Sealihatootjad soovivad sarnaselt piimasektoriga riigilt toetust

Sarnaselt piimasektoriga soovivad seakasvatajad samuti saada riigireservist toetust, milleks kuluks 12,2 miljonit eurot.

Veebruaris on hind mõne sendi võrra tõusnud, kuid endiselt saab sealihatootja kahjumit ligikaudu 0,20 eurot kilogrammi kohta. See sõltub vilja hinnast ja kohustustest panga eest, mis on võetud investeeringuteks, et täita Euroopa standardeid tootmises, kirjutas Viru Lihaühistu juhatuse liige ning tegevjuht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esimees Riho Kaselo põllumajandusminister Ivari Padarile.

Kaselo märkis, et seakasvatajate pöördumised on jäänud tähelepanuta, sest arvult suuremal piimasektoril on samuti probleemid, kuigi seakasvatussektori olukord on võrreldes piimasektoriga raskem.

"Langus on juba aastaid alates elussigade ekspordikeelust 2012. aastal Venemaale. Lisanduvad piirangud, mis on seotud Aafrika sigade katkuga," ütles Kaselo.

Ühistu ekspordib peamiselt Lätisse või Leedusse ligikaudu üks-kolmandik kuni üks-neljandik sigadest sõltuvalt turuolukorrast. Farmid, millel puuduvad riigisisesed lepingud ekspordivad Kaselo sõnul kuni 100 protsenti sigadest.

"Palume kasutada sarnaselt piimatootjatele riigireservist toetust. Kiire võimalus positiivse otsuse korral on registripidamise toetamine farmerile sarnaselt Läti Vabariigiga, kus seda tehakse 360 eurot sugusea kohta. Eesti oludes oleks see ligikaudu 12,2 miljonit eurot," seisab kirjas.

Swedbank Eesti põllumajandussektori juht Meelis Annus ütles jaanuaris BNS-ile, et põllumajandussektoris on kõige suuremad probleemid sealihatootjatel, kuna kokkuostu hind on madal ja lisaks tekitab täiendavaid kulusid seakatku levik.