Gripi tõttu suri eelmisel nädalal veel üks inimene

Kuigi grippi haigestumine näitab viimastel nädalatel langustrendi, lisandus eelmisel nädalal veel üks gripist tingitud surmajuht, mil suri 52- aastane mees.

Kuigi grippi haigestumine langes eelneva nädalaga võrreldes 24 protsendi võrra, püsis hospitaliseerimist vajanud inimeste arv jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel, selgub terviseameti ülevaatest. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 552 patsienti, neist 40 inimest hospitaliseeriti möödunud nädalal.

Hooaja algusest on grippi surnud kokku 21 inimest, neist vanuses üle 65 aasta olid 19, kaks inimest oli vanuses 52-aastat. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse, põhiliseks riskifaktoriks olid kardiovaskulaarsed haigused. Keegi ei olnud vaktsineeritud.

Gripilaadsetesse haigustesse haigestumine kasvas möödunud nädalal kaheksa protsenti, haigestumine kasvas täiskasvanute seas 34 protsenti võrra. Laste seas püsis haigestumine stabiilsena ja vanemaealiste seas haigestumus langes. Väikelaste vanusrühmas oli haigestumine seotud ennekõike RS-viirusega, vanemaealiste vanusrühmas A- gripiviiruste ning täiskasvanute ja koolilaste vanusrühmades oli haigestumine seotud nii B gripi- kui ka teiste respiratoorsete viirustega.

Ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris jätkus gripiviiruste langus, RS-viiruste osakaal püsis samal tasemel ning hakkas kasvama teiste respiratoorsete viiruste, eeskätt adeno ja paragripiviiruste osakaal. Laboratoorse kinnituse said 35 gripiviirust, neist 18 olid A- ja 17 B-gripiviirused. Registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks ja gripiviiruse levikut nüüdsest piiratuks.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumiste osas eelmine nädal muutusi ei toonud. Arstide poole pöördus 4066 haigestunut, neist ligi 47 protsenti olid lapsed.