Ühtselt hädaabinumbrilt kutsuvad politseid juba pooled helistajad

Ligi neli kuud tagasi läks Eesti üle ühtsele hädaabinumbrile 112, millelt saab lisaks kiirabile ja päästele kutsuda ka politseid, praeguseks kasutavad seda numbrit politsei kutsumiseks juba pooled abivajajad.

Häirekeskuse esmane lühiajaline kogemus näitab, et ühele hädaabinumbrile ülemineku esimesed tulemused on head ja ootuspärased. „Juba esimeste loetud kuude andmete põhjal näeme, et ligi 50 protsenti helistajatest on ühe hädaabinumbri omaks võtnud. Ainult ühelt numbrilt 112 kutsuvad politseid juba pooled abivajajad,“ ütles häirekeskuse peadirektor Janek Laev BNS-ile.

„Ülejäänud 50 protsenti mõtlevad täna paraku veel, kummale numbrile politsei kutsumiseks helistada. Ka need inimesed võiksid meelde jätta vaid ühe numbri 112, sest kriisihetkel abi vajades peab inimese suhtlemine riigiga olema võimalikult lihtne ja kiire,“ rõhutas Laev.  

Kuigi täna veel suunatakse numbrile 110 helistajad automaatselt numbrile 112 ning keegi abita ei jää, kaob number 110 kasutusest, kui sellele helistamine on jõudnud miinimumini. Inimene, kes kutsub kiirabi, päästjad ja politsei ühelt numbrilt, on sellega juba loonud ühe eelduse, et talle saadetakse abi välja kiiremini ja abi jõuab ka rutem kohale. See oligi ühele hädaabinumbrile ülemineku üks põhieesmärke - muuta abi kutsumine inimesele lihtsamaks ja kiiremaks.

„Inimesel on oluline teadvustada, et kui ta kutsub näiteks liiklusõnnetuse korral kiirabi ja politseid ühelt numbrilt 112 ja ühe kõnega, saab ka häirekeskus abivajaduse välja selgitada ja abi saata kiiremini kui kuluks mitme kõne põhjal õnnetuse asjaolude selgitamiseks ja abi saatmiseks. Hädasolija abivajaduse lahendamine ühel numbril ja ühe kõnega kiirendab kokkuvõttes ka abi saamist ning päästekorraldajad vabanevad kiiremini järgmisteks kõnedeks,“ selgitas häirekeskuse peadirektor.

„Teise olulise esmajäreldusena saame öelda, et ühe hädaabinumbri kasutuselevõtt on parandanud hädaabinumbri kättesaadavust,“ jätkas Laev. „Üldjuhul täidame juba täna seatud eesmärki vastata hädaabinumbril 112 helistaja kõnele 10 sekundiga. Lühem kõnele vastamise aeg on üks eeldus ja komponent selleks, et saame abi ka rutem välja saata.“ Kui ühes piirkonnas on häirekeskuse päästekorraldajad kõnedega hõivatud, suundub 112-kõne esimesele vabale päästekorraldajale mõnes teises keskuses. Nii on inimese kõnele vastamise teenistuses kõik päästekorraldajad üle Eesti ning vastab esimene, kes vabaneb. Selline töökorraldus loob võimaluse, et üldjuhul ei ole numbril 112 ootejärjekorda ja abi läheb ka rutem välja.

Juhul kui suure kõnekoormuse ajal või paljude kannatanutega õnnetuse korral on palju helistajaid ja tekib ootamatu kõnede hulga kasv, võib üksikutel juhtudel ja lühiajaliselt kuluda kõnele vastamiseks ka kauem kui 10 sekundit. Häirekeskus soovitab sel juhul helistajatel kindlasti mitte katkestada kõnet, vaid jääda liinile – sel juhul vastab kõnele esimesel võimalusel esimene vaba päästekorraldaja. Kui katkestada kõne ja valida uuesti, satub helistaja automaatselt ootejärjekorra lõppu. Kui on toimunud paljude kannatanutega õnnetus ja kui inimene, kes ei ole esimene pealtnägija, saab veenduda, et abi on juba kutsutud ja tal ei ole ka lisada uut infot, siis ei maksaks enam 112-le helistada, et liin vabaneks järgmistele abivajajatele. 

Alates mai lõpust saab häirekeskus positsioneerida ka nende 112-le helistajate asukoha, kelle telefonis puudub SIM-kaart. Samuti saab häirekeskus uue võimalusena positsioneerida ka välismaa numbrilt helistajat, st välismaa telefonioperaatorite kõneteenuste kasutajaid Eestis. SIM-kaardita ja välismaa numbrilt helistajate positsioneerimine on täna võimalik EMT ja Tele2 klientide puhul, Elisaga on kokkulepe nende võimekuste tekkimiseks sügisel. Need olulised edasiarengud abivajaja asukoha tuvastamisel on häirekeskuse, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ja sideoperaatorite koostöö tulemus.

Häid ja loodetud tulemusi on näidanud ka see, et päästekorraldajad ja politseiametnikud töötavad nüüd koos häirekeskuse töösaalides, mis oli ühele hädaabinumbrile ülemineku oluline eeltingimus. Ühises töökeskkonnas on paranenud infovahetus ning abi saatmise kiirus ja kvaliteet. „Viimase aja sündmustest võib näiteks tuua kasvõi maikuu tulekahju Solarises. Kui 112-le helistati, et Solarise katuselt tuleb paksu suitsu, sisestas meie päästekorraldaja  kiirelt tulekahjukutse, kuid oluline oli, et info liikus ühises töösaalis kohe kiiresti ka suuliselt,“ rääkis Laev.

Lisaks tõsteti töösaali suurele videoekraanile linna valvekaamera pilt, kust oli sündmuskoht ja suits Solarise katuselt hästi näha.  „Kiirest info saamisest ja sündmuskoha reaalsest pildist videoseinal oli suur kasu häirekeskuse töötajatel päästjate ja kiirabi väljasaatmisel ning samas töösaalis töötavatel politseikorrapidajatel politsei väljasaatmisel. Väljasõitnud meeskondadele anti sündmuskoha olukorra muutustest kiiret ja vahetut infot,“ kirjeldas Laev.

Häirekeskus läks ühele hädaabinumbrile 112 üle 11. veebruaril, Euroopa 112 päeval ning sellest alates saab numbrilt 112.