatest rohkem ka Pärnu- ja Viljandimaal.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Võrumaa piirkonna esimehena jätkab riigikogu liige Kalvi Kõva ning aseesimeheks valiti neljapäeval Võru linnapea Anti Allas.

"Võrumaa inimesed toetasid riigikogu valimistel ülekaalukalt sotsiaaldemokraate ning selle eest oleme neile väga tänulikud. Teeme kõik endastoleneva, et seda usaldust õigustada ning viia ellu Võrumaa inimeste jaoks olulisi muutusi," ütles Kõva SDE pressiesindaja teatel.

SDE Võrumaa piirkonna juhatuse liikmed on Lasva osakonna esimees ja Lasva vallavanem Juris Juhansoo, Rõuge osakonna esimees ja Rõuge vallavolikogu liige Kerli Kõiv, Urvaste osakonna esimees Rolf Kiitsak, Mõniste osakonna esimees Maarika Niidumaa, Võru valla osakonna esimees ja Võru vallavolikogu aseesimees Meelis Koppel, naiskogu Kadri Võrumaa juht Külliki Mattus ning Noorte Sotsiaaldemokraatide Võru klubi esimees Kasper Keps.{fcomment}

Valitsus kiitis neljapäeval haaks seaduseelnõu, mille kohaselt tõstetakse vastavalt valitsusliidu tegevuskava kokkuleppele lapsetoetust pere esimese ja teise lapse kohta 60 euroni kuus ning toetatakse iga kolme ja enamat last kasvatavat perekonda täiendavalt 200 euro suuruse lasterikka pere toetusega.

Eelnõu kohaselt on alates tuleva aasta 1. jaanuarist lapsetoetuse suurus 50 eurot, alates 1. jaanuarist 2018 tõuseb see 55 euroni ning alates 1. jaanuarist 2019 planeeritud 60 euroni, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Lapsetoetuse suurus alates kolmandast lapsest peres ei muutu ning seda makstakse endiselt 100 eurot lapse kohta.

Kolme- ja enamalapselistele peredele luuakse uus lasterikka pere toetus, mida makstakse peredele, kus kasvab vähemalt kolm lapsetoetusele õigust omavat last. Senine seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus eraldi liigina kaotatakse ning integreeritakse lasterikka pere toetuse sisse. Sellest tulenevalt diferentseeritakse lasterikka pere toetuse suurus peres kasvavate laste arvu järgi – kolme kuni kuut last kasvatavale perele on see alates 2017. aasta 1. juulist 200 eurot, seitset ja enamat last kasvatavale perele on see 370 eurot.

„Toetuste tõstmise vajalikkust kolme ja enama lapsega perede jaoks on uuritud ning jõutud järeldusele, et see mõjutab kindlasti sündivust. Täna sünnib kolmas laps vaid kolmandikku kahe lapsega peredest. Majandusliku kindlustunde korral on Eesti naised ja mehed valmis saama perre ka kolmandaid, neljandaid ja rohkemgi lapsi. Oluline on, et kolmanda lapse sünniga keskmine sissetulek peres ei langeks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Praegu on lapsetoetuse suurus pere esimesele ja teisele lapsele 45 eurot kuus. Samuti makstakse seitsme ja enamalapselise pere vanema toetust, mis nüüd integreeritakse lasterikka pere toetuse sisse.

Eelnõu vastuvõtmisega kasvavad lapsetoetuse kulud riigieelarves tuleval aastal 14 miljonit eurot, 2018. aastal on kulude kasv 28,4 miljonit eurot ja 2019. aastal 42,8 miljonit eurot.

Kulud lasterikka pere toetusele on 2017. aastal 20,6 miljonit eurot, 2018. aastal 41,3 miljonit eurot ja 2019. aastal 41,3 miljonit eurot. Eelnõu vastuvõtmisega kaasnevad kulud kaetakse sotsiaalministeeriumi 2016-2019. aasta eelarvetest, eelnõu on planeeritud jõustuma tuleva aasta 1. jaanuaril.{fcomment}