EESTI UUDISED BNS

Ligi 10 000 abiturienti asuvad eesti keele riigieksamit tegema

FOTO: VT

Riigieksamite periood algab esmaspäeval eesti keele ja eesti keele teise keelena riigieksamitega - eesti keele eksamile on registreerunud 7222 ja eesti keele teise keelena eksamile on registreerunud 2497 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse eksaminandi.

Eksamiperiood lõppeb 21. mail matemaatika riigieksamiga.

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosas valib õpilane ühe alustekstide komplekti ja lahendab selle põhjal kaks kuni neli analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Eksamiülesannete alustekstid esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjandi osas tuleb õpilasel kirjutada umbes 400-sõnaline arutlev tekst. 

Eesti keele teise keelena eksam toimub 27.-29. aprillini. Eksam koosneb kahest osast - kirjalikust ja suulisest. Eksami kirjalik osa toimub esimesel ja suuline osa kõigil kolmel eksamipäeval. Eksamil mõõdetakse õpilase keeleoskustaset ja selle edukal sooritamisel, vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest, väljastatakse eksaminandile eesti keele B2-taseme tunnistus.

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama eesti keele, võõrkeele ja matemaatika eksami, vastavalt 27. aprillil, 4. mail ja 21. mail.

Võõrkeele riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillis ja mais.

Eksamiperioodi alguse puhul tervitab eksaminande haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Sihtasutus Innove läbiviidavatele riigieksamitele registreerus tänavu 10 471 eksaminandi. Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse 19. juunil.

Riigieksamite eesmärk on anda kooli kogukonnale, omavalitsusele ja ka riigile võrreldavat ning objektiivset infot õpitulemuste kohta gümnaasiumiastmes, et mõista iga kooli tugevusi ja arengukohti. Koolide omavahelisel võrdlemisel tuleb arvestada, et iga kool tegutseb alati eripärases olukorras ja kontekstis.

Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas.

Terviseamet hakkab tänavu suplusvee kvaliteeti jälgima alates maist

Pilt on illustratiivne  Foto: INNO TÄHISMAA

Terviseamet võtab tänavu esimesed suplusvee kvaliteediproovid maikuus ja jätkab proovide regulaarset võtmist kuni augusti lõpuni.

Terviseameti pressiesindaja sõnul kontrollitakse suplusvee kvaliteeti terve suplushooaja vältel maist augusti lõpuni. Selle aja jooksul võetakse avalikes supluskohtades vähemalt neli veeproovi.

Eelmisel aastal oli Eestis 54 ametlikku supluskohta. "Selle aasta andmed veel koos ei ole, aga suure tõenäosusega jääb suurusjärk samaks," ütles pressiesindaja.

Vee vastavust nõuetele määratakse kahe mikrobioloogilise näitaja ja visuaalse kontrolli alusel.

Suplusvee klassifitseerimine toimub igal sügisel, peale suplushooaja lõppu.

Võru-Põlva maateel sai autode kokkupõrkes vigastada neli inimest

FOTO: Renar Mölder FacebookVõru-Põlva maatee alguses sai reede õhtul juhtunud sõiduautode kokkupõrkes vigastada neli inimest.

Õnnetus toimus kella 18.24 ajal Võrumaal Võru vallas Võru-Põlva maantee 6. kilomeetril, kus 38-aastane Lidia sõitis Volkswagen Passatiga ette peateel liikunud Audi A6-le mida juhtis 23-aastane Marti, teatas sisemnisteerium BNS-ile.

Kiirabi viis Volkswageni ja Audi juhid ning Audis kaasreisijatena viibinud 43-aastase Meelise ja 20-aastase Rando Lõuna-Eesti haiglasse.

Seitsmes liiklusõnnetuses sai viga kaksteist inimest

Reedel juhtunud seitsmes inimkannatanutega liiklusõnnetuses andsid tooni ettesõidud peateel liikujatele; viga sai kokku kaksteist inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 6.51 ajal Tallinnas Kärberi ja Ussimäe tänavate ristmikul, kus 31-aastane Igor sõitis Mercedes Benz E320-ga ette peateel liikunud mopeedile Lifan, mida juhtis 63-aastane Juri. Kiirabi viis Juri Regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.

Teine õnnetus juhtus kella 14 ajal Tartumaal Kambja vallas Tatra-Otepää-Sangaste maantee ja Nõo-Kambja tee ristmikul, kus 48-aastane Jaanus sõitis Volvo FM12 veokiga otsa peateel liikunud Suzuki Grand Vitara maasturile, mida juhtis 45aastane Anneli. Kiirabi viis Suzuki juhi ja kaasreisija, 66-aastase Anu Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Kolmas õnnetus juhtus kella 14.48 ajal Pärnus Merimetsa tänav 71 juures, kus Toyota Hiluxi maasturile, mida juhtis 57-aastane Harri, jooksis Olevi bussipeatuses peatunud bussi eest ette 12-aastane poiss. Kiirabi viis sõidukilt löögi saanud poisi Pärnu haiglasse kontrolli.

Neljas õnnetus juhtus kella 16.47 ajal Harjumaal Viimsi vallas Randvere külas Randvere tee ja Schüdlöffeli tee ristmikul, kus peatumis- ja teeandmiskohustust ignoreerinud 39-aastane Juri sõitis Toyota RAV4-ga otsa jalgrattal liikunud 55-aastasele Mardile. Kiirabi viis Mardi Ida-Tallinna Keskhaiglasse.

Viies õnnetus juhtus kella 17.10 ajal Põlvas Lao tänaval asuva Meie Toidukaupade kaupluse parklas, kus 24-aastane Aleks tagurdas parkimisplatsil Audi A4-ga otsa 74-aastasele Mattile. Aleks viis Matti Põlva Haigla EMO-sse kontrolli.

Kuues õnnetus toimus kella 18.24 ajal Võrumaal Võru vallas Võru-Põlva maantee 6. kilomeetril, kus 38-aastane Lidia sõitis Volkswagen Passatiga ette peateel liikunud Audi A6-le mida juhtis 23-aastane Marti. Kiirabi viis Volkswageni ja Audi juhid ning Audis kaasreisijatena viibinud 43-aastase Meelise ja 20-aastase Rando Lõuna-Eesti haiglasse.

Seitsmes õnnetus juhtus kella 18.40 ajal Võhma linnas Laia ja Pärna tänava reguleerimata ristmikul, kus Renault Megane'i juhtinud 20-aastane Taavi sõitis parema käe reeglit eirates otsa mopeedile, mida juhtis 16-aastane noormees. Kiirabi viis 16-aastase mopeedijuhi ja kaassõitja, 15-aastase noormehe Viljandi  haiglasse.

Rahvusarhiiv on vabatahtlike abiga sisestanud üle 32 000 sõduri andmed

Võrumaa Teataja

Rahvusarhiiv kutsus mullu sügisel vabatahtlikke appi Esimesest maailmasõjast osa võtnud eesti sõdurite arhiividokumentidest üles leidmisel ja indekseerimisel, praeguseks on arhiivi sisestatud üle 32 000 isiku andmed.

Rahvusarhiivi teatel on 83 vabatahtliku abiga praeguseks sisestatud 32 088 isiku andmed 209 säilikust. Kui siiamaani sai lisada andmeid vaid arhiiviallikatest siis tänu tänavu kevadel valminud portaali edasiarendusele on võimalik jagada ka koduarhiividest pärinevaid materjale ja teadmisi.

Need andmed on eriti olulised Järva- ja Võrumaalt väkke võetute puhul, sest nende maakondade sõdurinimekirjad ei ole paraku säilinud.

Tuleva nädala kolmapäeval tehakse rahvusarhiivi Liivi majas Esimese maailmasõja teemalisest ühisloome projektist ka vahekokkuvõte. Ürituse raames toimub ekskursioon hoidlates, tutvustatakse Esimese maailmasõjaga seonduvaid arhiiviallikaid ning räägitakse sarnastest algatustest mujal maailmas.

Ühisloome algatus sündis eelmise aasta novembris, kui rahvusarhiiv palus kõikide huviliste abi ilmasõjast osa võtnud eesti sõdurite arhiividokumentidest ülesleidmisel ja indekseerimisel.

Eluasemelaenude maht jätkab stabiilset kasvu

FOTO: VTEluasemelaenuportfelli aastakasv märtsis veidi kiirenes 3,2 protsendini, uusi eluasemelaene võeti esimeses kvartalis ligikaudu 13 protsenti suuremas mahus kui aasta tagasi, märtsis võetud laenude maht oli seejuures sama suur kui eelmise aasta sügisel.

Majapidamiste autoliisingu maht oli märtsis viimase kuue aasta suurim. Autoliisingu portfell kasvas aasta võrdluses üle 10 protsenti, pisut kiiremini kui viimase paari aasta jooksul keskmiselt, teatas Eesti Pank.

Märtsis väljastatud eluasemelaenude antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,2 protsenti. Viimase kuue kuu jooksul ei ole laenuintressimäärad muutunud ja püsivad madala Euribori toel laenuvõtjate jaoks endiselt soodsad.

Hoiuste kasv püsib kiire. Majapidamiste hoiuste aastakasv on püsinud suhteliselt hoogsa 8 protsendi juures juba aasta aega. Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht oli märtsi lõpus 9,9 miljardit eurot.

Tuleval nädalal võib õhusooja maksimum tõusta 23 kraadini

FOTO: VT

Ilmateenistuse andmetel on lähipäevadel kohati sajune, kuid ilm muutub pidevalt soojemaks ning uuel nädalal tõuseb õhusooja maksimum mõnel pool juba 23 kraadini.

Pühapäeva öösel on pilves ja vihmane. Puhub lõunakaare tuul 3-9 m/s ja sooja on 3-8 kraadi. Hommik on ilm pilves ja vihmane. Päeva jooksul pilved hõrenevad ja saju võimalus väheneb. Puhub läänekaare tuul 3-9 m/s ja sooja on 9-15 kraadi.

Esmaspäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s a sooja on 2-7 kraadi. Päeval tuleb pilves selgimistega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s, pärastlõunal saartel ja rannikul idakaare tuul 5-12 m/s. Sooja on 13-18 kraadi, rannikul kohati 10 kraadi.

Teisipäeva öösel on oodata vähese ja vahelduva pilvisusega ilma. Saartel ja kohati mandril sajab hoovihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 5-9, saartel ja rannikul puhanguti 13 m/s ning sooja on 5-10 kraadi. Päeval tuleb pilves selgimistega ilm ja vihmasadu levib kiiresti saartest üle Eesti itta. Õhtul saju võimalus väheneb. Puhub kagu- ja lõunatuul 5-9, saartel ja rannikul puhanguti 13 m/s, pärastlõunal pöördub tuul läände ja loodesse ning veidi nõrgeneb. Sooja on 13-19, kohati 23 kraadi.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD