EESTI UUDISED BNS

Mesilaste hukkumise taga on peamiselt taimekaitsevahendite väärkasutus

Foto: MAARJA KAIV

Kontrolli tulemuste järgi põhjustab mesilaste hukkumist või olulist kahjustamist eelkõige taimekaitsevahendite väär kasutamine, kirjutab põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Jan-Roland Raukas Maablogis.

Raukase sõnul on tegemist kemikaalidega ja kindlasti avaldavad taimekaitsevahendid teatud mõju mesilastele ka nende nõuetekohasel kasutamisel. Põllumajandusamet on aga kahe viimase aasta järelevalve jooksul lasknud analüüsida mesilastelt võetud proove ja taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagajärjel hukkumisi tuvastatud ei ole.

Nii 2013. kui 2014. aastal pöördus seoses mesilaste hukkumisega põllumajandusameti poole viis mesinikku. Hukkumise põhjusena kahtlustati taimekaitsevahendeid. Analüüsid hukkunud mesilastest näitasidki kõigil juhtudel, et mesilaste hukkumise põhjustas taimekaitsevahendites Danadim 40 EC ja Perfekthion 400 kasutatav toimeaine dimetoaat.

Mõlemal aastal tuvastati aga, et dimetoaadi tooteid olid kasutanud rapsikasvatajad. Need taimekaitsevahendid on küll Eestis turule lubatud, kuid kumbagi pole lubatud kasutada rapsil. "Mesilaste hukkumise põhjustas seega taimekaitsevahendi kasutamisnõuete rikkumine. Järgnes väärteomenetlus ja PRIA-t teavitati kohustusliku majandamisnõude rikkumisest," märkis Raukas.

Ta selgitas, et enne taimekaitsevahendi turule lubamist läbivad kõik tooted põhjaliku hindamise, mille käigus hinnatakse ka nende mõju mesilastele. Taimekaitsevahend lubatakse turule ainult tingimustel, et see ei põhjusta olulist ohtu keskkonnale, sealhulgas mesilastele ega inimesele, ja seda nii taimekaitsevahendi kasutajale, kui ka taimekasvatussaaduse tarbijale. "Kui taimekaitsevahendit kasutatakse turule lubamise tingimusi eirates, võib see põhjustada ohtu nii keskkonnale kui inimesele. Seetõttu on oluline, et taimekaitsevahendeid kasutataks nõuetekohaselt," kirjutas Raukas.

Tema sõnul on kõige olulisem jälgida toote märgistusel toodud nõudeid, sealhulgas kasutada ainult märgistusel toodud kultuuridel ja lubatud kulunormide piires. Lisaks tuleb järgida ka taimekaitseseaduse ja põllumajandusministri määrusega kehtestatud nõudeid. Lihtsaim võimalus nõuetega tutvumiseks on lugeda põllumajandusameti infolehte „Kuidas kasutada taimekaitsevahendeid nõuetekohaselt“.

Põllumajandusamet on nõuete järgimise tagamiseks võtnud juba 2014. aastal täiendava kontrollimeetmena kasutusele seire. Selle käigus sõidavad taimekaitseinspektorid aktiivse taimekaitsetööde tegemise ajal maakondades ringi ja jälgivad, kas töid tehakse nõuetekohaselt.

"Selline kontrollimeede võimaldab avastada ka rikkumisi, mis muidu võiksid jääda tuvastamata. Samuti jätkab põllumajandusamet kindlasti reageerimist kõigile kaebustele taimekaitsevahendite väärkasutusest. Kahtluse korral tasub teavitada oma maakonna taimekaitse valdkonna inspektorit või Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonda," kirjutas Raukas.{fcomment}

Lapsed kipuvad alahindama elektriohte

FOTO: VT67 protsenti lastevanematest on suhteliselt muretud oma lapsi ähvardavate elektriohtude suhtes, aasta varem oli sama näitaja 47 protsenti, samal ajal hindavad noored ise oma teadmisi elektriohtudest keskmisest väiksemaks, selgus Elektrilevi tellitud uuringust.

„Loodetavasti ongi inimesed ennast elektriohtudega paremini kurssi viinud, sest uuringu järgi peab kolmveerand vastanutest oma teadlikkust elektriohtudest kõrgeks,“ tutvustas uuringu tulemusi Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend. „Statistika järgi elektriõnnetuste arv eelmisel aastal hoopis kasvas kümnendiku võrra. Sõnades ja tegelikkuses paistab erinevus," lisas Tiisvend.

Teadmatusest ja hulljulgusest juhtunud õnnetuse näitena tõi Tiisvend eelmise aasta kevadel Raplamaal toimunud õnnetuse, kus 16-aastane noormees ronis alajaama katusele ja sai eluohtliku elektrilöögi. „Elektrilöögi saamiseks ei peagi kaableid puudutama, piisab kui neile piisavalt lähedale minna,“ selgitas Tiisvend.

Uuringust selgus ka, et kuigi suur osa inimesi oli arvamusel, et tunnevad elektriohte hästi, siis vähemalt poolel elanikkonnast tekiks tegelikus ohuolukorras suuri raskusi. 41 protsenti vastanutest ei oska maha langenud pinge all elektriliinist ohutult eemalduda ja 10 protsenti protsenti vastanutest teeks seda valesti. Kolmandik vastajatest teadis, et ohutu on pinge all olevast liinist eemalduda hüpata ühel jalal või kaks jalga tihedalt koos ohuallikast kaugeneda.

Kuigi uuringu järgi on elektriohuteadlikkus kõrgem 40-59-aastaste, Lääne-Eestis ja maal elavate inimeste seas, juhtus eelmisel aastal tõsine õnnetus Jõgevamaal, kus eakas naine läks pärast äikesetormi alajaama elektrit tagasi lülitama ja sai tõsiseid vigastusi. Elektrilevi palub mitte ühelgi põhjusel kõrvalistel isikutel alajaamadesse minna, vaid helistada rikketelefonil 1343, et probleemi kõrvaldaksid elektrikud. “Oma elu ohtu seadmine ei ole ühelgi põhjusel mõistlik tegu,“ ütles Tiisvend.

Tehnilise Järelvalve Ameti statistika järgi toimub enamus elektriõnnetusi suvekuudel. 2014. aastal toimus 52 protsenti elektriõnnetustest maist kuni augustini.

Elektrilevi korraldab igal kevadel elektriohutuskampaania, milles kutsub lapsevanemaid lastele rääkima elektriohtudest sest iga elektriõnnetus on piisavate teadmiste korral välditav.

Turu-uuringute AS-i poolt vahemikus aprilli lõpust kuni mai keskpaigani läbi viidud uuringu eesmärk oli selgitada lapsevanemate teadlikkust elektriga seotud ohtudest. Omnibuss-uuringu raames vastas elektriohutuse küsimustele 1000 inimest.{fcomment}

G4S paneb tänavu vetelpääste välja 15 supelrannas

FOTO: VTTäna alustab G4S Rannavalve veeohutuse tagamist 15 menukamas supelrannas, punavalges vormis rannavalvurid aitavad tagada ohutust Tallinnas, Haapsalus, Tartus, Otepääl, Elvas, Türil, Võrus ja Pärnus.

G4S Rannavalve juhi Henry Seemeli sõnul on vetelpäästjad rannahooaja avamiseks valmis. Sel kevadel kandideeris rannavalve vabadele kohtadele sarnaselt möödunud aastale ligikaudu 200 inimest, kellest võeti tööle staažikamaid rannavalvureid täiendama 42.

Kuigi tõeliselt soojad ilmad lasevad end veel oodata ja seega ka vee soojenemine, tõmbavad päikselised ilmad juba praegugi randa aega veetma. Seemel soovitab randa minnes käituda arukalt ning enne vette minekut arvestada nii suplustingimusi kui ka oma võimeid. Lisaks veeohutusele juhib ta tähelepanu heakorrale rannas. „Möödunud suvel oli palju väljakutseid just seoses klaasikildudega rannas või teravatele kividele komistamisega. Palume klaastaaraga mitte randa tulla, sest nii saame ära hoida mõnegi kurvalt lõppeda võiva rannas käigu," ütles Seemel.

Rannavalve ülesandeks on ohtlikuks kujuneda võivate olukordade ettenägemine ja nende ärahoidmine. Kuna soojema ilmaga on rannas sõltumata nädalapäevast rahvast palju, siis on alati suur abi teistest rannalistest, kes samuti märkavad abivajajaid ja annavad neist teada. „Kuuma ilmaga võta randa kaasa ka joogivesi, et vältida vedeliku kaotust. Kindlasti hoia silma peal oma kaaslastel ja loomulikult lastel. Võimalusel küsi rannavalvurilt käepael, mis aitab kiirendada lapse ja vanema kokkuviimist,“ soovitas Seemel.

Võrus Tamula ja Kubija järve ääres on rannavalvurid suvitajate turvalisust tagamas 1. juunist kuni 31. augustini kell 10–21.

Alates 1. juunist on avatud ka www.g4s.ee/rannad lehekülg, kust saab neli korda päevas alates kella 10 infot õhu- ja veetemperatuuri kohta G4S-i valvatavates randades ning samuti selle kohta, kas parasjagu lehvib rannas suplust lubav või pigem selle eest hoiatav lipp. Kui roheline lipp näitab supluseks sobivat temperatuuri ja vee seisukorda, siis punane kannab sõnumit, et suplus ei ole soovitatav.{fcomment}

Tööinspektsioon alustab alaealiste töötingimuste sihtkontrolli

FOTO: VTTööinspektsioon alustab lastekaitsepäeval alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, mis on suunatud peaasjalikult alaealistega sõlmitud lepingute sisulisele hindamisele ning samuti teiste nõuete järgmisele, mis seonduvad alaealise tööle värbamisega.

Tulenevalt õiguskantsleri mullusest seisukohast, et alaealiste töösuhetes tuleb lähtuda töö tegelikust sisust, mitte lepingu nimetusest, saatis tööinspektsioon välja lisaks üldisele sihtkontrolli valimile märgukirjad ka ettevõtetele, kuhu teadaolevalt suviti noori tööle värvatakse, kuid eelistatakse töölepingu asemel muude võlaõiguslike lepingute sõlmimist.

Märgukirja eesmärk on tutvustada nõudeid ja erisusi alaealiste töös, tagamaks noortele seadusest tulenev kaitse töösuhetes. Tööinspektsioon tuletab nii lapsevanematele kui tööandjatele meelde, et ainult tööleping annab alaealisele rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ettenähtud kaitse ning kuna laps on piiratud teovõimega isik, ei ole talle võimalik panna töövõtu- või käsunduslepingu täitmisega kaasnevat vastutust.

Tööinspektsioon lähtub alaealistega sõlmitud lepingute hindamisel töösuhte tegelikust olemusest, mitte lepingu formaalsest nimetusest. Lisaks lepingutele kontrollitakse alaealiste tööga seonduvate teiste nõuete täitmist ning eritähelepanu pööratakse viimastel aastatel enim probleeme tekitanud alaealistel kehtivate tööaja piirangute järgimisele, lapsevanema ning tööinspektori nõusoleku olemasolule, töödele, millele alaealine on värvatud ning lisaks töölepingu seadusele kontrollitakse ka alkoholi- ning tubakaseadusest tulenevatest keeldudest kinnipidamist.

Käesoleval aastal on esimese viie kuu jooksul tööinspektsioonile esitatud juba 50 taotlust 970 alaealise ehk kuni 15-aastase tööle võtmiseks.

Alaealiste töötingimuste sihtkontrolli tulemused avalikustatakse septembris.{fcomment}

Venemaa keelab kalatoodete impordi Eestist ja Lätist

Foto: INNO TÄHISMAA

Venemaa keelab kalatoodete impordi Eestist ja Lätist ning seekordse keelu alla lähevad ka kalakonservid, edastasid reedel uudisteagentuurid Interfax ja AFP.

Venemaa eelmisel aastal kehtestatud toiduimpordi keeld puudutas vaid kala.

Venemaa veterinaarameti Rosselhoznadzor eestkõneleja Julia Trofimova sõnul teavitati Eesti ja Läti kolleege kohtumisel murest seoses väljaselgitatud süsteemsete rikkumistega ja teatati neile, et lähimal ajal peatatakse kalatoodete tarned Eestist ja Lätist Venemaale.

"Import Eestist ja Lätist Venemaale peatatakse peagi," kinnitas veterinaaramet oma koduküljel.

Ameti teatel saadetakse ametlikud teadaanded avastatud rikkumiste kohta Läti ja Eesti veterinaarametitele järgmise nädala jooksul.

Eesti Kalaliidu esindajad märkisid juba teisipäeval, et Rosselhoznadzor leiab kindlasti põhjuse keelustamaks Venemaal populaarseks saanud Eesti ja Läti kalatoodete eksport Venemaale, kui selleks soov on.

"Eks kõige olulisem küsimus on see, mis põhjusel Rosselhoznadzor Eestisse tuli. Kui tuled eesmärgiga [eksport] kinni panna, siis põhjuse leiab alati," ütles Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi BNS-ile ja lisas, et kontrolli algne põhjus oli asjaolu, et Eesti osakaal Venemaa kalatoodete impordis oli kasvanud väga suureks.

"Tõenäosus, et keelatakse kõigi Eesti ja Läti tootjate toodetu, on väga kõrge," ütles Rosselhoznadzori asedirektor Ivan Ponomarjov esmaspäeval pärast kontrollide läbiviimist neljas Eesti ja viies Läti kalatööstuses.

Alates 18. maist alustas Venemaa Rosselhoznadzor kontrolle Eesti ja Läti kalandustööstustes. Eesti ja Läti kalatööstuste kontrollimist põhjendas Rosselhoznadzor sellega, et viimasel ajal on leitud teatud tööstuste toodangu hulgast suurenenud hulgal inimestel ohtlike tooteid.{fcomment}

Võrumaa IRL toetab esimehena Tsahknat

Margus Tsahkna  FOTO: FacebookIsamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Võrumaa piirkond avaldas laupäevasel üldkogul toetust sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna saamisele erakonna esimeheks.

Piirkonna esimees Andres Kõiv ütles, et Tsahkna sobib esimeheks, kuna ta on end tõestanud läbi pühendumise Isamaa ja Res Publica Liidu ning selle eelkäija Isamaaliidu poliitika elluviimisele. "Me ootame Tsahknalt, et ta tuletaks erakonnale meelde tema väärtuseid ja missiooni ning aitaks nii ka ühiskonnal mõista ja usaldada IRL-i selle elluviimisel," vahendas IRL BNS-ile Kõivu sõnu piirkonna üldkogul.

Võru piirkonna juhi sõnul on erakonna toetuse kahanemise põhjused selged – läbipaistmatu juhtimine, sisedemokraatia moonutamine plokkhääletustega ning erakonna taandumine  konservatiivsete põhiväärtuste kaitselt.

Võru piirkond ootab Tsahknalt erakonna sisemist korrastamist ja naasmist partei traditsiooniliste väärtuste juurde. Need on eesti keele ja kultuuri kaitse, emakeelne haridus, traditsiooniline perekond, kohustuslikul ajateenistusel tugineval reservil ja võitlusvõimelisel Kaitseliidul baseeruv riigikaitsemudel ning ühetaolisel ja lihtsal maksupoliitikal tuginev stabiilne majanduskeskkond.

Võru piirkonna hinnangul on Tsahkna roll IRL-i esimehena vastutusrikas, kuna viimaste aastate sotsialistlike sugemetega ebajärjekindel poliitika on teinud IRL-ist kergesti asendatava kolmanda suurusjärgu poliitilise jõu. 

IRL-i Võru piirkond on veendunud, et Tsahkna suudab erakonna taas ühtseks liita ja anda sellele tagasi selge näo, väärtused ja eesmärgid.{fcomment}


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD