EESTI UUDISED BNS

Põlvamaal jäi kadunuks kodust lahkunud naine

Põlvamaal jäi kadunuks jaanuari lõpus kodust lahkunud naine, kelle leidmiseks palub politsei elanike abi.

Mooste vallas elanud 52-aastase Annega oli lähedastel viimane kontakt 26. jaanuaril. Pärast seda on naise asukoht teadmata, teatas Lõuna prefektuur BNS-ile.

Anne on umbes 169 sentimeetrit pikk ja kõhna kehaehitusega. Kodust lahkudes võis ta kanda pruuni jopet, musta värvi pükse ja punast mütsi.

Kõigil, kel on teavet naise võimalikust asukohast, palutakse helistada politsei telefonil 53433191 või politsei infotelefonil 612 3000.

Pikaajaline elamisluba on enam kui 170 000 Eesti elanikul

FOTO: VTSelle aasta alguse seisuga elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga 171 196 inimest enam kui poolesajast erinevast riigist.  

Läinud aastal esitas pikaajalise elaniku elamisloa taotluse 847 inimest, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA) BNS-ile. Nende seas oli kõige rohkem Venemaa kodanikke ja määratlema kodakondsusega inimesi, keda oli vastavalt 552 ja 166. Ukraina kodanikke oli 60 ja USA kodanikke 17. Tänavu jaanuaris lisandus veel 104 sellist taotlust, neist 64 tulid Venemaa kodanikelt.

„Pikaajalise elaniku elamislubade arv on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne. Mõningane vähenemine on eelkõige seotud Eestist lahkumise või Eesti kodanikuks saamisega,“ selgitas PPA välismaalaste talituse juhataja Liis Valk.

Kõige rohkem pikaajalise elaniku elamislube, täpsemalt 86 375 on Venemaa kodanikel, aasta varem oli pikaajaline elamisluba 87 430 Venemaa kodanikul. Pikaajaline elamisluba on 78 596 määratlemata kodakondsusega Eesti elanikul, läinud aasta alguses oli see arv 81 269.

Aasta alguse seisuga oli pikaajalise Eesti elaniku elamisluba 4107 Ukraina kodanikul ja 1252 Valgevene kodanikul, aasta varem vastavalt 4090 ja 1272-l. Neile järgnevad 162 kodanikuga USA, 133 kodanikuga Aserbaidžaan, 118 kodanikuga Armeenia ja 75 kodanikuga Gruusia. Läinud aasta alguses oli Eesti elamisluba 142 USA, 123 Aserbaidžaani, 112 Armeenia ja 73 Gruusia kodanikul. 

Tähtajalisi elamislube väljastas PPA mullu 4060, lisaks pikendati veel 4803 tähtajalist elamisluba. Ülemöödunud aastal olid need numbrid vastavalt 3503 ja 4318. „Peamiselt tullakse Eestisse perekondlikel põhjustel näiteks Eesti elanikuga abielludes või siin töötamiseks. Samuti on levinud põhjused õppimine ja ettevõtlusega tegelemine,“ sõnas Liis Valk.

Kõige rohkem anti tähtajalisi elamislube töötamiseks Ukraina kodanikele – 710, Venemaa kodanikele – 173, USA – 80 , India – 38, Valgevene – 31 ja Hiina – 22. Õppimiseks said tähtajalise elamisloa kõige sagedamini Venemaa kodanikud – 141, Ukraina – 86, Gruusia 78, Nigeeria – 71.

„Mullu hakkasid Nigeeria kodanikud varasemaga võrreldes aktiivsemalt taotlema elamislube õppimiseks, see on uus trend,“ lisas Valk. Tema sõnul õppis märkimisväärne osa neist enne Eestisse asumist Ukrainas.

Jaanuaris on PPA-le esitatud 272 tähtajalise elamisloa taotlust, neist 85 Ukraina ja 84 Venemaa kodanikelt ning 48 määratlemata kodakondsusega inimestelt.

Juhul, kui Eesti elamisloaga välismaalane viibib väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aastas, peab ta oma eemalviibimise PPA-s registreerima, et elamisluba säilitada. Eemalviibimise registreerimise taotluse võib esitada isiklikult teeninduses või posti teel. Põhjuseks võivad olla õpingud, töö, ajateenistus või muu ajutine põhjus.

Eemalviibimist saab registreerida ainult etteulatuvalt ja mitte rohkem kui kaheks aastaks korraga. Registreeritud perioodi jooksul Eestist eemalviibimist loetakse kui Eestis elatud aega.

Alanud nädala ilm tuleb suurema sajuta

FOTO: VTIlmateenistuse andmeil tuleb alanud nädala ilm suurema sajuta.

Esmaspäeval läheneb kiires loodevoolus Skandinaaviast uus madalrõhulohk ühes soojema õhumassiga. Siin-seal sajab veidi lund, Lääne-Eestis ka nõrka lörtsi ja uduvihma ning on udu. On jäiteoht. Puhub mõõdukas edelatuul. Õhutemperatuur tõuseb õhtuks -1 kuni -5 kraadini, Lääne-Eestis veidi üle 0 kraadi.

Teisipäeval liigub järgmine aktiivne madalrõhkkond Teravmägede ja Skandinaavia põhjatipu vahele ning sealt edasi itta. Öösel sajab siin-seal veidi lörtsi ja vihma, ida pool öö hakul ka nõrka lund. Püsib jäiteoht. Päev tuleb suurema sajuta. Puhub mõõdukas edela- ja läänetuul. Õhutemperatuur on öö hakul Lääne-Eestis -1 kuni +2 ja Ida-Eestis -2 kuni -8 kraadi, hommikuks tõuseb 0 kraadi ümbrusse, päeval tuleb +1 kuni +4 kraadi.  

Kolmapäeval katab Eestit madalrõhkkonna võrdlemisi soe lõunaserv. Mõnes üksikus kohas võib veidi sadada. Puhub mõõdukas edelatuul. Õhutemperatuur on öösel -4 kuni +1, päeval 0 kuni +4 kraadi.

Neljapäeval riivab Eestit üle Põhja-Skandinaavia liikuva madalrõhkkonna serv. Suuremat sadu ei tule, kuid kohati võib vesiseid helbeid pudeneda. Puhub võrdlemisi tugev edelatuul. Õhutemperatuur on öösel -3 kuni +2, päeval 0 kuni +3 kraadi.

Reedel saab veidi mõjusamaks lõunapoolne kõrgrõhuala. Ilm on suurema sajuta ja tuul võrdlemisi nõrk. Õhutemperatuur on öösel -3 kuni +2, päeval 0 kuni +3 kraadi.

Laupäeval ja pühapäeval jääme idapoolse kõrgrõhuala ja läänepoolse madalrõhuala piirimaile. Kohati sajab veidi lund ja lörtsi. Puhub mõõdukas edelatuul. Õhutemperatuur on öösel -4 kuni +1, päeval -1 kuni +2 kraadi.

Esmaspäev püsib kõrgrõhkkonna servas suurema sajuta. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -2 kuni -7, päeval -4 kuni +1 kraad.

Ekspertiis: õpetaja tapnud poiss sai oma tegudest aru

FOTO: VTEkspertiis tuvastas, et möödunud aasta sügisel Viljandis õpetaja maha lasknud koolipoiss sai oma tegudest aru.  

"Ekspertiisi läbi viinud eksperdid on arvamusel, et kahtlustatava tervislik seisund võimaldas tal oma tegudest aru saada," rääkis Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina BNS-ile.

Ta lisas, et poiss on jätkuvalt kohtu loal vahi all.

Kostina sõnul esitati eelmise aasta oktoobris 15-aastasele noormehele kahtlustus kooliõpetaja tapmises. Kuna arstide arvamuse kohaselt vajas noormees viivitamatult ravi, paigutati ta haiglasse, kus ta viibis arstide järelevalve all. Kriminaalmenetluse raames määrati noormehe suhtes statsionaarne ekspertiis, mille läbiviimiseks paigutati kahtlustatav kohtumääruse alusel sundkorras raviasutusse. Hiljem leidsid eksperdid, et neil ei ole enam vaja kahtlustatavat raviasutuses jälgida. 

Prokuratuur esitas jaanuaris kohtule taotluse kahtlustuse saanud noormehe vahistamiseks, kuna esineb tõenäosus, et kahtlustatav võib vabaduses jätkuvalt toime panna tegusid, mis ohustavad teiste inimeste elu ja tervist. Kohus rahuldas prokuratuuri taotluse ning 6. jaanuaril võeti noormees kriminaalasja eeluurimise ajaks vahi alla.

Koolipoiss Vahur tulistas mullu 27. oktoobri pärastlõunal koolitunni ajal surnuks 56-aastast saksa keele õpetaja Ene Sarapi. Tegemist oli poisi isale kuuluva seadusliku revolvriga, millest poiss sooritas mitu lasku. Juhtumi uurimiseks alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku tapmist käsitleva paragrahvi alusel. Uurimist viib läbi Lõuna prefektuur ja juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Politsei tabas nädalavahetusel Lõuna-Eestis 32 roolijoodikut

Foto: VTNädalavahetusel andsid politseitöös kõige enam tooni alkoholi tarvitanud autojuhid, keda Lõuna-Eestis tabati kokku 32 juhul.

Lõuna prefektuuri operatiivjuht Aleksander Naidis ütles, et ühe nädalavahetuse kohta on tegu silmapaistvalt suure hulga joobes juhtidega. Koguni 13 roolikeeraja joove oli sedavõrd suur, et nende suhtes alustati kriminaalmenetlust.

Naidis kirjeldas, et tabatud joobes juhtide selgitused oma käitumisele ei ole suuresti muutunud. „Need ringlevad ikka peamiselt selle ümber, et "ma mõned õlled jõin ja sõitu minnes tundsin end täitsa kainena, aga näe, ei olnudki"," kirjeldas Naidis.

Ta lisas, et enesetunne ei ole mõõdupuu, mille alusel oma kainust hinnata. Adekvaatse vastuse ses osas annab vaid alkomeeter.

Selleks, et joobes juhid liiklusest kõrvaldada, viib politsei jätkuvalt aktiivselt läbi joobekontrolle nii erimeetmete kui tavapärase liiklusjärelevalve käigus. Sel nädalavahetusel tabatud joobes juhid avastati valdavalt tavapärase liiklusjärelevalve käigus ja pistelist kontrolli tehes.

Kokku pandi Lõuna-Eestis nädalavahetusel puhuma 2781 autojuhti. Enam kui protsent kontrollitutest olid alkoholi manustanuna autoroolis. Lisaks jagasid politseile oma tähelepanekuid joobekahtlusega autojuhtidest ka mitmed kaasliiklejad. Nende teadete kontrollimisel tuvastati niisamuti autojuhte, kelle kahtlustäratanud manöövrite üheks põhjuseks oli alkohol. 

Kokku tabas politsei nädalavahetusel Eestis 64 alkoholi tarvitanud autojuhti, kellest pooled tabati liiklemast Lõuna-Eestis.

Teedel püsib endiselt libedaoht

FOTO: VT

Suuremad teed on endiselt kohati libedad ja lumised, samuti võib teedel olla tuisuvaale.

Pühapäeva pärastlõunal olid teeolud põhi- ja suurematel tugimaanteedel kõikjal tuisu tõttu endiselt muutlikud ning kohati libedad ja lumised, teatas maanteeinfokeskus. Samuti võivad kõrvalmaanteed olla raskendatud läbitavusega.

Ilmaennustuse kohaselt tuisk lähitundidel jätkub ning teedel püsib libeduse oht. Tuisukohtades võib teel olla lund ning tuisuvaale.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD