Ametiühingute keskliidu (EAKL) juht Peep Peterson on seisukohal, et ajutist töövõimetushüvitist tuleb hakata maksma alates esimesest haiguspäevast, kuna kolme esimese haiguspäeva mittehüvitamine kahjustab nii ühiskonda, tööandjat kui ka haigestunut.

Ametiühingud alustavad riigikogus ja ühiskonnas toetuse otsimist ideele taastada töötajate ajutise töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Samuti peaks ametiühingute arvates hüvitise suurust olema proportsioonis töötaja sissetulekuga, mitte sõltuma sellest, kas eelmisel kalendriaastal oli töötaja haige või vanemapuhkusel, teatas EAKL BNS-ile. "Haigena töölkäimine võib lõppeda püsiva tervisekahjustuse või krooniliseks süveneva haigusega," selgitas Peterson seaduse muutmise vajadust. "Haige võib olla nakkusohtlik kaaskodanikele ja töökollektiivis, see võib tekitada ettearvamatuid häireid konkreetse ettevõtte töös."

Vananeva elanikkonna olukorras vajab töötajate üldine tervislik seisund ametiühingute hinnangul erilist tähelepanu ning selle varajast halvenemist tuleb igakülgsel ennetada. Ametiühingud teevad ettepaneku muuta seadused selliseks, et tööandja alustab haiguspäevade hüvitamist esimesest haiguspäevast 60 protsenti ulatuses ja haigekassa võtab kohustuse üle viiendal päeval 70 protsendi ulatuses. Hüvitise maksmisel tuleks võtta aluseks eelmisel aastal tervelt töötatud päevade eest saadud töötasu, noortel emadel aga summa, mis vastab viimati saadud vanemahüvitise suurusele.

Eelnõu algatas Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA), kuid selle vajalikkust on rõhutanud ka raudteelased, kaubandustöötajad, energeetikud, transpordi ametiühing ja tervishoiutöötajate kutseliit. Ametiühingute keskliit jätkab toetajate ringi laiendamist tööandjate, mittetulundusühingute ja poliitiliste erakondadega.

EAKL on Eesti töötajate loodud ametiühingute keskne organisatsioon, kuhu kuulub 19 alaliitu, mis ühendavad riigi- ja omavalitsusasutuste töötajaid, haritlasi, tervishoiutöötajaid, transporditöötajaid, tööstustöötajaid ning teenindussektoris töötajaid.

Ilmateenistus prognoosib algavaks nädalaks plusskraade, päikesepaistet ning kohatisi sademeid, öised õhutemperatuurid võivad veel aga vähesesse miinusesse jääda.

Esmaspäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vihma ja lörtsi. Puhub kirde- ja põhjatuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on -2 kuni +2 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega, olulise sajuta ilm. Puhub põhjakaare tuul 2-8 m/s. Sooja on 4 kuni 9 kraadi.

Teisipäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub läänekaaretuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on -4 kuni +1 kraadi. Teisipäeva päeval pilvisus tiheneb, kuid ilm on olulise sajuta. Puhub läänekaaretuul 3-10 m/s. Sooja on 5 kuni 11 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Hommikul sajab kohati vähest lörtsi ja vihma. Puhub lääne- ja edelatuul 4-10 m/s, hommikul pöördub Lääne-Eestis tuul loodesse ja tugevneb puhanguti 13-15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on -1 kuni +2 kraadi. Kolmapäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab vähest vihma ja lörtsi. Puhub loodetuul 7-12, puhanguti 15, rannikul 18 m/s. Sooja on 4 kuni 8 kraadi.

Võrumaal sõitis reede pärastlõunal lumelörtsisel teel vastu puud juht, kes sai õnnetuses kergelt vigastada.

Õnnetus juhtus kella 14.40 ajal Võru maakonnas Lasva vallas Kääpa-Obinitsa-Petseri tee 12.  kilomeetril,  kus 44-aastane Ülle kaotas Volkswagen Passatiga lumelörtsisel teel juhitavuse ja paiskus teelt välja vastu puud, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi andis turvavarustust mitte kasutanud Üllele kohapeal esmaabi.

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus seitse joobes sõidukijuhti.

Kõik tabatud juhid olid alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära ulatuses või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta siis juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.