Ametiühingute keskliidu (EAKL) juht Peep Peterson on seisukohal, et ajutist töövõimetushüvitist tuleb hakata maksma alates esimesest haiguspäevast, kuna kolme esimese haiguspäeva mittehüvitamine kahjustab nii ühiskonda, tööandjat kui ka haigestunut.
Ametiühingud alustavad riigikogus ja ühiskonnas toetuse otsimist ideele taastada töötajate ajutise töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Samuti peaks ametiühingute arvates hüvitise suurust olema proportsioonis töötaja sissetulekuga, mitte sõltuma sellest, kas eelmisel kalendriaastal oli töötaja haige või vanemapuhkusel, teatas EAKL BNS-ile. "Haigena töölkäimine võib lõppeda püsiva tervisekahjustuse või krooniliseks süveneva haigusega," selgitas Peterson seaduse muutmise vajadust. "Haige võib olla nakkusohtlik kaaskodanikele ja töökollektiivis, see võib tekitada ettearvamatuid häireid konkreetse ettevõtte töös."
Vananeva elanikkonna olukorras vajab töötajate üldine tervislik seisund ametiühingute hinnangul erilist tähelepanu ning selle varajast halvenemist tuleb igakülgsel ennetada. Ametiühingud teevad ettepaneku muuta seadused selliseks, et tööandja alustab haiguspäevade hüvitamist esimesest haiguspäevast 60 protsenti ulatuses ja haigekassa võtab kohustuse üle viiendal päeval 70 protsendi ulatuses. Hüvitise maksmisel tuleks võtta aluseks eelmisel aastal tervelt töötatud päevade eest saadud töötasu, noortel emadel aga summa, mis vastab viimati saadud vanemahüvitise suurusele.
Eelnõu algatas Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA), kuid selle vajalikkust on rõhutanud ka raudteelased, kaubandustöötajad, energeetikud, transpordi ametiühing ja tervishoiutöötajate kutseliit. Ametiühingute keskliit jätkab toetajate ringi laiendamist tööandjate, mittetulundusühingute ja poliitiliste erakondadega.
EAKL on Eesti töötajate loodud ametiühingute keskne organisatsioon, kuhu kuulub 19 alaliitu, mis ühendavad riigi- ja omavalitsusasutuste töötajaid, haritlasi, tervishoiutöötajaid, transporditöötajaid, tööstustöötajaid ning teenindussektoris töötajaid.