Ametiühingud kogusid kuu ajaga esimeste haiguspäevade hüvitise taastamiseks ligi 25 000 toetusallkirja, teisipäeval antakse allkirjad koos vastava eelnõuga üle riigikogule.

Aprilli alguses alustasid ametiühingud allkirjade kogumist ettepanekule taastada töötajate ajutine töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast, selle ajaga kogunenud üle toetusallkirjad antakse teisipäeval kell 12 koos vastava eelnõuga riigikogule üle, teatas BNS-ile ametiühingute keskliit.

Kui teisipäeva hommikul teatasid ametiühingud, et toetusallkirju on kogutud üle 11 000, siis keskpäevaks said kõik toetusallkirjad kõik üle loetud. Ametiühingute teatel kujunes lõplikuks allkirjade arvuks 24 889.

Ametiühingute ettepanek on taastada töötajate ajutine töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Ka peaks hüvitise suurus olema proportsioonis töötaja sissetulekuga. Ametiühingud leiavad, et seadusi tuleks muuta selliselt, et tööandja alustab haiguspäevade hüvitamist esimesest haiguspäevast 60 protsendi ulatuses ja haigekassa võtab kohustuse üle viiendal päeval 70 protsendi ulatuses.

Keskliidu esimees Peep Peterson sõnas, et töötajate üldine tervislik seisund vajab erilist tähelepanu ja iga haigus tuleb võimalikult varases staadiumis välja ravida. "Haigena töölkäimine on eriti levinud madalama palgaga töötajate hulgas, kes kojujäämist endale lubada ei saa," sõnas ta.

„Muret teades on meile siiski mõningaks üllatuseks, et ühiskonnas on haiguspäevade hüvitise taastamiseks sedavõrd lai toetus," sõnas Peterson. Tema sõnul said ametiühingud palju pöördumisi vabatahtlikelt, kes samuti allkirju koguda aitasid.

Haigekassa esialgse prognoosi kohaselt kasvavad ametiühingute ettepanekuga haigekassa kulud umbes seitsme miljoni euro võrra ehk 46 miljonilt eurolt 53 miljonile eurole.

Arvutuse aluseks on eelmise aasta tööhõive, haigestumiste arv ja haigestunutele tasutud ühe kalendripäeva keskmine hüvitis, mis oli eelmine aasta 15,5 eurot. Haigekassa on samas võtnud lisaaega oma esmaste arvutuste täpsustamiseks.

Peterson nentis, et kuigi esimeste haiguspäevade hüvitamine on osutumas algsetest odavamaks, on selleks raha leida siiski keeruline. Seetõttu mistõttu võib poliitilise kokkuleppe saavutamine võtta aega. Samas oli Peterson veendunud, et eelnõud keegi riigikogu menetlusest välja hääletama ei hakka.

Ilmateenistus prognoosib alanud nädalaks muutlikku ilma, oodata on nii vihmahooge kui ka sajuta ilma.

Teisipäeval on Eesti kohal kõrgrõhuhari ja ilm on peamiselt sajuta. Puhub läänekaare tuul öösel 4-10 m/s, päeval 2-6 m/s, õhtu poole pöördub tuul lõunakaarde. Sooja on öösel 2-7, päeval 14-17, meretuulega rannikul kuni 10 kraadi.

Kolmapäevaks jõuab edelavoolus soe õhumass. Lisandub ka niiskust ja öösel sajab vihma. Päeval saab mõjusamaks taas kõrgrõhuhari ja sajuhooge on vaid laiguti. Öösel puhub lõunakaare, päeval edela- ja läänetuul 3-9 m/s. Sooja on öösel 5-10, päeval 15-20, meretuulega rannikul kuni 12 kraadi.

Neljapäeval läheneb lõuna poolt väike madalrõhkkond ja toob kaasa ka niiskust. Vihmahoogude võimalus on suurem eelkõige päeval. Öösel puhub nõrk idakaare tuul, päeval pöördub põhjakaarde ja muutub tuntavamaks. Sooja on öösel 5-10, päeval 10-14, Pärnu-Narva joonest ida pool 16-21 kraadi.

Reedel tugevneb taas kõrgrõhkkonna mõju ja saju võimalus on väiksem. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Sooja on öösel 3-9, päeval 13-18 kraadi.

Laupäeval laieneb Skandinaaviast madalrõhkkond üle Läänemere. Öö on veel enamasti sajuta ja nõrga lõunakaare tuulega. Päevaks jõuavad sajupilved ja läänekaare tuul muutub tuntavamaks. Sooja on öösel 3..8, Kagu-Eestis kuni 12 kraadi, päeval 13-18 kraadi.

Pühapäeval saab taas kõrgrõhkkond mõjusamaks ja saju võimalus on väiksem. Läänekaare tuul tugevneb. Sooja on öösel 3-8, Kagu-Eestis 10 kraadi ümber. Päeval on sooja oodata 12-17 kraadi.

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 40 joobekahtlusega sõidukijuhti.

Tabatud juhtidest kolm olid narkootikumide ja 37 alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära ulatuses või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta siis juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Võru tuntus supelrandades, Tamula ja Kubija järvel pakub tänavu vetelpäästeteenust AS G4S Eesti.

G4S võiti riigihanke vetelpäästeteenuse osutamiseks Tamula ja Kubija randades aastani 2017, küsides valve eest ilma käibemaksuta 62 304 eurot, märkis Võru linnavalitsus.

Linnavalitsus kinnitas hanke tulemused oma erakorralisel istungil lõppeval nädalal.