Eelnõu tagab kuriteo ohvrite õigustele senisest tugevama kaitse

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis seaduseks saades tagab tulevikus kuriteo ohvriks langenud inimeste õiguste senisest tugevama kaitse.

Eelnõu järgi saab kannatanu õiguse taotleda, et teda teavitataks, kui teda puudutava kuriteo eest vahistatud, kohtu alla antud või karistust kandev isik vabastatakse ennetähtaegselt või kui ta põgeneb kinnipidamiskohast, teatas justiitsministeerium BNS-ile. Ka saab kuriteo ohver eelnõu kohaselt õiguse taotleda kriminaalmenetluse oluliste dokumentide tõlkimise tema emakeelde või keelde, millest ta saab aru.

Kui praegu peab menetleja tutvustama kannatanule vaid tema õigusi kriminaalmenetluses, siis eelnõu kohaselt oleks tulevikus tal kohustus selgitada ka ohvriabiteenuste ning kuriteoohvritele ette nähtud riiklike hüvitiste saamise võimalusi. Kohustuslikuks muutub eelnõu kohaselt see, et kannatanu saaks kuriteoteate esitamise kohta menetlejalt kirjaliku kinnituse ja vajadusel kuriteoteate esitamiseks ka tõlkeabi.

„Kuriteo ohvriks langenud inimene võib seda veel pikalt läbi elada, mistõttu tahame, et ohvritele selgitatakse paremini lahti neile pakutavate tugiteenuste sisu ning suunatakse neid teenuseid kasutama. Samuti on oluline see, et kuriteo ohvriks langenud inimesed oleksid paremini teavitatud menetluse käigust ja ei jääks infosulgu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Ohvrite paremaks toetamiseks on eelnõu jõustumisel kannatanul võimalus osaleda menetlustoimingul enda valitud saatva isikuga. Alaealisele kannatanule, kelle huvid on vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega, määrab menetleja riigi õigusabi korras advokaadi. „Eelkõige on see võimalus vajalik alaealisele pere- ja seksuaalvägivalla ohvrile, kui kurjategijaks on olnud pereliige, mistõttu ka teine vanem ei pruugi olla võimeline lapse huve menetluses tagama,“ sõnas justiitsminister.

Ka peab eelnõu kohaselt menetleja edaspidi hindama, kas ja milliseid kaitsemeetmeid on võimalik menetluses kannatanu kaitseks kasutada ning kas on vaja kannatanu suunata ohvriabitöötaja juurde. „Tegemist on Euroopa Liidu ohvrite direktiivi olulise põhimõttega, mida seaduses konkreetselt reguleerida küll ei saa, kuid kavatseme kannatanute vajaduste paremaks hindamiseks menetlejaid koolitada ning valmistada neile ette juhendmaterjale,“ rääkis Reinsalu.

Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu ohvrite direktiiv ja täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku.

Eelnõule saab arvamusi esitada 10. juunini.