Valitsus muutis kalapüügivahendite tähistamise korda

Valitsuses kiitis neljapäeval heaks keskkonnaministeeriumi algatatud kalapüügieeskirja muutmise, mille olulisemad muudatused puudutavad kalapüüghivahendite tähistamist.

Kahe määruse muudatused puudutavad kalapüügivahendite tähistamist, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja. Edaspidi peavad veekogus seisvad püügivahendid olema märgistatud oranžide või punaste lippude ning omaniku kalapüügiloa märgistuse numbri või harrastuskaluri puhul isikukoodiga. Kehtetuks tunnistatakse ka silmupüügile tehtud erand Narva jões, mille kohaselt tuleb edaspidi püügikeelu ajaks silmude püüdmise vahendid jõest eemaldada.

Püügivahendite märgistamiseks nõutav lipu suurus väheneb mõõtudeni 20 korda 30 sentimeetrini seniselt 30 korda 30 sentimeetrilt. Lisaks kehtestatakse täiendav nõue tähistada lipuvarras helkurribadega. Uute reeglite kohaselt peab lipu alumise serva kõrgus veepinnast olema üldreeglina ühe meetri kõrgusel, mistõttu tervikuna lipuvarda pikkus pisut kasvab. Ka seni nõutud silmupüügivahendite poitähised peavad olema edaspidi punased või oranžid ning minimaalselt 15 sentimeetrise läbimõõduga. Uued nõuded aitavad tagada veekogudel liikujate üldist ohutust ja tõhustada järelevalvet.

Püügivahendite kasutamisel ei ole edaspidi lubatud püüda erinevat liiki püügivahenditega või erinevale isikule kuuluvaid püügivahenditega, mis on paigaldatud ühte jadasse. See nõue võimaldab teostada tõhusamat järelevalvet, kuna iga püügivahendi omanik on võimalik tuvastada ja ühtlasi kontrollida kalapüügiõiguste olemasolu.

Silmupüügil tunnistatakse kehtetuks seni Narva jões kehtinud erand, mille kohaselt võis ka püügikeelu ajal hoida vees ilma põhjakorgita silmutorbikuid. Erand on suurendanud püüniste ebaseaduslikku kasutamist. 2014. aasta jooksul eemaldas keskkonnainspektsioon Narva jõest 17 483 ebaseaduslikult püügil olnud silmutorbikut. Viimastel aastatel on Narva jões silmusaagid olnud languses.

Lisaks tehakse kalapüügieeskirjas väiksemaid muudatusi. Osad neist on tingitud Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud kalavarude säilitamise kokkuleppe alusel tegutseva valitsustevahelise kalapüügikomisjoni istungitel kokkulepitust. Nii näiteks pikendatakse teatud püügivahenditega püügi keeluaega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves kuue päeva võrra ja nihutatakse keeluaja algus üheksa päeva võrra ettepoole. Muudatuse põhjuseks on muudatused veekogude temperatuurirežiimides, mis on mõjutanud kalade kudemisaega. Ka muudetakse mitmed varasemalt iga-aastaselt ajutiste püügikitsenduste kaudu kehtestatud püügikitsendused alaliseks.

Püügivahendite tähistamist ja Narva jõel silmutorbikute veest väljavõtmise kohustust käsitlevad sätted on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2016. a. Muus osas jõustub määrus üldkorras, kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.