Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 31 joobekahtlusega sõidukijuhti.

Kõik juhid olid alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära ulatuses või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta siis juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Pühapäeva öösel kella ühest kolmeni on häired Eesti mobiilsidevõrkudes, sest riik korrastab mobiiloperaatorite sageduskasutust.

Sagedusala korrastamine toimub ühiselt kõigi kolme operaatori - EMT, Elisa, Tele2 - võrgus, teatas Eesti Telekom.

Tööde käigus võib maapiirkondades esineda mobiilse internetiga probleeme kuni 3G teenuse puudumiseni, mõjutatud on 3G seadmed. Ka 2G võrgus on võimalikud kohalikku tüüpi sagedushäired, mis teatud tingimuste kokkulangemisel võivad mõjuda kõneteenuse kasutamisele.

Häireid esineb just maapiirkondades, suuremates linnades toimib kõigi operaatorite 3G võrkudes nii kõne- kui andmeside. Tõrgeteta toimib ka 4G võrk.

Eesti Energia teavitas jaanuaris kliente, et alates veebruarist saadetakse arve vaid e-posti teel, ettevõte soovib nii vähendada paberarvete väljastamist ja sellega kaasnevaid kulusid.

Eesti Energia pressiesindaja Eliis Venniku sõnul ei ole ettevõte lõpetanud paberarvete väljastamist ning need kliendid, kellel e-maili aadressi ei ole, saavad arve jätkuvalt posti teel. "Küll aga saatsime jaanuaris kirja neile klientidele, kellel on olemas ka e-posti aadress, ent kes said arvet jätkuvalt paberkandjal ning andsime märku, et edaspidi hakkavad need kliendid saama arvet elektrooniliselt," ütles Vennik BNS-ile.

Venniku sõnul aitab see säästa nii keskkonda kui vähendada arve väljastamisega seotud kulusid. "Kui aga mõni e-maili kasutavatest klientidest soovib siiski mingil põhjusel paberarvet saada, on tal võimalik sellest soovist meie klienditeenindusele teada anda," lisas Vennik.

Päästeameti õnnetuste ennetamise projektikonkursi peakoordinaatori Tiina Laube sõnul on aasta-aastalt osavõtjate arv pigem kahanenud.

"Eks ühelt poolt on kindlasti raskem üha uut välja mõelda, kui päästeameti poolt on juba suur osa enda ennetustööga kaetud. Sellegipoolest on meil igal aastal ikka mõned projektid, mis konkursi tingimustele vastavad ja toetust saavad," ütles Laube BNS-ile.

"Usume, et kohalike eesvedajate ind millegi ärategemisel ei ole raugenud. Mõni hea idee võtabki peas mõnikord pikemalt hoogu, enne, kui teostuseni jõuab. Teiste innustamiseks püüame ikka omalt poolt tutvustada toetust saanud eduprojekte," lisas Laube.

Sel korral said päästeametilt toetust kolm projekti, milleks olid MTÜ Võru Veri projekt "Võrumaa laste veeohutus- ja ujumisõpetus 2015", MTÜ Narva Kaugtöö- ja Koolituskeskuse projekt "Tuleõnnetuste ennetamine Kudruküla suvilapiirkonnas" ja MTÜ Ekuubis projekt "Tuleõnnetuste ennetamine läbi interaktiivse simulatsiooni".

MTÜ Võru Veri projekti sisu on algklassi laste ujumise algõpe ja veeohutusalaste teadmiste õpetamine, veeohutusalase teavitusvoldiku koostamine ja jagamine kogukonnale ning infotund lastevanematele ja õpetajatele.

MTÜ Narva Kaugtöö- ja Koolituskeskus projekti eesmärgiks on tuleõnnetuste vähendamine suvilapiirkonnas. Koostöös Narva aiandusühistute liiduga viiakse läbi Narva Kudruküla linnaosa viies suuremas aiandusühistus, kus on liikmeid rohkem kui 130 ühes ühistus, läbi 10 üritust, mis kannavad pealkirja "Märka tuleohtu, enneta õnnetust".

MTÜ Ekuubis projekti käigus luuakse kolmemõõtmelisse interaktiivsesse õppekeskkonda uus interaktiivne tuleohutuse moodul.

Kokku tuli ideekonkursile kaheksa projekti.