Erinevates üksustes teenivaid välisriikidest saabunud reservväelasi kogunes suurõppusele Siil  kokku 12 välisriigist.

Kokku tuli õppusele Siil reservväelasi 12 välisriigist üle 60, neist kõige enam oli saabujaid Soomest ja Rootsist, teatas kaitseväe peastaap. Kaugematest paikadest osalejad tulid Kanadast, Austraaliast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist.

Kanadas sündinud kapral Veiko Parming tuli Kanadast nädalaks Eestisse ainult õppuse pärast, et täita oma ülesandeid reservväelasena 2. jalaväebrigaadi pataljoni miinipildujapatareis. Ta teenis aega eelmisel aastal Kuperjanovi jalaväepataljoni miinipildujapatareis.

„Lisaks soovile oma kodanikukohust täita, soovisin ka Eestiga paremini tutvuda, olen siin varem pigem turistina käinud. Leidsin, et Eestis aega teenides ja nüüd reservõppekogunemistel käies tunnen end Eestis rohkem kodusena,” ütles Parming. „Siilile sain rühmaülemalt kutse ja ilmusin reservväelasena kohale. Jäin õppusega väga rahule. Oskused tulid kiiresti meelde ja sain oma ülesannetega hakkama.“

4.- 15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal osaleb üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase.

Kui veel aprilli alguses leidis valitsuskoalitsioon, et 2016. aastast tõuseb väärteotrahvi päevamäär seniselt neljalt eurolt kaheksale, siis neljapäeva hilisõhtuse kokkuleppe järgi tõuseb see 10 eurole.

Valitsuse neljapäeva õhtuse teate järgi tehakse seda "seaduskuulekuse parandamiseks".

Aprilli alguses selgitas endine justiitsminister Andres Anvelt, et tegemist on väärteotrahvi   päevamääraga, mille alusel on paigas karistuste miinimumid ning mis on püsinud muutumatuna ligi kümme aastat.{fcomment}

AS Olerex langetas tulenevalt maailmaturuhindade langusest ning dollarikursi nõrgenemisest automaatjaamade bensiini ja diislikütuse hinda 1,4 sendi võrra liitri kohta, koos neljapäevase hinnalangetusega on see kokku 2 senti liitri kohta.

Maailmaturuhinde hetkelise languse peamiseks põhjuseks toornafta ja diislikütuse nõudluse vähenemine nii Euroopas kui ka USA-s, ütles Olerexi juhatuse liige Alan Vaht pressiteates. "Euroopas on omapärane mure, kus kümned miljonid nafta barrelid on justkui ilma koduta ning keegi ei soovi neid osta. Lisaks oli turgudele suureks üllatuseks USA Energiaministeeriumi üleeile avaldatud raport, mille kohaselt on diislikütuse ja teiste destillaatide nõudlus ootamatult vähenenud 4,3 protsenti," lisas Vaht.

"Vaid päev varem tõusid kütuste hinnad aga viimase viie kuu kõrgeimale tasemele kuna rekordtasemele kasvanud USA toornaftavarusid tabas ootamatu 4 miljoni barreli suurune langus, mis oli esmakordne alates tänavu jaanuarist. See on hea näide vastandlikest uudistest, mis mõjutavad kütuste hindu erinevates suundades. Vaatamata selle nädala uudistele on pikemas plaanis siiski toetus hindade kasvule," sõnas ta.

Olerexi automaatjaamades maksab pärast langetamist bensiin 95 1,189 eurot liitri kohta, bensiin 98 1,229 eurot liitri kohta ja diislikütus 1,149 eurot liitri kohta, teatas ettevõte.

AS-il Olerex on Eestis kokku 50 teenindusjaama ja kiirtanklat.

Tarbijakaitseamet soovitab ostjal küsida makse kohta tõendit ka laatadel sooritanud ostude puhul.

Tarbijakaitseamet tuletab alanud laadahooaja puhul ettevõtjatele meelde, et nii laadal kui poes kauplemisel kehtivad samad nõuded, mida tuleb järgida.

Kauplejad peavad meeles pidama, et kindlasti tuleb toote kohta välja panna selle müügihind ja toote iseloomu arvestades ka ühikuhind. "Kuna laadal on kerge pead kaotada ning sellisel vabaõhuüritusel on kauplejad kahjuks üsna tihti varmad seda ära kasutama, siis peaks tarbija enne ostmist müüjalt toote kohta küsima lisainfot, pärides näiteks toote hinna, koguse, koostise ja päritolu kohta," märkis ameti pressiesindaja.

Kaupleja peab tagama selle, et kauba märgistus on korrektne, mis tähendab, et see peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav. Tehniliselt keerukate toodetega tuleb ostjale kaasa anda ka eestikeelne kasutusjuhend. Ostja peaks kauplejalt uurima ka seda, mida teha siis, kui tootel ilmneb puudus, soovitavad tarbijakaitsjad.

"Tarbija peaks laadal osteldes kindlasti küsima makset tõendavat dokumenti. Sellel peab olema vähemalt kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress, müügikuupäev ning iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa. Alla 20 eurot maksva ostu korral peab tarbijale ostu tõendava dokumendi andma juhul, kui ta seda soovib," märkis pressiesindaja.

Lisaks soovitab tarbijakaitseamet inimestel arvestada sellega, et laat on vabaõhuüritus ning sealt ostetud toidukaubad võivad sooja ilmaga rikneda.