Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad koristasid teisipäeval Võrumaa ja Põlvamaa metsadest üle kümne tonni prügi.

Koristustöödel osales üle 700 sõduri kõikidest Kuperjanovi pataljoni allüksustest ning põhitähelepanu pöörati piirkonnas asuvatele väljaõppealadele, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile.

Talgupäeva eestvedaja 2. jalaväebrigaadi kaplani nooremleitnant Anna-Liisa Vaheri sõnul moodustas sõdurite kokku korjatud prügist enamuse inimeste poolt metsa jäetud olmeprügi. "Ainuüksi autorehve leidsime juba poolsada, lisaks telereid, madratseid, autojuppe, tohutult riideid, lausa kottidega ja suurtes kogustes klaasi," ütles nooremleitnant Vaher. "Loodus on meie peamine ressurss ellujäämiseks ja kui me seda hoida ei oska, siis mida me üldse oskame. Mets pole prügi ladustamine koht, selleks on meil prügilad."

Kevadist koristuspäeva korraldatakse 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis juba aastaid ja see on saanud üheks koostöökohaks riigimetsa majandamise keskusega.

Terviseameti eelmise aasta järelevalve tulemused toitlustamise korralduse üle koolides kinnitavad, et olukord selles vallas on iga aastaga paranenud, kuid endiselt on probleemiks värske puuvilja ja kala kättesaadavus.

Möödunud aastal oli endiselt probleemiks värske puuvilja ning värske kala kättesaadavus maapiirkondades. Samuti ei vastanud sageli menüüdes juurvilja pakkumine nõuetele, olles alla normi, selgub terviseameti ülevatest.

Terviseamet kontrollis mullu toitlustamise korraldust peaaegu kõigis Eestis tegutsevates koolides ja 96 protsendil olid üldnõuded toitlustamise korraldamisele täidetud, 4 protsendil olid nõuded täidetud puudustega. Nõuded toiduenergia ja põhitoitainete sisaldusele olid täidetud 81 protsendil kontrollitud koolidest, 15 protsenti täitis nõuded puudustega ning 4 protsendil esines nõuete mittetäitmist. Nõuded menüü koostamisele olid täidetud 86 protsendil.

Menüüde koostamisel eksiti võrreldes 2013. aastaga harvem kala ning värskete puuviljade pakkumise sagedusega. Põhilised kitsaskohad olid aga jätkuvalt kalatoitude ning värskete puu- ning juurviljade pakkumise väiksem sagedus võrreldes kehtivate nõuetega.

Enamus koole on liitunud programmidega, mis võimaldavad mitmekesistada kooli menüüd. Samas juhtus, et puuviljade programmi raames pakutud puu- ja juurviljasid menüüs ei kajastatud. Kontrollimisel pöörati sellele tähelepanu ning järgmiste nädalate menüüde koostamisel seda viga ei täheldatud.

Terviseamet kontrollis mullu ka koolieelsete lasteasutuste toitlustamist. Järelevalve tulemused näitasid, et üldnõuded toitlustamise korraldamisele ja toidu serveerimisele olid täidetud pea kõigis kontrollitud koolieelsetest lasteasutustest. Nõuded toiduenergia ja põhitoitainete sisaldusele olid täidetud 71 protsendil ning nõuded menüü koostamisele olid täidetud 90 protsendil lasteasutustest.

Toitlustamise korraldamine noortelaagrites, hoolekandeasutustes ja tervishoiuasutustes vastas eelmisel aastal samuti nõuetele. Aasta jooksul kaebusi ei laekunud ja ettekirjutusi ei tehtud.

Ka kinnipidamisasutustes oli toitude arvutatud keskmine toiduenergia ja makrotoitainete sisaldus oli nõuetega vastavuses. Aasta jooksul esitati toitlustamise kohta küll seitse kaebust, kuid need tunnistati menetluse käigus põhjendamatuteks.

Korrakaitsjad meenutavad, et pikale nädalavahetusele jäävad volbripidustused mööduvad turvalisemalt, kui alkoholiga arukalt ümber käiakse.

Tänavune volbriöö toob endaga kaasa pika nädalavahetuse, mis tähendab korrakaitsjatele enam väljakutseid, kainenemisele toimetatuid ja liiklusest kõrvaldatud joobes autojuhte. Suures osas on kõigi volbriööl tekkivate vahejuhtumite ühiseks nimetajaks alkohol.

Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk kirjeldas, et viimaste aastate volbriööd on möödunud suuremate vahejuhtumiteta ning sarnast jätku loodetakse ka tänavu. „Korrakaitsjad hoiavad volbripidustustel silma peal ning jälgivad, et keegi ohtu ei satuks. Siinkohal kutsume üles ka inimesi endid suuremale vastutustundele oma kaaslaste ees. Lähedased teavad kõige paremini, kuidas keegi nende seltskonnast alkoholi pruukinuna käituda võib ning riske teades saab neid omal käel ka ennetada,“ kirjeldas Virk. 

Lisaks soovitab politsei kõigil nendel, kes nädalavahetusel üleriiklikul talgupäeval osalevad, jätta volbriööst väljapuhkamiseks endale piisavat pikk ajavaru ja sõitu minna ainult kaine peaga. Politsei tähelepanu on nii volbriööl kui eesootaval nädalavahetusel suuresti suunatud jätkuvalt ka ohtlike autojuhtide liiklusest kõrvaldamisele.

Naastrehve võib kasutada aprilli lõpuni ning alates reedest peavad kõigil autodel all olema suverehvid.

Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse järgi lõpeb naastrehvide kasutusaeg 31. märtsil, võisid sõidukijuhid talviste ilmaolude korral rehvivahetuse kuu võrra edasi lükata. 

Määruse kohaselt on naastrehve lubatud kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini ning erandina talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. 

Eestis on talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.