Läti valitsusel kava kütuseaktsiise tõsta ei ole, mis seab veelgi suurema surve alla valitsuse kava tõsta järgmise nelja aasta jooksul ligikaudu poole võrra bensiini ja diislikütuse aktsiise.

Lätil ei ole plaane praegusel hetkel kütuseaktsiise tõsta, ütles Läti rahandusminister Jānis Reirs kolmapäeval BNS-ile. Läti bensiiniaktsiisist on Eesti aktsiis praegu 2,8 protsenti kallim ja diisliaktsiisist 18 protsenti. Kui tõsta aktsiise vastavalt uue valitsuse plaanidele, siis nelja aasta pärast oleks Eesti bensiiniaktsiis Lätist juba 50,5 protsenti ja diisli aktsiis 79,1 protsenti kallim.

Hinnaerinevuse kiire tõus on juba murelikuks teinud Eesti kütusemüüjad, kes kardavad, et rahvusvahelise autoveod lähevad tulevikus üle Lätis tangitud kütusele. "Kui diislikütuse hind Eestis hakkab olema märgatavalt Läti ja Leedu tasemest kallim, siis hakkab transpordisektor tankima enne Eestisse sisenemist ning samuti võivad Lätist kütust ostma hakata ka piiriäärsete alade elanikud," ütles Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i müügidirektot Meelis Migur möödunud nädalal BNS-ile.

Vastuseisu kütuseaktsiisi tõusule on väljendanud lisaks kütusemüüjatele ja parlamendiopositsioonile ka valitsuskoalitsiooni enda liikmed. "Kui teised Euroopa Liidu riigid ja eelkõige meie lähiriigid aktsiise ei tõsta, siis on selle kava täitmine ettenähtud mahus küsitav. Mistõttu on väga oluline, et antud küsimust arutatakse ja analüüsitakse valitsuskabinetis põhjalikult enne lõpliku otsuse langetamist," ütles sotsiaaldemokraadist ettevõtlusminister Urve Palo BNS-ile teisipäeval.

Ka endine ettevõtlusminister Anne Sulling on soovitanud vähendada kütuseaktsiisi tõusu, loobudes ühtlasi osast valimislubadustest. "Kui me teeme asju seepärast, et need on õiged ja vajalikud, siis peaks ju olema suhteliselt lihtne otsustada, et me ei tõsta majutusasutuste käibemaksu 9 protsendilt 20 protsendile ja ei tõsta kütuseaktsiisi plaanitud määras, sest majanduse piduritena ei ole need kaks otsust õiged ega vajalikud!" kirjutas eksminister Reformierakonna siseringile.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige ja rahandusminister Sven Sesteri on öelnud, et koalitsiooni kavandatud kütuseaktsiisi tõus on Eesti majandusele esialgsetel hinnangutel igati jõukohane, kuid võimalike positiivsete ja negatiivsete mõjude hindamiseks tehakse ka põhjalikud ekspertiisid, mille tulemusena võivad kavandatud määrad ka muutuda.

Praeguste maailmaturuhindade tõttu odavam kütus mõjutab üsna palju kogumajanduse kulubaasi. Kõige enam mõjutab kütusehind transpordisektorit, mis koos laevade punkerdamisega kasutab ligikaudu poole kogu sisseostetud kütusest, ning kodumajapidamisi, mis tarbivad ligikaudu viiendiku kütusest. Eesti eratarbimisest moodustab autokütus 6 protsenti ning ligikaudu 80 protsenti leibkondadest omab autot.

Uue valitsuskoalitsiooni valimislubaduste peamiseks katteallikaks on kavandatud maksutõusud kütusele. Järgmiseks aastaks on valitsus kavandanud 14-protsendilise diisli ja 10-protsendilise bensiini aktsiisitõusu. Tulevaks aastaks on plaanitud kütuseaktsiiside tõusust eelarvesse 45,9 miljonit lisaeurot, mis peaks kasvama 2019. aastaks 134,8 miljoni lisaeuroni.

Kuigi grippi haigestumine näitab viimastel nädalatel langustrendi, lisandus eelmisel nädalal veel üks gripist tingitud surmajuht, mil suri 52- aastane mees.

Kuigi grippi haigestumine langes eelneva nädalaga võrreldes 24 protsendi võrra, püsis hospitaliseerimist vajanud inimeste arv jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel, selgub terviseameti ülevaatest. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 552 patsienti, neist 40 inimest hospitaliseeriti möödunud nädalal.

Hooaja algusest on grippi surnud kokku 21 inimest, neist vanuses üle 65 aasta olid 19, kaks inimest oli vanuses 52-aastat. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse, põhiliseks riskifaktoriks olid kardiovaskulaarsed haigused. Keegi ei olnud vaktsineeritud.

Gripilaadsetesse haigustesse haigestumine kasvas möödunud nädalal kaheksa protsenti, haigestumine kasvas täiskasvanute seas 34 protsenti võrra. Laste seas püsis haigestumine stabiilsena ja vanemaealiste seas haigestumus langes. Väikelaste vanusrühmas oli haigestumine seotud ennekõike RS-viirusega, vanemaealiste vanusrühmas A- gripiviiruste ning täiskasvanute ja koolilaste vanusrühmades oli haigestumine seotud nii B gripi- kui ka teiste respiratoorsete viirustega.

Ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris jätkus gripiviiruste langus, RS-viiruste osakaal püsis samal tasemel ning hakkas kasvama teiste respiratoorsete viiruste, eeskätt adeno ja paragripiviiruste osakaal. Laboratoorse kinnituse said 35 gripiviirust, neist 18 olid A- ja 17 B-gripiviirused. Registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks ja gripiviiruse levikut nüüdsest piiratuks.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumiste osas eelmine nädal muutusi ei toonud. Arstide poole pöördus 4066 haigestunut, neist ligi 47 protsenti olid lapsed. 

Viking Lotto kolmapäevasel loosimisel võitis üks lotomängija Eesti kohaliku 5+1 võidutasandiga 151 518 eurot, teatas BNS-ile Eesti Loto esindaja.

Võidu toonud pilet osteti Haapsalu R-kioskist. Jackpot läks jagamisele kahe Norra mängija vahel.

Selle aasta kolme esimese kuuga on maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks üle 2,6 miljoni euro. Võitudena maksis Eesti Loto esimeses kvartalis välja ligi 6,1 miljonit eurot.

Terviseameti andmetel on vaktsineerimata laste arv viimase viie aastaga kasvanud, sest üha rohkem lapsevanemaid keeldub oma lapsi vaktsineerimast.

Terviseameti andmetel on laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimistega olnud Eestis üldiselt hea, kuid vähenenud järjepidevalt viimase viie aasta jooksul. Hõlmatuse vähenemine tuleneb peamiselt lastevanemate keeldumisest oma lapse vaktsineerimisel. Keeldumiste tagajärjel on üha enam vaktsiin-välditavatele nakkushaigustele vastuvõtlikke lapsi – näiteks oli mullu Eestis 6305 lastehalvatustõve ja 6601 leetrite-mumpsi-punetiste vastu vaktsineerimata last.

Eelmisel aastal vaktsineeriti Eestis kaheaastastest lastest leetrite-mumpsi-punetiste vastu 93,4 protsenti, lastehalvatustõve vastu 94,5 protsenti, B-viirushepatiidi vastu 93,4 protsenti ja läkaköha vastu 94,5 protsenti kaheaastastest lastest. Maailma terviseorganisatsioon WHO soovituste kohaselt peaks nakkushaiguste leviku takistamiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95 protsenti lastest.

Terviseameti andmetel jäi mullu 2-aastaste laste seas soovituslik hõlmatuse tase saavutamata Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Selline olukord loob võimalused juba likvideeritud või harva esinevate nakkushaiguste tagasi tulekuks ja puhangute tekkeks, sest meil mitteesinevaid viirusi võivad Eestisse sisse tuua mujal maailmas nakatunud haigustele vastuvõtlikud lapsed või täiskasvanud.

Vaktsineerimistest keeldumise levinuimad põhjused on teadmatus sellest, kuidas vaktsiinid töötavad, kartus vaktsiinide ohutuse suhtes ja vanemate veendumus, et suudavad ise oma lapsi kaitsta. Vaktsineerimise teemaga käib kaasas palju müüte, mis muudavad keeruliseks tõese info eristamise. Kui kellelgi tekib vaktsineerimise osas kahtlusi, siis soovitab terviseamet kindlasti pidada nõu oma perearsti ja pereõega.

Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel 11 vaktsiin-välditava nakkushaiguse vastu. Nendeks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid, Haemophylius influenzae tüüp b ja eelmisel aastal lisandunud rotaviirus.

Vaktsineerimise abil on kadunud mitmed varem laialt levinud nakkushaigused. Eesti noored lapsevanemad ei tea enam midagi kunagisest raskest haigusest lastehalvatustõvest. Peatatud on ka mitme varem laialt levinud nakkushaiguse nagu leetrid, punetised ja difteeria levik Eestis.

Vaktsiin-välditavad nakkushaigused nagu B-viirushepatiit, hemofiilusnakkus-b ja mumps on vähenenud märkimisväärselt. Tänu väikelaste vaktsineerimisele tuberkuloosi vastu ei esine Eestis lastel tuberkuloosi raskeid haigusvorme ning nad nakatuvad väga harva.