Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel on Eesti vanim elanik Põlvamaal elav 108-aastane naine.

Neljapäeva seisuga elab Eestis kokku 149 saja-aastast või vanemat inimest. Eesti eakaim mees on 105-aastane ja elab Harjumaal, ütles siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Eesti vanimad inimesed on 108-aastane Põlvamaal elav naine, Võrumaal elav 107-aastane naine ning Harjumaal elav 106-aastane naine. 105-aastaseid elab Eestis kokku neli, 104-aastaseid üheksa, 103-aastaseid 13, 102-aastaseid 23, 101-aastaseid 29 ning saja-aastaseid 68.

Üle 100-aastastest inimestest on 20 mehed ja 129 naised.

Enim 100. eluaasta piiri ületanud inimesi on Harjumaal - 60. Tartumaal elab selliseid inimesi 18, Lääne-Virumaal viis, Pärnumaal 11, Ida-Virumaal kuus, Võrumaal üheksa, Viljandimaal seitse, Raplamaal neli, Saaremaal kaks, Jõgevamaal neli, Järvamaal neli, Põlvamaal kuus, Valgamaal kaheksa ja Läänemaal viis. Hiiumaal ei ela ühtegi 100. eluaasta piiri ületanud inimest.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel sündis aprillis Eestis kokku 1140 last, neist 574 tüdrukut ja 566 poissi.

Kaksikuid sündis 18 paari, neist viis paari poisse, kolm paari tüdrukuid ja kümme segapaari, teatas siseministeerium BNS-ile. Tallinnas sündis 420, Harjumaal 149, Hiiumaal 10, Ida-Virumaal 94, Jõgevamaal 14, Järvamaal 21, Läänemaal 16, Lääne-Virumaal 42, Põlvamaal 14, Pärnumaal 75, Raplamaal 24, Saaremaal 20, Tartumaal 160, Valgamaal 25, Viljandimaal 36 ja Võrumaal 20 last.

Aprillis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia (14), Maria (11), Eliise ja Polina (7). Poistele pandi enim nimeks Rasmus (10), Artjom, Martin ja Robin (9), Matvei ja Oliver (7).

Eelmisel kuul sõlmiti 366 abielu, neist 25 sõlmisid notarid ja 13 vaimulikud. Lahutati 237 abielu, neist 24 notarite poolt. Aprillis registreeriti 1285 surma.

Riigihalduse ministri käskkirjaga anti uus nimi üheksale ja maavalitsuse otsusega 108 inimesele, neist eesnimi 19, perekonnanimi 95 ning ees- ja perekonnanimi kolmele inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 72 naist ja 45 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1102 sündi, 1330 surma, 305 abielu, 221 abielulahutust ja uus nimi anti 152 inimesele.

Talgujuhtidelt kogutud täpsustatud andmetel osales tänavuse Teeme Ära talgupäeva raames korraldatud 1808 talgul kokku vähemalt 47 136 inimest, mis moodustab 3,6 protsenti Eesti elanikkonnast.

Maakondade lõikes korraldati kõige rohkem talguid Harjumaal ja Tallinnas, kus osales 413 talgul kokku 13 407 inimest, teatas talgupäeva korraldaja BNS-ile. Taaskord ületas oma mulluse rekordi Saaremaa, kus 193 talgul lõi kaasa 14,1 protsenti maakonna elanikest.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul mängis tänavu külm ja vihmane ilm talgupäeva korraldusele vingerpussi, ent kodust siiski välja tulnud inimeste suur arv näitab eestimaalaste tõelist soovi oma kodukandi ja kogukonna heaks panustada. „Juba viiendat aastat järjest on suurenenud nii talgute kui ka talguliste arv. Kümnete tuhandete eestimaalaste lisandumine viitab talgupäeva meeskonna hinnangul ühiskonnas aset leidvale olulisele muutusele – oleme liikumas samm-sammult sügavamate väärtuste hoidmise ning positiivsema ja hoolivama eluhoiaku poole,“ rääkis Tüür.

Tänavuse talgupäeva raames osales Saaremaal 14,1 protsenti elanikkonnast, Läänemaal 8, Järvamaal 7,5, Võrumaal 6,5, Valgamaal 6,3, Hiiumaal 6,1, Jõgevamaal 5,9, Raplamaal 5,5, Põlvamaal 4,5, Pärnumaal 4,3, Lääne-Virumaal 4,2 ja Viljandimaal 4 protsenti elanikkonnast. Väiksemad osalusprotsendid olid suuremate linnadega maakondades: Ida-Virumaal 2,9 protsenti, Harjumaal 2,3 ning Tartumaal 2,3 protsenti.

Traditsiooniliselt maikuu esimesel laupäeval peetud üle-eestilise Teeme Ära talgupäeva korraldasid Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik.

Eelmisel aastal korraldati üle Eesti 1754 talgut, millest võttis osa  45 024 talgulist.

Tuleval aastal peetakse üle-eestiline talgupäev 7. mail.

Maanteeamet ja Nordecon AS sõlmisid 3,8 miljoni euro suuruse lepingu asfalteerimistööde teostamiseks seitsmes erinevas töölõigus Võru ja Põlva maakonnas.

"Riigihanke võitjana on hea meel teatada uuest lepingust tee-ehituse valdkonnas, mille tulemusel paranevad lõiguti liiklemistingimused Lõuna-Eestis kahel olulisel maanteel," ütles Nordeconi AS-i juhatuse liige Avo Ambur pressiteate vahendusel. "Kahtlemata mõjutavad suvised teetööd nii kohalikke liiklejaid kui ka transiitliiklust, kuid see on paratamatu ning lõpptulemus korraliku katte saanud teede näol peaks selle ebameeldivuse tulevikus pikaks ajaks korvama."

Teekatend taastatakse Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel kilomeetritel 220,9-230,8 ning 249,6-260, samuti Võru-Põlva tee kilomeetritel 0,7–5,2. Tööde lepinguline maksumus on 3,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad mais 2015 ning lõpevad sama aasta novembris.

Kokku taastatakse selle lepingu raames seitsmes erinevas töölõigus teekatendeid ligemale 24,25 kilomeetri ulatuses. Uut kulumiskihti paigaldatakse ligi 256 480 ruutmeetrit ning asfalti kokku umbes 45 000 tonni. Lisaks rajatakse tolmuvabasid katteid 10 kilomeetri ulatuses kolmele kruusateele.