EESTI UUDISED - Võrumaa Teataja

EESTI UUDISED BNS

Riigikogu muudab elatisraha sissenõudmise tõhusamaks

18 Veebruar 2015

Riigikogu peaks kolmapäeval kinnitama täitemenetluse seadustiku muudatused, mis lubavad karmimalt kohelda neid vanemaid, kes hoiavad kõrvale oma lapsele elatisraha maksmisest.

Lõpphääletusele tulev seadus annab kohtule loa peatada kas võlgniku jahipidamisõigus, mootorsõiduki juhtimisõigus, väikelaeva või jeti juhtimisõigus, aga ka kalastuskaardi ja relvaloa kehtivus juhul, kui lapse isa või ema on jätnud elatisraha ilma mõjuva põhjuseta tasumata.

"Paraku esineb Eestis lausa massiliselt elatisraha maksmisest kõrvalehiilimist, mille tõttu kannatavad just lapsed. Riigi kohus on kaitsta lapsi ja teha kõik selleks, et väheneks vaesusriskis elavate laste arv," ütles sotsiaaldemokraadist riigikogu õiguskomisjoni esimees Neeme Suur pressiesindaja vahendusel. "Uued reeglid muudavad võlgnike elu kibedamaks ja panevad loodetavasti neist paljud ennetavalt oma kohustust täitma."

Eestis on umbes 10 000 elatisraha võlglast, kes aastas jätavad oma lapsed ilma enam kui kümnest miljonist eurost.

Riigikontrolli hinnangul on haldusreform liiga kaua veninud

17 Veebruar 2015

Lisa anonüümne kommentaar

Riigikontrolör Alar Karis rääkis tööandjate keskliidu aastakonverentsil, et haldusreformi on tehtud juba 20 aastat ja riigi pidamine muutub aina kallimaks, samas tulude vähendamine pole kulusid vähendanud.

Haldusreformi on tehtud juba 20 aastat ja selle läbiviimiseks on viimastel aastatel antud ka toetusi, rääkis Karis. "Kuid näppude vahele on 20 aasta jooksul jäänud vaid see, et 70 protsenti inimestest on päri, et võiks reformida. See on aja jooksul nii muutunud ja valima peaks uue taktika, Eestis on näiteks vald, kus töötab kolm inimest, kes peavad ära tegema 30 inimese töö, kuid nad ei plaanigi ühineda, kuid 20 aastat on neid kurnatud," lisas ta.

Karise sõnul on riigi pidamine muutunud aina kallimaks. "Tulude vähendamine pole neid kulusid vähendanud," mainis ta.

Karis tõi näite, kuidas üks perearst kulutab aruannete täitmiseks aja, mil oleks saanud vastu võtta kaks patsienti, 800 perearsti peale on see juba 1600 inimest.

"Riik kogub ka mõttetult andmeid, teederegistris on 57 välja, mida ametnikud täidavad, vaja oleks neist reaalselt vaid nelja," märkis Karis.

"Võib-olla on see kohatu, aga kui mõelda meie piimamüügile ja kes peaks sellega tegelema, siis meil on olemas välisministeerium ja põllumajandusministeerium ja lõpuks on väliskaubandusminister see, kellel õnnestub piim maha müüa," lisas ta.

"Kui me täna näeme, et riik moodustab ühe käega sihtasutusi, andmata aru, milleks neid vaja on, siis teisalt tahaks ta avalikus sektoris töötajaid vähendada. Riigi käed sinna ei ulatu, sest sihtasutused saavad ise otsustada, palju neil töötajaid vaja on," ütles Karis.

"Kui vaadata Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) numbreid, siis tundud, et riigi pidamine ei tundugi kallis. Eesotsas on sellised riigid nagu Taani ja Soome, kus kulutused on suuremad. Samas pole olemas ka ühtki valemit, mille suhtarv peaks näitma, millega on riiki võimalik kõige paremini pidada, ka meie riigis pole teada, palju see bürokraatia raha võtab," ütles Karis.

Karis tõdes, et selliseid probleeme on paljudes riikides ja vähestel on õnnestunud seda parandada. "Mida teha? Aparaadi vähendamine, tõmbame 15 protsenti vähemaks ja saame kokkuhoiuks 300 miljonit eurot ja 20 000 töötajat, teame, et meil on vaja vähendada õpetajate arvu, sest koole pole nii palju vaja, seega ka õpetajaid," ütles Karis.

Tuludeklaratsiooni on seni esitanud 309 532 isikut

17 Veebruar 2015

Lisa anonüümne kommentaar

Teisipäeva hommikuse seisuga oli tuludeklaratsiooni esitanud 309 532 isikut, tagastamisele kuulub seni 52,7 miljonit eurot.

Juurde maksmisele kulub praeguse seisuga 1,4 miljonit eurot, teatas maksu- ja tolliamet sotsiaalmeedia vahendusel.

Esimestel päevadel esitas vaid eeltäidetud andmetega deklaratsiooni 117 842 inimest, nutitelefoniga tehti 2874 deklaratsiooni.

2014. aasta tulusid sai elektrooniliselt deklareerima hakata 13. veebruarist, maksu- ja tolliameti teenindusbürood väljastavad eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke alates esmaspäevast.

2014. aastal oli maksuvaba tulu 1728 eurot. Eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi saab maha arvata kokku kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti ulatuses oma eelmise aasta tulust. Deklaratsiooni esitavad Eesti residendid, kes viibisid Eestis vähemalt 183 päeval.

Talvistes oludes sõidetavale Võrumaa talverallile registreerus 79 võistluspaari

17 Veebruar 2015

Lisa anonüümne kommentaar

Laupäeval, 21.veebruaril sõidetakse selle aasta EAL Eesti autoralli meistrivõistluste teine etapp, Võrumaa talveralli. Järjekorras kaheksandale Võrumaa talverallile registreerus 79 võistluspaari seitsmest riigist. Võrumaa talveralli start antakse 21. veebruaril kell 8.30 Võru kesklinna Vabaduse väljakult.

Esimesena lähevad Võrus rajale Sander Pärn - James Morgan (Ford Fiesta R5), kellele see on esimeseks võistlusstardiks R5 võistlusmasinaga. Nende järel stardivad Timmu Kõrge – Erki Pints (Mitsubishi Lancer Evo IX) ja Rainer Aus - Simo Koskinen (Mitsubishi Lancer Evo IX).

Neljandana lähevad meistrivõistluste teisel etapil rajale Võru oma mehed Siim Plangi – Marek Sarapuu (Mitsubishi Lancer Evo X). Hooaja avavõistluse Sarma ralli absoluutvõitjad ja Liepajas toimunud Euroopa meistrivõistluste etapi ERC2 klassi võitjad stardivad võistlusele numbri all 100, sest Siim Plangi jaoks on see tema karjääri 100. autoralli start.

Viiendana stardivad hooaja teisele võistlusele Egon Kaur – Annika Arnek (Mitsubishi Lancer Evo IX), kuuendana Roland Murakas – Kalle Adler (Mitsubishi Lancer Evo IX) ja seitsmendana lätlased Janis Vorobjovs – Andris Malnieks (Mitsubishi Lancer Evo X). Pärast aastast pausi on Võrus taas stardis Maciej Rzeznik - Przemyslaw Mazur (Mitsubishi Lancer Evo X R4). Poolakad stardivad võistlusele numbri all seitse.

Esimesed kaheveolised autod stardirivis on rahvusliku E-rühma klassi E10 sõitjad Ken Torn – Riivo Mesila (Honda Civic Type-R). Kohe nende järel stardivad hooaja ainsale talverallile, numbri all seitseteist, EMV4 klassi sõitjad Karl-Martin Volver – Margus Jõerand (Peugeot 208 R2).

Esiveoliste klassi DMACK Trophy ehk Juunioride meistrivõistluste arvestuses on Võru talverallile registreerunud hooaja avaetapi esikolmik Miko-Ove Niinemäe - Martin Valter (Peugeot 208 R2), Oliver Ojaperv - Jarno Talve (Ford Fiesta R2) ja Rasmus Uustulnd - Imre Kuusk (Ford Fiesta R2). Lisaks nendele on stardis Sander Siniorg – Karl-Artur Viitra (Ford Fiesta R2), Karl Tarrend – Mirko Kaunis (Citroen C2 R2), Kenneth Sepp – Tanel Kasesalu (Ford Fiesta R2), Alvar Kuusik – Riho Kens (Ford Fiesta R2) ja Kevin Kuusik (Ford Fiesta R2), kes stardib võistlusele koos Kuldar Sikuga.

Rahvusliku E-rühma neljas erinevas klassis on Võrus startimas 41 võistluspaari, nende hulgas ka hooaja avavõistluse Sarma ralli klassivõitjad – EMV5 (E9) klassis Rainer Meus – Kaupo Vana Lada VFTS), EMV6 (E10) klassis Martin Vatter – Oliver Peebo (Honda Civic Type-R), EMV7 (E11) klassis Toomas Vask – Taaniel Tigas (BMW M3) ja EMV8 (E12) klassis Vadim Kuznetsov – Roman Kapustin (Subaru Impreza).

Võistlejate stardirivi lõpetavad viis veoautodel sõitvat ekipaaži.

8.Võrumaa talverallile registreerunud võistlejad: http://www.autosport.ee/rallyreg/?page=27&race_id=324&

Võrumaa talveralli sõidetakse Haanja, Vastseliina, Misso ja Võru valdade teedel. Kiiruskatseid on kokku kaheksa ja nende kogupikkuseks on 101,60 kilomeetrit.

Võrumaa talveralli start antakse 21. veebruaril kell 8.30 Võru kesklinnast, Vabaduse väljakult. Esimesele Nordea katsele stardib esimene auto kell 9.00. Ralli punktikatse on 14,47 km pikkune SS3 Tehase Auto. Peale viimast, Mariine Auto katset, jõuavad Võrumaa talveralli võitjad Võru kesklinnas olevale poodiumile kell 18.40.

Võrumaa talveralli pealtvaatajate programm on 18.veebruaril ilmuva Autolehe vahel ja ralliraadioks on taaskord Marta raadio.

Võrumaa talveralli katsed on pealtvaatajatele tasulised, käepael, mis tagab pääsu katsetele maksab 7 eurot ja on müügil Võru Olerex'is ja kiiruskatsete juures olevates müügikohtades.

Prokuratuur saatis kohtu alla väikese lapse peksmises süüdistatavad

16 Veebruar 2015

Egert Must

Lisa anonüümne kommentaar

Põhja ringkonnaprokuratuur saatis kriminaalsüüdistusega kohtu alla noore ema ja tema elukaaslase, kes uurimisandmetel tekitasid kahe-aastasele lapsele peksmisega vigastusi.

Prokuratuur esitas 33-aastasele Egertile ja 22-aastasele Keitile süüdistuse kehalises väärkohtlemises raskendavatel asjaoludel ning Egertile ka eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises.

Keitit süüdistakse selles, et alates 2013. aasta novembrist kuni eelmise aasta septembrini kasutas ta kokku umbes kümnel korral vägivalda oma 2012. aasta märtsis sündinud tütre vastu – lõi last lahtise käega ja tiris teda juustest, põhjustades lapsele valu.

Keiti elukaaslane Egert kasutas süüdistuse kohaselt eelmise aasta septembri esimesel poolel lapse vastu füüsilist vägivalda vähemalt neljal korral, erinevatel päevadel lüües teda erinevatesse piirkondadesse põhjustades hulgaliselt verevalumeid.

Samuti süüdistatakse Egertit selles, et 16. septembri õhtupoolikul lõi ta last jõuliselt rusikaga näkku, nii et laps paiskus peaga vastu seina ja sai eluohtliku peavigastuse.

17. septembril viidi laps haiglasse. Arstidel tekkis kahtlus, et laps on langenud kuriteo ohvriks ja haigla pöördus politsei poole.

Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse politseinikud pidasid Egerti ja Keiti kuriteos kahtlustatavana kinni 18. septembril ja kohus võttis nad prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas 12. veebruaril Egertile süüdistuse üldmenetluse korras ja Keiti osas saadeti kriminaalasi kohtusse kokkuleppemenetluses.

Karistusseadustik näeb kohtus süüdimõistmisel raske tervisekahjustuse tekitamise eest ette nelja- kuni 12-aastase vangistuse ning kehalise väärkohtlemise eest raskendavatel asjaoludel kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Menetlust juhtinud Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask ütles, et raskete tagajärgedega laste füüsilise väärkohtlemise juhtumeid esineb Eestis õnneks tänapäeval väga harva.

„Seevastu kergemaid laste kehalise väärkohtlemise juhtumeid on meil palju, kuigi peaksime ammu olema välja kasvanud ühiskonnast, kus laste füüsiline karistamine oli norm. Kahjuks väga paljud lapsevanemad peavad ka täna õigeks oma lapsi kasvatuslikel eesmärkidel lüüa ja lausa peksta,“ märkis prokurör Kask.

1075 sündi jätsid jaanuaris iibe negatiivseks

16 Veebruar 2015

9 comments

Jaanuaris registreerisid perekonnaseisuasutused kokku 1075 sündi, neist 552 poissi ja 523 tüdrukut, iive oli siiki negatiivne.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil registreeriti kaksikuid 18 paari, neist 2 paari poisse, 3 paari tüdrukuid ja 13 segapaari.

Tallinnas registreeriti 404 sündi, Harjumaal 118, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 99, Jõgevamaal 26, Järvamaal 22, Läänemaal 16, Lääne-Virumaal 47, Põlvamaal 15, Pärnumaal 66, Raplamaal 18, Saaremaal 19, Tartumaal 152, Valgamaal 20, Viljandimaal 36 ja Võrumaal 13 lapse sünd.

Jaanuaris olid populaarsemad eesnimed poisslastele Markus 11, Robert 10 ja Artjom 8 nimega. Tüdrukutele pandi enim nimeks Eva, Milana 9 korral, Emilia, Sofia ja Maria 8 ning Aleksandra ja Marleen 6 korral.

Eelmisel kuul sõlmiti 275 abielu, neist 14 notarite ja 10 vaimulike poolt. Lahutati 165 abielu, neist 21 notarite poolt. Jaanuaris registreeriti 1417 surma.

Siseministri käskkirjaga anti uus nimi 30 ja maavalitsuse otsusega 100 inimesele, neist eesnimi 19, perekonnanimi 102 ning ees- ja perekonnanimi 9 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 75 naist ja 55 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1096 sündi, 1422 surma, 231 abielu, 197 abielulahutust ja 125 inimesele anti uus nimi.