Tänavu on tapmisi ja mõrvu olnud mullusest ligi kolm korda vähem, selgub justiitsministeeriumi statistikast.

Kui mullu oli koos katse staadiumisse jäänud kuritegudega tapmisi ja mõrvu esimeses kvartalis 13, siis tänavu vaid viis. Kusjuures kõik tänavused kuriteod on liigitatud tapmisteks ehk tegemist on kuriteo niinimetatud kergema vormiga.

Võrreldes eelnevate aastatega on tapmiste ja mõrvade langus tänavu veelgi suurem. Nii oli 2013 aastal esimeses kvartalis 16, 2012. aastal 18 ning 2011. aastal koguni 24 tapmist ja mõrva või nende katset.

Kogu möödunud aasta jooksul kaotas tapmistes ja mõrvades elu 40 inimest ehk rekordiliselt väike arv. Koos katse staadiumisse jäänud kuritegudega sooritati mullu 42 tapmist ja 13 mõrva.

Kuni 20 kilomeetrit tunnis (km/h) kiirust ületanud sõidukijuhtidele määratud keskmine trahvisumma on tänavu võrreldes mullusega üle 10 protsendi kasvanud, selgub politsei ja piirivalveameti (PPA) statistikast.

Selle aasta kolme kuu jooksul on politsei tuvastanud kuni 20 km/h piirkiiruse ületamisi 4023, mullu samal ajal oli selliseid rikkumisi 4411. Piirkiiruse ületamisi 21-40 km/h fikseeriti 5647. Mullu samal ajal oli see number oluliselt väiksem ehk 4733.

Keskmine rahatrahv nimetatud rikkumiste eest on sel aastal kolme kuu jooksul olnud kuni 20 km/h kiirust ületanute puhul 61 eurot ning kiiremat sõitu teinute puhul 133 eurot. Eelmisel aastal olid need summad vastavalt 54 ja 142 eurot ehk kuni 20 km/h kiirust ületanute keskmine trahvisumma on tõusnud üle 10 protsendi.

Tänavu kolme kuuga on politsei pidanud kinni 1501 turvavööta sõitjat, kellest 243 olid kaassõitjad. Möödunud aastal samal ajal aga 2335, kellest 423 olid turvavööta kaassõitjad. Nende rikkumiste eest määratud keskmine rahatrahv oli nii selle kui ka möödunud aasta kolme kuu seisuga 68 eurot.

PPA vanemkomissari Riho Tänaku sõnul on nii liigne kiirustamine kui ka turvavarustuse mittekasutamine tõsised riskid, mida liiklejad tihtipeale võtavad. "Valesti valitud sõidukiirus on üks suurimaid liiklussurmade ning raskete vigastustega lõppevate õnnetuste põhjustajaid. Ohtlike olukordade või õnnetuste ennetamiseks tuleks alati valida pigem väiksem kiirus, et ootamatu takistuse korral võimalikult kiiresti ja läbimõeldult tegutseda," ütles Tänak BNS-ile.

Tema sõnul on paljud õnnetustesse sattunud inimesed pääsenud raskematest vigastustest tänu sellele, et on kasutanud nõuetekohaselt turvavööd.

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas esines laupäeval Keskerakonna Võrumaa aastakoosolekul ettekandega poliitilisest olukorrast ja märkis, et ükski koalitsioonierakond ei küsinud rahvalt mandaati kütuseaktsiisi tõstmiseks.

"Eesti inimesed hääletasid riigikogu valimistel Reformierakonna, SDE ja IRL-i poolt, sest erakonnad lubasid alandada madalapalgaliste maksukoormust ning suurendada erinevaid toetusi. Reaalsuses on valitsuskoalitsioon otsustanud eelarve puudujäägi katmiseks tõsta kütuseaktsiisi, mis toob lisaks diisli- ja bensiinihinna kallinemisele kaasa ka üleüldise hinnatõusu," teatas Ratas pressiteate vahendusel.

"Olukorras, kus 2015. aasta majanduskasvu prognoosi on korduvalt kärbitud, tuleb valitsusel panustada ettevõtluskeskkonna parandamisse. Selle asemel tõstetakse kütusehindu, mis tähendab lisakulusid kõigile tarbijatele ja ettevõtjatele. Samuti pole siiani selget infot majutusteenuse käibemaksu võimaliku tõusu osas, mis suurendab ettevõtjate ebakindlust tuleviku suhtes veelgi," tõi Ratas välja. "Kõik positiivsed algatused on aga lubatust märksa tagasihoidlikumad."

"Kolmikliidu osapooled teavad, et lähiajal pole valimisi tulemas ning seetõttu ei hoolita ka rahva arvamusest. Veel aasta aja eest toetas tänase kolmikliidu erakondi EMOR-i andmetel 72 protsenti valijatest, kuid märtsikuuks oli nende arv 18 protsendi võrra langenud. Inimestele selgelt pettumuse valmistanud koalitsioonilepingu ning ootamatute aktsiisitõusude valguses on enam kui tõenäoline, et juba lähikuudel ületab opositsiooni toetus koalitsioonierakondade oma," ütles Ratas.

Uue valitsuse plaanitav diisliaktsiisi tõus läheb kohalikele omavalitsustele maksma sadu tuhandeid eurosid, sest koos diisliaktsiisiga tõusevad automaatselt ka ühistranspordile tehtavad kulutused.

BNS-i arvutused näitavad, et 2019. aastaks tõuseb diisli aktsiis 22 sendi võrra liitri kohta. Kui võtta aluseks näiteks reedene diislikütuse hind tanklates, siis tähendab see 23,4-protsendilist hinnatõusu.

Ühistranspordiindeksi, mis on koostatud maanteeameti poolt, arvestatakse iga aasta üle, kui palju on vahepeal kasvanud tööjõukulud, inflatsioon ja kütusehinnad. Selles indeksis on kütusekomponendil 37-protsendiline osakaal, mis teeb 2019. aastaks 8,6-protsendilise tõusu.

Indeksit arvutatakse kogu aasta keskmise järgi, mis tasandab võimalikult ära kütuseturu kõikumised ja muu sellise. Kuid suurusjärk jääb samaks – ka siis, kui jääksid tõusmata palgad ja tarbijahinnad, tõusevad kulutused ühistranspordile ainuüksi diisliaktsiisi tõusu toel 8-10 protsenti.

Näiteks Tartu linn ostab praegu bussiliinide operaatorilt keskmiselt 3,6 miljonit liinikilomeetrit aastas, mille keskmine hind on 2,2 eurot. Ülaltoodud arvutuse järgi tõuseksid nelja aasta pärast kulutused 7,9 miljonilt eurolt 700 000 euro võrra 8,6 miljoni euroni.

Omavalitsused ei ole veel kulu- ja tulubaasi muudatusi läbi arvutanud, kuid murelikuks teeb see kõiki omavalitsusliite. Linnade Liit tuleb kokku mai algul ja siis hakatakse arutama ka lähiaastatel muutuvaid tulusid-kulusid, ütles liidu tegevdirektor Jüri Võigemast BNS-ile. "Numbreid veel ei ole, kommenteerida raske, aga mingi kümnendik võiks see suurtes joontes olla," ütles ta.

Ka maaomavalitsuste liidu esimees Kurmet Müürsepp ütleb, et häid lahendusi kuigi palju ei ole. "Piletihindu saab ju tõsta, aga dotatsioon on muidugi oluline osa ühistranspordist. Maal ei rõõmusta keegi selle tõusu üle, eriti ei oleks ma seda oodanud Reformierakonnalt, nemad on alati öelnud, et aktsiisitõus tõstaks maapiirkonnas kulusid paratamatult ja nad on ka aktsiisitõusu vastu olnud," ütles ta BNS-ile.