Üle kolmandiku Eesti naistest soovib endale kolme või enamat last, selgub uuringust.

25–34-aastaste vanuserühmas soovib endale kolme või enamat last 31,9 protsenti ja vanuserühmas 35–44-aastat 41,8 protsenti naistest. Ideaalseks laste arvuks peab kolme ja enamat last 25–34-aastaste naiste seas 45,4 protsenti ja 35–44-aastaste naiste seas 53,9 protsenti vastanutest.

Keskmine ideaalne laste arv on suurem kui keskmine tegelik laste arv. 25–34- ja 35–44-aastaste naiste vanuserühmades on keskmine laste arv vastavalt 1 ja 1,9, mis on kümne aastaga jäänud praktiliselt muutumatuks.

Ideaalseks peetav naise vanus esimese lapse saamisel on kümne aastaga vähesel määral tõusnud ja meeste puhul jäänud samaks. Naise ideaalseks vanuseks peeti näiteks 2004. aastal 23,6 ja 2014. aastal 24,4 ning ideaalne vanus meestel esimese lapse saamiseks oli mõlemal aastal 26,9.

Rinnaga toitmine on püsinud kõrgel tasemel. Oma viimast last mitteimetanud naiste osakaal oli mullu vaid 2,7 protsenti. Vähenenud on ka nende naiste hulk, kes imetasid oma last alla ühe kuu.

Uuringu "Eesti naiste tervise uuring 2014" viisid eelmisel aastal läbi Tartu Ülikooli teadlased projektis “Eesti naisrahvastiku seksuaalse ja reproduktiivse riskikäitumise mõjurid, suundumused, ennetus- ja sekkumisvõimalused (ESTRE)“, mida toetab Euroopa Regionaalarengu fond Eesti Teadusagentuuri programmi TerVE kaudu.

Uuringusse oli kaasatud juhuvalimi teel 5233 rahvastikuregistrisse kantud 16–44-aastast naist.{fcomment}

Endine välisminister, Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) liider Kristiina Ojuland ütles sotsiaalmeedias pagulaste teemat kommenteerides, et mitte ühtegi põgenikku ei tohiks Euroopasse lasta ning ta tunneb valge inimesena, et valge rass on ohus.

Ojuland kirjeldas, kuidas ta nägi taaskord "täies tööjõus noort neegrit Itaalias raha kerjamas inimestelt, kes ausa tööga on oma lõunasöögi välja teeninud". Ojulandi arvates tuleks kohe alustada üleeuroopalist allkirjade kogumise kampaaniat, et mitte ükski põgenik üle Vahemere ei pääseks.

"See neegrite küsimus on Eesti jaoks eksistentsiaalne ja tagasipöördumatu. Kui lubame nad sisse, siis on ajalugu juba võimatu muuta," ütles Ojuland sotsiaalmeedias, ning lisas, et vastupidiselt arvajate vaated on "Eesti rahvuslikku julgeolekut ohustav luulutamine".

"Täna tunnen ma valge inimesena, et valge rass on ohus," kirjutas Ojuland ning rõhutas, et ebaseaduslikult piiri ületanud inimesed tuleb tagasi saata sina, kust nad tulid. "See on katastroof, kui need immigrandid Eestisse saabiuvad," lisas ta.

Euroopa Komisjoni kolmapäeval avaldatud pagulaste ümberpaigutamiskava kohaselt peaks Eesti vastu võtma veel ligi 738 juba Euroopasse jõudnud pagulast lisaks 326-le, kelle Eesti peaks Komisjoni hinnangul vastu võtma varem avalikustatud ümberasustamiskava kohaselt. {fcomment}

Riigi Infosüsteemi Ametile (RIA) on tänavu teatatud ligi poolesaja Gmaili konto ülevõtmisest, amet soovitab konto ülevõtmise vältimiseks kasutada Gmaili postkasti logimisel kahetasemelist autentimist.

"Üha rohkem on juhtumeid, kus inimene on kaotanud enda meilikonto üle kontrolli ja tema identiteeti kuritarvitatakse. Näiteks küsitakse tema nimel tema sõpradelt ja tuttavatelt võltskirjadega raha," ütles RIA intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Klaid Mägi ameti teatel.

RIA-le on tänavu teatatud enam kui 40 Gmaili konto ülevõtmisest. Mägi sõnul on kindlasti ka neid, kes ülevõtmisest teada ei anna ja ülevõetud kontode hulk on seetõttu tõenäoliselt palju suurem.

"Kahetasemeline autentimine võimaldab paremini kontot ülevõtmise eest kaitsta. Kui ülevõtmine on juba toimunud, seda teenusepakkujalt tagasi küsida on raske," lausus Mägi.

Kahjuks kustutatakse pahatihti kontode ülevõtmisel kontoomaniku kirjad ja nende tagasisaamine võib osutuda võimatuks. Nutitelefonide puhul võivad kaduma minna ka kontaktid telefonist.

Konto ülevõtmise ja sellega tekkivate ebameeldivuste vältimiseks soovitab Mägi kahefaktorilist sisselogimist kasutada igal pool, kus see on võimalik.

Võru linnavalitsus soovib võtta kuni 2 miljonit eurot investeerimislaenu 10 aastaks.

Laenu soovib linn võtta kuni 2 miljonit eurot 119 kuuks, sealjuures algaks tagasimakse periood 20. jaanuaril 2018, selgub hanketeatest.

Pakkuja leidmiseks on linn välja kuulutanud riigihanke, milles saab osaleda litsenseeritud krediidiasutus või väliskrediidiasutuse filiaal.

Pakkumisi saab esitada 25. juunini.

{fcomment}