Keskkonnaamet tuletab inimestele meelde, et kõik abituna näivad looma- ja linnupojad ei vaja inimese abi ning enamikel juhtudel võib inimese sekkumine pigem kahju kui kasu tuua.

Varasuvi on looduses järglaste kasvatamise aeg ja looduses liikuv inimene võib kohata loomapoegi, kes esmapilgul võivad jätta abitu ning hüljatud mulje, teatas keskkonnaamet BNS-ile. Sellised loomad on aga tihti vaid näiliselt üksi, sest enamasti on nende vanemad inimese poolt ajutiselt eemale peletatud.

Kui inimene satub vastamisi linnupesa, noorlooma või pesakonnaga, tuleks koheselt tuldud teed pidi rahulikult taanduda. Pikem peatumine leitud loomapoegade juures võib muuta olukorra pöördumatult halvemaks, kuna inimese juuresoleku tõttu võivad emaloomad oma pojad hüljata, röövloomad pesa rüüstata ning linnupojad pesast välja hüpata.

„Inimene samastab loomapoja käitumist inimlapse abitusega ja ruttab abi korraldama, püüdes looma või lindu inimese arvates paremasse kohta ümber paigutada, näiteks koju viia. Seda ei tohi aga mitte mingil juhul teha. Looma- või linnupoegade teisaldamine katkestab kontakti poegade ja vanemate vahel. Sellise tegutsemisviisiga seab inimene loomapoegade edasise elu ohtu. Lisaks ei suuda inimesega harjunud metsloomad sageli enam loodusesse naastes iseseisvalt hakkama saada. Seetõttu ongi kõige õigem leitud looma- või linnupoegadest kohe eemalduda,“ ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Keskkonnaamet tuletab meelde, et vigastatud looma või linnu leidmise puhul tuleb viga saanud isendist teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Seejärel edastab valveoperaator teate pädevale isikule, kes hindab olukorra tõsidust ning otsustab, kuidas edasi tegutseda.{fcomment}

Põlvamaal hukkus kolmapäeva varahommikul süttinud elumajas eakas mees, kellele sai tõenäoliselt saatuslikuks voodis suitsetamine.

Häirekeskus sai kell 5.31 teate, et Laheda vallas Naruski külas on elumaja suitsu täis. Kohale saadeti Põlva ja Võru päästekomando meeskonnad ning Põlgaste vabatahtlikud. Päästjate saabudes tuli kivivooderdisega elumaja aknast suitsu ning tuli oli levinud sealt ka katuse alla. Hoonesse sisenenud suitsusukeldusvarustuses päästjad selgitasid, et köögis põleb voodi ning sealt leiti hukkunud eakas mees.

Tulekahju levik piirati ning tulekollete leidmiseks ja kustutamiseks avati maja katust. Põlengus hävis köögis olnud voodi ning osaliselt köögi sisustus. Suitsuandur oli ruumidesse nõuetekohaselt paigaldamata ning see leiti teisele korrusele viiva trepi pealt.

Kohal käinud Lõuna päästekeskuse menetlusinspektor selgitas, et tulekahju tõenäoliseks põhjuseks oli hooletu suitsetamine. Päästjad juhivad tähelepanu, et hooletu siseruumides suitsetamine on traagiliselt lõppevate tulekahjude sagedaseks põhjuseks ja seega on uinumiseelne voodis suitsetamine eluohtlik. Tulekahjust annab märku ja aitab elu ning vara päästa ainult töökorras ja nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur.

Käesoleval aastal on tulekahjudes hukkunud juba 27 inimest.

Sihtasutus KredEx alustab tuleva nädala reedel lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist.

Ettevõtlusminister Urve Palo sõnul on varasem lasterikaste perede abistamine näidanud, et toetus on end igati õigustanud, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium BNS-ile. "Korras kodu loob lastele paremad õppetingimused, vähendab sotsiaalset tõrjutust, korras hoone hoiab kokku kommunaalkulusid ja suurem elamispind loob võimaluse peret veelgi suurendada," ütles minister.

Palo lisas, et kodutoetusega ei lahenda ära paraku kõikide perede muresid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on alustanud riiklikult toetatud üürielamute programmiga, mis aitab samuti leevendada paljulapseliste perede eluaseme probleeme.

Riiklik tagasimaksmise kohustuseta toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel kuni 355 eurot kuus.

Maksimaalseks toetussummaks on 7000 eurot. Kui taotleja leibkonnas on kaheksa või enam last on maksimaalseks toetussummaks 14 000 eurot.

Toetuskõlblikud tegevused on eluaseme püstitamine, rekonstrueerimine või laiendamine, renoveerimine, eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamine, muutmine või asendamine, eluaseme soetamine, eluasemelaenu põhiosajäägi tasumine, eluaseme ehitamise või renoveerimisega seotud ehitusprojekti koostamisega ning omanikujärelevalve teostamisega seotud kulude katmine.

Taotluste esitamise tähtaeg on 31. juuli 2015.

Varasematel aastatel toetust saanud leibkonnad, kes vastavad toetuse taotlemise tingimustele ja kellel on olemas jätkuv vajadus toetuse järele, peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema kasutanud eelmist toetust sihtotstarbeliselt, projekti tähtaegselt lõpetanud ja KredExile esitanud toetuse kasutamise lõpparuande.

Ligi neli kuud tagasi läks Eesti üle ühtsele hädaabinumbrile 112, millelt saab lisaks kiirabile ja päästele kutsuda ka politseid, praeguseks kasutavad seda numbrit politsei kutsumiseks juba pooled abivajajad.

Häirekeskuse esmane lühiajaline kogemus näitab, et ühele hädaabinumbrile ülemineku esimesed tulemused on head ja ootuspärased. „Juba esimeste loetud kuude andmete põhjal näeme, et ligi 50 protsenti helistajatest on ühe hädaabinumbri omaks võtnud. Ainult ühelt numbrilt 112 kutsuvad politseid juba pooled abivajajad,“ ütles häirekeskuse peadirektor Janek Laev BNS-ile.

„Ülejäänud 50 protsenti mõtlevad täna paraku veel, kummale numbrile politsei kutsumiseks helistada. Ka need inimesed võiksid meelde jätta vaid ühe numbri 112, sest kriisihetkel abi vajades peab inimese suhtlemine riigiga olema võimalikult lihtne ja kiire,“ rõhutas Laev.  

Kuigi täna veel suunatakse numbrile 110 helistajad automaatselt numbrile 112 ning keegi abita ei jää, kaob number 110 kasutusest, kui sellele helistamine on jõudnud miinimumini. Inimene, kes kutsub kiirabi, päästjad ja politsei ühelt numbrilt, on sellega juba loonud ühe eelduse, et talle saadetakse abi välja kiiremini ja abi jõuab ka rutem kohale. See oligi ühele hädaabinumbrile ülemineku üks põhieesmärke - muuta abi kutsumine inimesele lihtsamaks ja kiiremaks.

„Inimesel on oluline teadvustada, et kui ta kutsub näiteks liiklusõnnetuse korral kiirabi ja politseid ühelt numbrilt 112 ja ühe kõnega, saab ka häirekeskus abivajaduse välja selgitada ja abi saata kiiremini kui kuluks mitme kõne põhjal õnnetuse asjaolude selgitamiseks ja abi saatmiseks. Hädasolija abivajaduse lahendamine ühel numbril ja ühe kõnega kiirendab kokkuvõttes ka abi saamist ning päästekorraldajad vabanevad kiiremini järgmisteks kõnedeks,“ selgitas häirekeskuse peadirektor.

„Teise olulise esmajäreldusena saame öelda, et ühe hädaabinumbri kasutuselevõtt on parandanud hädaabinumbri kättesaadavust,“ jätkas Laev. „Üldjuhul täidame juba täna seatud eesmärki vastata hädaabinumbril 112 helistaja kõnele 10 sekundiga. Lühem kõnele vastamise aeg on üks eeldus ja komponent selleks, et saame abi ka rutem välja saata.“ Kui ühes piirkonnas on häirekeskuse päästekorraldajad kõnedega hõivatud, suundub 112-kõne esimesele vabale päästekorraldajale mõnes teises keskuses. Nii on inimese kõnele vastamise teenistuses kõik päästekorraldajad üle Eesti ning vastab esimene, kes vabaneb. Selline töökorraldus loob võimaluse, et üldjuhul ei ole numbril 112 ootejärjekorda ja abi läheb ka rutem välja.

Juhul kui suure kõnekoormuse ajal või paljude kannatanutega õnnetuse korral on palju helistajaid ja tekib ootamatu kõnede hulga kasv, võib üksikutel juhtudel ja lühiajaliselt kuluda kõnele vastamiseks ka kauem kui 10 sekundit. Häirekeskus soovitab sel juhul helistajatel kindlasti mitte katkestada kõnet, vaid jääda liinile – sel juhul vastab kõnele esimesel võimalusel esimene vaba päästekorraldaja. Kui katkestada kõne ja valida uuesti, satub helistaja automaatselt ootejärjekorra lõppu. Kui on toimunud paljude kannatanutega õnnetus ja kui inimene, kes ei ole esimene pealtnägija, saab veenduda, et abi on juba kutsutud ja tal ei ole ka lisada uut infot, siis ei maksaks enam 112-le helistada, et liin vabaneks järgmistele abivajajatele. 

Alates mai lõpust saab häirekeskus positsioneerida ka nende 112-le helistajate asukoha, kelle telefonis puudub SIM-kaart. Samuti saab häirekeskus uue võimalusena positsioneerida ka välismaa numbrilt helistajat, st välismaa telefonioperaatorite kõneteenuste kasutajaid Eestis. SIM-kaardita ja välismaa numbrilt helistajate positsioneerimine on täna võimalik EMT ja Tele2 klientide puhul, Elisaga on kokkulepe nende võimekuste tekkimiseks sügisel. Need olulised edasiarengud abivajaja asukoha tuvastamisel on häirekeskuse, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ja sideoperaatorite koostöö tulemus.

Häid ja loodetud tulemusi on näidanud ka see, et päästekorraldajad ja politseiametnikud töötavad nüüd koos häirekeskuse töösaalides, mis oli ühele hädaabinumbrile ülemineku oluline eeltingimus. Ühises töökeskkonnas on paranenud infovahetus ning abi saatmise kiirus ja kvaliteet. „Viimase aja sündmustest võib näiteks tuua kasvõi maikuu tulekahju Solarises. Kui 112-le helistati, et Solarise katuselt tuleb paksu suitsu, sisestas meie päästekorraldaja  kiirelt tulekahjukutse, kuid oluline oli, et info liikus ühises töösaalis kohe kiiresti ka suuliselt,“ rääkis Laev.

Lisaks tõsteti töösaali suurele videoekraanile linna valvekaamera pilt, kust oli sündmuskoht ja suits Solarise katuselt hästi näha.  „Kiirest info saamisest ja sündmuskoha reaalsest pildist videoseinal oli suur kasu häirekeskuse töötajatel päästjate ja kiirabi väljasaatmisel ning samas töösaalis töötavatel politseikorrapidajatel politsei väljasaatmisel. Väljasõitnud meeskondadele anti sündmuskoha olukorra muutustest kiiret ja vahetut infot,“ kirjeldas Laev.

Häirekeskus läks ühele hädaabinumbrile 112 üle 11. veebruaril, Euroopa 112 päeval ning sellest alates saab numbrilt 112.