Teeme Ära talgupäeval osales vähemalt 43 026 talgulist – teiste seas lõid kaasa 40 inimest Kanadas Toronto lähistel peetud Jõekääru talgutel.

"Tegemist oli väga hästi kordaläinud talgupäevaga, mille raames tuli vaatamata vihmale kodust välja mullusest rohkem inimesi – tänastel andmetel vähemalt 43 026 talgulist," ütles talgupäeva eestvedaja ning Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür pressiteate vahendusel.

Tüüri sõnul näitas seekordne talgupäev, et vilets ilm ei pärsi tõeliste talguhuntide indu. "Vihm võis küll mõnes paigas algse tööde plaani segamini lüüa, ent enamik talgujuhte võttis tagataskust varuplaani ja talgupäev sai ikka ühiselt  peetud," rääkis Tüür. "Kogu see heade emotsioonide tulv, mis täna talgupäeva staapi jõudis, väljendab vaid väikest osa sellest hoolivast ja ühendavast tundest, mida üle-eestiline talgupäev aitab külvata igal kevadel."

Laupäevased Teeme Ära talgud sujusid korraldajate sõnul ilma tõsiste vahejuhtumiteta. Samas aitas talgupäeva üks fookusteemasid tuua tähelepanu tuleohutusele ja tõi talgute käigus välja mitmeid kitsaskohti, millega saavad kogukonnad ise edasi tegeleda. Koostöös päästeametiga oli sel aastal kõigile talgupaikadele ette nähtud ka suitsuandur. Need talgujuhid, kes ei ole oma andurile veel järele läinud, saavad selle kuni 15. maini kätte oma maakonnakeskuse päästekomandost.

Sel aastal said kõik talgulised registreerimisel endale talguhundi passi, mis avas juurdepääsu talgupäeva partnerite eripakkumistele – näiteks poole hinnaga rongi- ja bussisõidule. Mitmed eripakkumised talgulistele kehtivad ka pärast talgupäeva.

Mõned talgud on veel toimumas Teeme Ära talgupäeva raames ka lähiajal. Muuhulgas korraldab vähiravifond Kingitud Elu järgmisel nädalavahetusel heategevustalgud, et koguda üle Eesti annetusi vähihaigetele hädavajaliku ravi toetamiseks.

Laupäevaste talgute raames korraldati kokku 1771 talgut. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 411 talgul osales kokku 12 547 inimest. Elanike arvu järgi oli taas kõige rohkem talgulisi Saaremaal, kus osales 191 talgul 4104 inimest. Ida-Virumaal osales 102 talgul 3464 talgulist, Tartumaal 154 talgul 3246 talgulist,  Pärnumaal 145 talgul 3209 talgulist, Lääne-Virumaal 104 talgul 2313 talgulist, Järvamaal 88 talgul 2079 talgulist, Võrumaal 84 talgul 1790 talgulist, Läänemaal 86 talgul 1770 talgulist, Valgamaal 63 talgul 1744 talgulist, Viljandimaal 89 talgul 1714 talgulist, Raplamaal 97 talgul 1698 talgulist, Jõgevamaal 69 talgul 1687 talgulist, Põlvamaal 58 talgul 1175 talgulist, Hiiumaal 29 talgul 446 talgulist.

Teeme Ära talgupäev toimub traditsiooniliselt mai esimesel laupäeval ning iga kogukond saab ise otsustada oma tööde ja tegemiste üle. Eelmisel aastal korraldati üle Eesti 1754 talgut, millest võttis osa 45 024 talgulist. Järgmisel aastal peetakse üle-eestiline talgupäev 7. mail.

Vaata talgustatistikat veebist www.teemeara.ee/files/Talgupaev_2015_arvudes_2.mai_kl_19.xlsx
Maakondade talgukaardi leiab www.teemeara.ee/photos/talgukaart_02.05.2015.jpg

Kolmapäeval tuleb riigikogus lõpphääletusele Eesti põhiseaduse muutmise seadus, mis annab 16- ja 17-aastastele noortele õiguse hääletada kohalike omavalitsuste valimistel; parlamendi hääleenamuse korral on tegemist viienda põhiseadusemuudatusega viimase 22 aasta jooksul.

Valimisiga langetav seadus sai tänavu veebruaris 62 poolthäälega riigikogu eelmise koosseisu toetuse ning selle vastuvõtmiseks ja põhiseaduse muutmiseks on vajalik praeguse koosseisu heakskiit. Selleks peab ta koguma vähemalt 61 saadiku toetuse. "Sotsiaaldemokraadid peavad põhiseaduse muutmise algatajatena ülioluliseks, et parlament astuks viimase, otsustava sammu ja annaks noortele võimaluse rääkida kaasa kohaliku elu asjades. Selleks on küps Eesti ühiskond, selleks on küpsed noored ise," ütles SDE fraktsiooni esimees Andres Anvelt pressiteate vahendusel. 

Anvelti sõnul on valimisea langetamine põhjalikult läbi kaalutud otsus, mis suurendab ühiskonna sidusust ja kaasab noori inimesi senisest enam avalike asjade arutelude juurde. "16- ja 17-aastased noored on poliitika vallas piisavalt teadlikud, et teha valimistel oma valik iseseisvalt. Peamiselt langetatakse just linnade ja valdade tasandil noori puudutavaid otsuseid, näiteks neid, mis on seotud koolivõrgu arengu ja vaba aja veetmise võimalustega. Seega on noortele suurema sõnaõiguse andmine igati mõistlik," põhjendas Anvelt ja tõi näiteks Šotimaa iseseisvusreferendumi, kus oli valimisõigus alates 16. eluaastast.

"Kui šoti noori peeti piisavalt küpseks, et otsustada riigi tuleviku üle, siis arvan mina, et meie noori tuleks pidada ka piisavalt küpseks, et ühiskonna asjades rohkem kaasa rääkida," selgitas Anvelt.

Kui põhiseaduse muutmise seadus kogub 6. mail riigikogus vajaliku kolmeviiendikulise häälteenamuse, saavad noored esimest korda valimiskastide juurde minna 2017. aasta sügisel toimuvatel kohalikel valimistel.

Pea 23 aastat tagasi rahvahääletusel vastu võetud põhiseadust on senini muudetud neljal  korral.

Tänavu hukkus esialgsetel andmetel esimese nelja kuuga liikluses 24 inimest ehk mullusest kolme võrra vähem.

Politsei- ja piirivalveameti esialgse statistika järgi juhtus jaanuarist aprillini 359 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mullu samal ajal oli seis sisuliselt sama, raskeid õnnetusi oli ühe võrra rohkem.

Tänavu on liikluses vigastada saanud 442 inimest ja hukkunud 24 liiklejat, mullu nelja kuu järel olid need näitajad vastavalt 444 ja 27. Hukkunutest on tänavu kaheksa olnud kergliiklejad, mullu oli neid samal ajal üheksa.

Joobes juhtide süül on tänavu esialgsetel andmetel juhtunud 25 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mullu oli selliseid avariisid 36. Tänavu on roolijoodiku süül hukkunud kolm inimest ehk mullusest kahe võrra vähem.

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 38 joobekahtlusega sõidukijuhti, kellest kolmel olid narkootikumide ja 35-l alkoholi tarvitamise tunnused.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära ulatuses või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta siis juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.