Järgmisel aastal kallineb viin aktsiisitõusu mõjul hinnanguliselt 9 protsenti; ühe liitri indikatiivne hind kerkib 15 eurolt ligikaudu 16,36 euroni.

Õlu kallineb hinnanguliselt 3 protsenti, poole liitri hind kasvab hinnanguliselt 1 eurolt 1,03 euroni. Siidri liiter kallineb 4,8 protsenti ehk 2,1 eurolt 2,2 euroni, vahetoode kallineb 2,7 protsenti ehk liitri hind kasvab 14 eurolt 14,4 euroni ning 0,7 liitri veini hind tõuseb 1,7 protsenti ehk indikatiivselt 7 eurolt 7,12 euroni, selgub aktsiisitõuse muutva eelnõu andmetest.

Aastaks 2020 kasvab viina hind selleaastase tasemega võrreldes 41 protsenti ehk 15 eurolt 21,19 euroni. Õlle hind kasvab 14 protsenti ehk 1 eurolt 1,14 euroni, siidri hind 17,6 protsenti ehk 2,1 eurolt 2,47 euroni ning siidri hind 17,6 protsenti ehk 2,1 eurolt 2,47 euroni. Vahetoote hind kasvab 12 protsenti ehk 14 eurolt 15,71 euroni ja veini hind 12 protsenti ehk 7 eurolt 7,82 euroni.

Praegu moodustab alkoholiaktsiis viina hinnast ligikaudu 50 protsenti, õlle hinnast 17 protsenti, siidri hinnas 20 protsenti, vahetoote hinnast 14,9 protsenti ja veini hinnast 9,7 protsenti.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt vähendab aktsiisitõus kange alkoholi tarbimist järgmisel aastal 7,1 protsenti ning õllel 2,5 protsenti, järgmistel aastatel on langus mõnevõrra aeglasem, ulatudes üle 3 protsendi kange alkoholi ning üle protsendi õlle puhul aasta-aastalt.

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muutmise eelnõu.

Eelnõu on osa valitsuse kavast piirata alkoholi ja tubaka tarbimist, nihutada maksukoormust tööjõult tarbimisele ning tagada samal ajal eelarvetasakaalu säilimine. Eelnõuga ühtlustatakse ka energiatoodete maksustamist lähtuvalt nende otstarbest ja energiasisaldusest.

„Otsus tõsta alkoholi- ja tubakaaktsiisi varem kokkulepitust rohkem sündis pärast seda, kui selgus, et senistel aktsiisitõusu meetmetel ei ole rahvatervisele loodetud mõju ja lisatõus on kohane. Valitsus peab välistama, et alkohol ja tubakas muutuksid majanduse ja sissetulekute kasvades kättesaadavamaks,“ kommenteeris rahandusminister Sven Sester.

Eelnõuga tühistatakse 1. jaanuarist 2016 jõustuma pidanud alkoholiaktsiisi tõus 10 protsendi ning lükatakse seda edasi ühe kuu võrra, kergitades aktsiisimäära täiendavalt viis protsenti, kokku seega 15 protsendi alates 1. veebruarist 2016. Tubakaaktsiisi puhul tõstetakse aktsiisi lisaks varem kehtestatud viiele protsendile veel kolm protsenti aastatel 2016–2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk märksa hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, välja arvatud veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Valitsus soovib nende muudatustega vähendada kahjulikku tarbimist ning parandada eelarve tasakaalu.

Hinnanguliselt tähendab see aastal 2016. näiteks poole liitri õlle kolmeprotsendilist hinnatõusu ühelt eurolt 1,03 eurole ja üheliitrise viinapudeli üheksaprotsendilist hinnatõusu 15 eurolt ligikaudu 16,36 eurole. Sigaretipaki keskmine hind kallineks 2016. aastal 3,26 euroni. Kange alkoholi tarbimise vähenemine võib järgmisel aastal tänu hinnatõusule ulatuda seitsme protsendini, lahja alkoholi tarbimine võib prognoosi kohaselt väheneda 2,5 protsenti. Tubakatoodete tarbimise vähenemist prognoositakse 2,2 protsenti.

Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine võimaldab jätta ära kütuseaktsiisi tõusu 2019. aastal. Kütuseaktsiis tõuseb alates 2016. aastast – diislikütuse aktsiis 14 protsenti ja bensiiniaktsiis 10 protsenti. Järgneval kahel aastal ehk aastatel 2017 ja 2018 tõusevad kütuseaktsiisid täiendavalt 10 protsenti. Ühtlustatakse ka kerge ja raske kütteõli, põlevkivikütteõli ja tahkete kütuste aktsiisimäärasid.

Bensiini aktsiisimäära 10-protsendiline tõus tõstab naftahinna samaks jäädes bensiiniliitri jaehinna praeguselt 1,16 eurolt liitri kohta 2016. aastaks 1,21 euroni ehk ligikaudu 5 sendi võrra aastas.

„Peame loomulikult jälgima, mis toimub maailmaturul ja Eesti majanduses ja kuidas käituvad meie naabrid. Oleme vajadusel valmis muudatustes korrektuure tegema,“ rõhutas Sester.

Kõigi mainitud sammude mõjul kasvavad riigieelarve tulud 2016. aastal kokku ligikaudu 111 miljoni euro võrra, mis võimaldab valitsusel ellu viia koalitsioonilepingus kokkulepitud eesmärke – elavdada majandust, vähendades tööjõu maksukoormust ja suurendada madalama palga saajate ning lastega perede sissetulekuid.

Pärnu rannaniidule jõudsid kauged külalised Võrumaalt – linnaveised, kelle ülesanne on rohu ja pillirooga ala sügiseks puhtaks süüa, kirjutab Pärnu Postimees.

Esimesed Aberdiini, Herefordi ja Simmentali tõugu veised jõudsid rannaniidule neljapäeval, osa karja aga reedel. Kokku peaks Pärnu rannaniidule jõudma 180 looma.

Tänavused linnalehmad võtsid reisi mere äärde ette Võrumaalt Karula rahvuspargi lähedalt Silver Visnapuu farmist Alakonnul. Loomad peaksid plaani kohaselt jääma Pärnu rannaniitudele sügiseni, kirjutab Pärnu Postimees.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni projektikoordinaatori Bert Holmi sõnade järgi oli mullu veekeskusest Raeküla poole jääval rannaniidul nosimas 130 linnalehma ja nendest jäi väheks. "Umbes 30 hektarit jäi puhtaks söömata. Tänavu on lehmi rohkem ja koormus peaks seetõttu olema suurem," arvas ta.

Pärnu linnavalitsus sõlmis mullu sügisel Visnapuuga viie aasta pikkuse lepingu, mille kohaselt jääb mehe hooldada 56 hektarit Mai, Raeküla ja Papiniidu rannaniitu. Eesmärk on niita võsa ja pilliroogu talvehooajal, harvendada puu- ja põõsarinnet kooskõlastatult linnaaednikuga ja karjatada loomi 10. maist 15. oktoobrini.

Eelmisel neljal aastal nosis Pärnu rannaniitudel Soomaa loomapidaja Georg Artma kari. Veised on Pärnu rannaniitudel Euroopa Liidu LIFE-programmist rahastatava projekti "Linnalehmad" raames. Selle eesmärk on 375-hektarisel Pärnu looduskaitsealusel rannaniidul pärssida roostiku vohamist ja luua rohumaa taastamisega elupaigad kaitsealustele linnu- ja taimeliikidele, samuti rajada randa ulatuslik puhkeala inimestele.

Pärnu rannas loomi karjatavatele loomapidajatele makstakse keskkonnaministri määruse alusel toetust 231 eurot nõuetekohaselt taastatud rannaniidu hektari eest.

Eesti-Vene piiri 136-st kilomeetrist, mille võsast puhastamisega sügisel alustati, on umbes pool nüüd enam vähem korras, teatas laupäeval ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Maavaidlused 26 maaomanikuga loodetakse lõpetada suve jooksul, pärast seda tahetakse puhastada ülejäänud piiriribad. Teatud aladel ei saanud metsatöid teha ka sooja talve tõttu.

Võrreldes poole aasta taguse ajaga möödunud sügisel, kui "Aktuaalne kaamera" koos politsei- ja piirivalveameti (PPA) kopterimeeskonnaga Eesti riigipiiri vahetus läheduses ühe lennu tegi ja piir polnud harjumatu silma jaoks midagi muud kui üks tavaline mets ja võsa, siis nüüd on pilt oskamatule silmale märksa halastavam.

Tõele au andes päris soliidse riigipiiri moodi see kõik kopteriaknast vaadates muidugi välja ei näe. Pigem selline vesine ja veidi risune metsasiht.

PPA logistikabüroo peaspetsialist Taavi Tamm ütles, et hetkel on nii maismaa valvesüsteemid kui ka taristu planeerimisjärgus. "Hetkel tehakse projekti ja ehitusprotsess on meil planeeritud ajavahemikku 2016 kuni 2019 ning peale seda peaks olema siis piir valmis."

Valmis piir tähendab seda, et see on reaalselt eristatav nii õhust kui maalt, seal on infrastruktuur, osaliselt on paigaldatud aiad ja muidugi välja on ehitatud korralikud valvesüsteemid.