EESTI UUDISED BNS

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti mais Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1119 sündi, neist on 534 tüdrukud ja 585 poisid, samas oli iive negatiivne.

Kaksikuid registreeriti 17 paari, neist kaheksa paari poisse, viis paari tüdrukuid ja neli segapaari. Tallinnas registreeriti 437 sündi, Harjumaal 130, Hiiumaal 1, Ida-Virumaal 94, Jõgevamaal 21, Järvamaal 24, Läänemaal 21, Lääne-Virumaal 50, Põlvamaal 17, Pärnumaal 69, Raplamaal 26, Saaremaal 19, Tartumaal 136, Valgamaal 22, Viljandimaal 34 ja Võrumaal 18 lapse sünd.

Mais olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia 10, Alisa, Emilia 8 ja Laura 7 nimega. Poistele pandi enim nimeks Mark, Oliver, kokku 9 korda, järgnesid Kaspar, Martin, Robert 8 ning Artur, Daniil, Henri, Maksim, Rasmus ja Sebastian 7 nimega.

Eelmisel kuul sõlmiti 462 abielu, neist 30 notarite ja 58 vaimulike poolt. Lahutati 222 abielu, neist 14 notarite poolt. Mais registreeriti 1226 surma.

Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga anti uus nimi 64 ja maavalitsuse otsusega 104 inimesele, neist eesnimi 33, perekonnanimi 116 ning ees- ja perekonnanimi 19 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 110 naist ja 58 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1160 sündi, 1244 surma, 414 abielu, 242 abielulahutust ja 129 inimesele anti uus nimi. 

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet.{fcomment}

Võrumaal sai pühapäeval vigastaga ATV-ga juhitavuse kaotanud purjus juht.

Õnnetus juhtus kella 15.50 ajal Võru maakonnas Urvaste vallas Ruhingu külas Antsla-Kanepi mnt 15. kilomeetril, kus sirgel kruusateel kaotas alkoholijoobes 52-aastane Aivar kontrolli oma ATV üle ja rullus üle pea, teatas siseministeerium BNS-ile.

ATV juht toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.

{fcomment}

Tööandjad ei otsi tööjõupuudusele lahendust esmajärjekorras palgatõusust, vaid pigem töökoha maine parandamisest, töö ümberkorraldamisest või efektiivsuse suurendamisest tehnoloogia abiga, kirjutab Äripäev.

Värskest Palgainfo Agentuuri tööturu- ja palgauuringust selgus, et palgatõusu tempos suuri muutusi ei ole, kuid tööandjate suurim väljakutse on endiselt tööjõupuudus.

"Suurim üllatus tänavuses uuringus on see, et üllatusi ei ole," kommenteeris Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder. "Palganumbrid on paigale jäänud. Tööandjad ütlevad, et põhipalku on korrigeeritud, aga üldnumbrid on suhteliselt paigale jäänud."

Poolte vastajate kättesaadav töötasu jäi aprillis 560 ja 1020 euro vahele, aasta tagasi samal ajal oli see vahemik 525–1022 eurot. Keskmine töötajate märgitud netopalga muutus jäi seega 40–50 euro piiresse ehk 6–16 protsendi ringi, kõige sagedamini märgiti töötasu kasvu suuruseks 100 eurot.

"Keskmise netopalga kasv on protsendina suur, aga tegelikult summana ei ole see märkimisväärne. Soome 1–2-protsendine palgatõus on summana sama suur, kui meil on 7–9 protsenti," märkis Seeder.

Selle aasta mais tehtud küsitluses osales 320 tööandjat ja 13 396 töötajat.

Kõige rohkem töötajaid, kelle netotöötasu oli aastaga kasvanud, oli ametis riigi- ja kohaliku omavalitsuse, hariduse ja panganduse valdkonnas, vähem ehituse, kinnisvara ja põllumajanduse valdkonnas, selgub uuringust.

Kütusefirma Alexela Oil tegevjuhi Ain Kuusiku sõnul on nende ettevõttes palk tänavu tõusnud rohkem, kui riik ette nägi. "Tippjuhte me motiveerime ettevõttes nii, et teenitud kasumist moodustame fondi, mis läheb jagamisele vastavalt panusele."

Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) juht Jaanus Vihand ütles, et palgad tõusevad neil kogu aeg vastavalt nõudmise ja pakkumise tasakaalule. "Meil on üle grupi keskmine palgatõus olnud üle 10 protsendi," kommenteeris ta. "Jaekaubanduses

tõusevad praegu palgad protsentuaalselt rohkem kui teistes valdkondades."

{fcomment}

Juuni lõpus tuleb veidi vähem kui 1700 kutsealusel minna kaitseväkke aega teenima.

Suvine ajateenistusse kutsumine on tänavu 29. ja 30. juunil. Kaitseministri määruse järgi peaks teenistusse asuma veidi alla 1700 noormehe. "Oodatud on ka mõneteistkümne neiu ajateenistusse asumine, aga kuna nende osas on tegu täiesti vabatahtliku otsusega, siis me ei saa prognoosida, kui palju neid tegelikult tuleb," ütles kaitseressursside ameti pressiesindaja Anne Osvet BNS-ile.  

Kõige rohkem noormehi alustab juulis ajateenistust Kuperjanovi pataljonis, suuruselt järgmine on tagalapataljon, siis Viru jalaväepataljon ja teised väeosad juba väiksema noormeeste arvuga.

Aasta viimane teenistusse kutsumine on 40. nädalal ehk 28. ja 29. septembril. Siis peavad minema aega teenima pisut alla 1200 noormehe.{fcomment}