Justiitsministeeriumis teisipäeval toimunud kohtumisel otsustas ministeerium koos internetiteenuse pakkujatega, et riik koostab eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega piiratakse ligipääsu laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele veebilehekülgedele.

„Internet on andnud laste seksuaalsele väärkohtlemisele aastate jooksul juurde uue mõõtme. Tihti ei mõelda sellele, et nendel materjalidel kujutatud lapsed on päriselt olemas ning ka selliste materjalide tootmine, vahendamine või tarbimine on nende laste väärkohtlemine,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.  

Tema sõnul ei ole veebileheküljed jagatavate failide arvu mõttes küll peamised kanalid, kuid need on kõige kättesaadavamad ning nähtavamad. "See on ka koht, kus politsei koos interneti teenusepakkujatega saab ennetada laste vastaste kuritegude häirimatut jätkamist. Sellistele lehekülgedele juurdepääsu piiramine võimaldab vähendada nõudlust laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavate materjalide järele ning kahandab ärakasutatud laste arvu,“ selgitas minister. 

Teisipäevasel kohtumisel arutati, kuidas oleks võimalik sellistele veebilehekülgedele ligipääsu piirata ja milline oleks parim tehnoloogiline lahendus. Ühiselt otsustati, et justiitsministeerium koostab eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega piiratakse ligipääsu laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele veebilehekülgedele. See tähendab, et kui inimene satub veebilehe aadressile, kus on laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldav materjal, siis selline lehekülg ei avane. 

„Probleem ei seisne Eesti veebilehtedes, sest siseriiklike lapsporno juhtumite puhul algatatakse alati seadusest tulenevalt kriminaalmenetlus ning need veebilehed suletakse. Küsimuse all on ligipääsu piiramine rahvusvahelistele veebilehtedele, kus lapsporno kujutamine on tõendatud ja need asuvad Interpoli vastavas nimekirjas,“ selgitas Anvelt.

2010. aasta Turu-uuringute AS-i uuringu kohaselt oli 14 protsenti 15-74-aastastest Eesti elanikest märganud internetis laste seksuaalset ärakasutamist esitavat pildimaterjali, kuid 75 protsenti inimestest ei teatanud sellest kuskile. Kõigist aastas registreeritavatest seksuaalkuritegudest moodustavad pornograafiasüüteod ligikaudu viiendiku - ligi 70 juhtumit aastas. Sellele lisanduvad interneti teel laste peibutamise ning ahvatlemise juhtumid, mida näiteks mullu oli 56. 

Paljudes Euroopa riikides, näiteks Rootsis, Norras, Soomes, Itaalias, Šveitsis, Suurbritannias ja ka mujal, on internetiteenuse pakkujad koostöös politseiga võtnud kasutusele ennetavaid meetmeid, et vältida internetiteenuse kasutajate sattumist laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele lehekülgedele.

Kohtumisel osalesid suuremate internetiteenuse pakkujate esindajad, ametnikud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning siseministeeriumist, internetikogukonna ning inimõiguste esindajad.

Maanteeameti liiklusregistri bürood andsid mullu välja 14 883 esmast juhiluba, mida on rohkem kui aasta varem.

Kõige rohkem esmaseid juhilube väljastas maanteeamet Tallinnas, kus juhiloa sai 5429 inimest. Tallinnale järgnesid Tartu 2092 ja Pärnu 956 esmase juhiloaga, selgub maanteeameti statistikast. 2013. aastal väljastas maanteamet kokku 14 498 esmast juhiluba.

Lisaks väljastas maanteeamet mullu 49 227 tavalist juhiluba, 214 piiratud õigusega juhiluba, 1032 rahvusvahelist juhiluba, 22 vedurijuhiluba ja 1719 väikelaevajuhi tunnistust. Juhendaja tunnistus väljastati eelmisel aastal 10 699 inimesele.

Sõidueksameid tehti maanteeameti liiklusregistri büroodes möödunud aastal kokku 35 630, millest 26 985 olid B-kategooria juhiloa eksamid ja 2849 A-kategooriate eksamid.

Esimesel katsel sooritas B-kategooria sõidueksami 58,5 protsenti eksaminandidest. A-kategoorias läbis eksami esimesel katsel 79,7 protsenti eksaminandidest.

Põlva maakonnas Mikitamäe külas põles teisipäeva õhtul korter, tulekahjust päästeti kaks inimest.

Häirekeskus sai kell 21.31 teate Põlva maakonnas Mikitamäe vallas Mikitamäe külas kortermaja põlengust.

Teate kohaselt võis põlevas korteris olla inimesi. Kohale saadeti päästjad Põlva, Räpina Värska ja Orava komandodest.

Päästjate saabudes oli kortermaja teisel korrusel asuv korter suitsu täis ning suits levis ka trepikotta. Kaitsevarustuses päästjad sisenesid põlevasse korterisse, et leida sealt inimesed.

Korterist leiti põleva voodi pealt joobetunnustega naine ja mees. Isikud toimetati korterist välja ning anti üle kiirabile. Peale seda kustutasid päästjad põleva voodi ning tuulutasid ruumid suitsust.

Põleng kustutati kell 22.08.  Tulekahju tagajärjel sai veekahjustusi ka esimesel korrusel olev korter.

Esialgsel hinnangul sai tulekahju alguse hooletust suitsetamisest.

Eesti läheb kolmapäeval üle ühtsele hädaabinumbrile 112, mida valides saab appi kutsuda nii kiirabi, päästjaid kui ka politseid.

Kuna paljude sündmuste lahendamiseks tuleb sündmuskohale saata nii politsei, pääste kui ka kiirabi, aitab üks hädaabinumber inimestel lihtsamini abi kutsuda. Ühtne hädaabinumber aitab muuta ka abi kohalejõudmise kiiremaks ja täpsemaks.

Avalikkuse teavitamine ühest hädaabinumbrist 112 kestab sel aastal pikema üleminekuperioodi vältel ning inimestele jääb rahulik ja mõistlik aeg ühe numbriga harjumiseks, teatas häirekeskus BNS-ile. Numbrile 110 helistajad suunatakse veel pika aja jooksul automaatselt numbrile 112 ning keegi ei jää 110-le helistades abita. Peale pikemat üleminekuaega kaob number 110 kasutusest.

112 on hädaabinumber kogu Euroopa Liidus. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides saab hädaabinumbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid. 112-le saab Euroopa Liidus tasuta helistada nii mobiililt kui ka lauatelefonilt ilma suunakoodi valimata. Euroopa Liidu riikides 112-le helistades saab abivajaja kohe ühenduse selle riigi häirekeskusega, kust kõne tehakse. Ainult ühe hädaabinumbri 112 meelespidamine lihtsustab hädaolukorras abi kutsumist ja kiirendab abi saamist kogu Euroopas.

Eesti on Euroopa Liidus üheksas riik, mis läheb üle ühele hädaabinumbrile 112. Ainult üks hädaabinumber 112 on riigisiseselt kasutusel Taanis, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Rumeenias.  Portugalis, Bulgaarias ja Maltal on sisuline üleminek ainult 112-le toimunud, kuigi siseriiklikud numbrid on veel töös, ei reklaamita neid enam välja hädaabinumbritena. Lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele on EL lähedastest riikidest ainult 112 kasutusel ka Islandil ja Gruusias.

Kolmapäeval tähistatakse Euroopa 112 päeva EL-is ametlikult riikide vahel kokkulepitud päevana alates 2009. aastast. Sel päeval korraldatakse kõigis EL-i riikides üritusi üle-euroopalisest hädaabinumbrist teadlikkuse tõstmiseks ja seeläbi abi kättesaadavuse parandamiseks Euroopa Liidus. Euroopa riikidel on kohustus arendada hädaabiteenust numbril 112. Eesti tähistab Euroopa 112 päeva sel aastal  üleminekuga ühele hädaabinumbrile 112.