Reede hommikuse seisuga oli tuludeklaratsiooni esitanud 390 390 isikut, tagastamisele kuulub seni 63,7 miljonit eurot.

Juurde maksmisele kulub praeguse seisuga 2,9 miljonit eurot, teatas maksu- ja tolliamet sotsiaalmeedia vahendusel. Ühine tuludeklaratsioon on esitatud 39 231 korral.

2014. aasta tulusid sai elektrooniliselt deklareerima hakata 13. veebruarist, maksu- ja tolliameti teenindusbürood väljastavad eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke alates esmaspäevast.

2014. aastal oli maksuvaba tulu 1728 eurot. Eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi saab maha arvata kokku kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti ulatuses oma eelmise aasta tulust. Deklaratsiooni esitavad Eesti residendid, kes viibisid Eestis vähemalt 183 päeval.

Maal elavate inimeste sularaha kättesaamise murede leevendamiseks avaneb aprillis võimalus oma arvelduskontolt raha koju tellida Eesti Posti kirjakandjaga.

"Kuigi finantsteenused pole ettevõtte põhitegevus ning jätkuvalt keskendume me posti- ja logistikateenustele, mõistame inimeste muret ja tahame aidata," lausus Eesti Posti postiteenuste juht Kaido Padar ettevõtte pressiesindaja teatel.

Padar ütles, et ettevõte on saanud kohalikelt omavalitsustelt tagasisidet, et paljudes piirkondades on ainukeseks sularaha kättesaamise kohaks postkontor ning selle asendamisel postipunktiga kaob inimestel võimalus sularaha kätte saada. Seetõttu töötaski ettevõte välja lahenduse, mis võimaldab sularaha koju tellida kirjakandja kaudu.

"Meil on tervet Eestit kattev võrgustik ning kirjakandja jõuab kuuel päeval nädalas kõikide postkastideni - saame seda võrku kasutada ka sularaha väljamaksmiseks," märkis Padar.

Selleks, et sularaha saada, peaks klient oma soovist Omnivale teada andma, seejärel lepitakse kliendiga kokku, millal kirjakandja tema juurde tulla saab. Kirjakandja võtab kaasa mobiilse kaardimakse terminali ja tehing tehakse kliendi juures kodus. Kliendil peab teenuse kasutamiseks olema pangakaart ja vajalikud pin-koodid. Kindlasti saab sularaha väljamaksmisel olema limiit.

Täna teevad kirjakandjad sularaha väljamakseid pensionäridele, kes on tellinud pensioni väljamakse koju. Kirjakandja kaudu saab tarbida ka muid postiteenuseid - saata pakki või kirja, tellida perioodikat, tasuda arveid.

Eestis juhtus neljapäeval kolm rasket liiklusõnnetust, milles sai vigastada kolm inimest.

Kell 5.56 toimus õnnetus Võrumaal Loosu külas, kus 70-aastane Ülo kaldus Honda CR-V-ga paremale vastu silla piiret ning seejärel vasakule kraavi. Kiirabi viis juhi kontrolliks Võru haiglasse.

Kell 7 juhtus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva maantee 30. kilomeetril, kus 54-aastane Olav kaotas Mercedes-Benz üle kontrolli ja sõitis teelt välja vastu puud. Kiirabi viis juhi Rakvere haiglasse.

Kell 22.18 oli liiklusõnnetus Tallinnas, Tartu maantee ja Lennujaama tee ristmikul, kus 55-aastane Mikhail sõitis veoki Volvo FH12-ga otsa ülekäigurajal teed ületanud 51-aastasele Tiinale. Kiirabi viis naise Ida-Tallinna Keskhaiglasse.

Päästeameti töötajad plaanivad alanud aastal külastada 15 000 kodu, et nõustada inimesi üle Eesti tuleohutuse teemal nende enda elupaigas.

Kodukülastuste eesmärk on aidata inimestel mõista tulega seonduvaid ohte nende enda elupaigas ja selle ümbruses, teatas reedel BNS-ile päästeameti pressiesindaja. Päästjad selgitavad suitsuanduri vajalikkust ja kontrollivad selle olemasolu ja töökorda ning hindavad elektri- ja kütteseadmete korrashoidu ning õpetavad lahtise tule kasutamist.

Möödunud aastal külastasid nii kutselised kui ka vabatahtlikud päästjad enam kui 8700 kodu, tänavu tahetakse jõuda 15 000 koduni.

Suurem osa traagiliselt lõppenud tulekahjusid leiavad aset kodudes, sest inimesed sageli ei märkagi enda tuleohtlikke käitumisharjumusi ja ei oska õnnetusi ära hoida. Selleks, et elupinnad oleksid tule eest kaitstud, annavad päästjad inimestele nõu ja aitavad individuaalse nõustamise kaudu mõista just nende elupaigas varitsevaid ohte, püüdes leida parimad lahendused ohtude eemaldamiseks.

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul jõudsid päästjad paljude abivajajateni. "Väga positiivne on see, et suur hulk inimesi ise tundis, et sellisest nõustamisest on kasu. Ka meie eelnevate aastate kogemused on seda näidanud, et Eesti pered vajavad üha enam tuleohutusalast informatsiooni ja oma elupinnast lähtuvat nõustamist," sõnas Tammsalu.

"Eelkõige soovime nõustamistega muuta inimeste kodud tuleohutumaks ja seeläbi vähendada tulekahjude ning hukkunute arvu. Seetõttu oleme tänavu suurendanud nõustamiste arvu pea kahe korra. Kahjuks ei jõua me igasse kodusse ja nii püüame koos kohalike omavalitsustega jõuda eelkõige nendeni, kes meie nõu ja abi kõige rohkem vajavad," selgitas Tammsalu. Ühtlasi julgustas ta kõiki inimesi oma lähedasi ja naabreid abistama, kasvõi suitsuanduri paigaldamisel, et Eesti kodud saaks tuleohutumaks.

Kodu tuleohutust aitavad hinnata lähimad vabatahtlikud või kutselised päästjad ning regiooni päästeteenistujad,  kes teavitavad inimesi enda tulekust ette telefoni või teatise teel. Nõustamisi viiakse läbi aasta lõpuni. Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära Päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning töötõendi järgi, mille õigsust on võimalik kontrollida päästeala infotelefonilt 1524.

Möödunud aastal sai tulekahjus kannatada või hävis ligi tuhat kodu. Neis hukkus 45 ehk 83 protsenti kõikidest tules hukkunutest. Peamisteks tulekahjude tekkepõhjusteks oli hooletus lahtise tulega, rikked elektripaigaldistes ja suitsetamine.

„Kodu Tuleohutuks!“ on Päästeameti poolt 2007. aastal ellu kutsutud tegevus, mille eesmärk on muuta kodud tuleohutuks ning anda nõu elupinna tuleohutusalase seisukorra parandamiseks.