Politsei käesoleva aasta liiklusjärelevalve plaan näeb ette vähemalt 700 000 juhi joobe kontrollimist ning joobes juhtide osakaalu vähendamiseks suurendada mootorsõidukite konfiskeerimistaotlusi kümnendiku võrra.

Alkoholi ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete mõju all olevate sõidukijuhtide väljaselgitamiseks kavatseb Lõuna prefektuur kontrollida vähemalt 250 750 juhti ning Põhja prefektuur minimaalselt 218 327 juhti. Lääne ja Ida prefektuuride kontrollimahud ulatuvad üle 100 000 juhi.

Kahtluse korral allutab politsei joobekontrollile kõik liiklusreegleid eiranud ning sellel põhjusel peatatud sõidukijuhid, liiklusõnnetuses osalejad allutatakse eranditult alkoholijoobe kontrollile.

Alkoholi ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete mõju all olevate sõidukijuhtide osakaalu vähendamiseks liikluses taotleb politsei võrreldes eelmise aastaga 10 protsenti rohkem mootorsõidukite konfiskeerimist süüteomenetluses, sealhulgas ka väärteomenetluses.

Eesti tähistab esmaspäeval Tartu rahu 95. aastapäeva mälestusüritustega ning kõik riigi- ja omavalitsusasutused, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud heiskavad selle päeva puhul Eesti lipu.

Ühtsustunde väljendamiseks on sinimustvalgeid lippe heiskama oodatud ka kõik teised, teatas riigikantselei BNS-ile. Lipud heisatakse hiljemalt kell 8 hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Tartus algab kell 10 vabadussamba juures mälestusüritus, kus kõnelevad linnapea Urmas Klaas, volikogu esimees Aadu Must, korporatsiooni Fraternitas Estica esindaja Lauri Jõgi ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt sõjaajaloolane Igor Kopõtin.

Tallinnas algab kell 11.30 Vabadussõja võidusamba juures pärja asetamise tseremoonia. Pärja asetab võidusambale kaitseväe juhataja Riho Terras.

Tartus Raadi kalmistul asetab peaminister Taavi Rõivas kell 17 pärja Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi hauale. Edasi külastab ta Tartu rahulepingu allakirjutamise paika, praegust Jaan Poska gümnaasiumi.

Tartus Vanemuise kontserdimajas algab kell 19 presidendi osavõtul pidulik kontsertaktus, millest teeb ülekande ka ETV.

Tartu rahuleping on Eesti diplomaatia üks suuri võite, millega Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks ajaks Eesti iseseisvust. Eesti poolt kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots.

Autovaraste lemmikmargid on jätkuvalt Volkswagenid ja BMW-d, kusjuures viimasel ajal ärandatakse peamiselt vanemaid sõidukeid.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo teenistuse vanema Toomas Jervsoni sõnul vanemad varastatud sõidukid lammutatakse tihti varuosadeks ja nende jäägid jõuavad lõpuks ka vanarauda. "Automarkidest varastatakse kõige rohkem Volkswageneid, BMW-sid ja Audisid," rääkis Jervson BNS-ile.

Tema sõnul on üks probleem see, et alaealised ärandavad pahatihti sõidukeid lihtsalt selleks, et lõbusõite teha. "Ärandatud sõidukid sõidetakse katki või kihutatakse nendega ringi kuni esimese olulise rikkeni. Autod jäetakse maha ja neid leitakse näiteks tühermaadelt, metsatukkadest, karjääridest ja nii edasi. On juhtumeid, kui ärandatud sõidukid pannakse põlema või uputatakse," rääkis Jervson.

Sellised teod kvalifitseeruvad sõiduki omavoliliseks kasutamiseks ning sellel eesmärgil ärandatakse peamiselt vanemaid sõidukeid, mida on lihtne käivitada ja millel puuduvad immobilaiserid ja signalisatsioon. Sõiduki omavolilise kasutamise juhtumite hulgas on ka need juhtumid, kus tuttavate või näiteks vanemate teadmata on võetud auto kasutada ning omanik teatab sõiduki vargusest. 

"Kui möödunud aastal oli probleemiks ka see, et varastati uuemaid BMW-sid ja Volvo sadulveokeid, siis viimasel ajal on sellised kuriteod väga harvad. Kuna nende sõidukite varastamine ja käivitamine eeldab erivahendite olemasolu ja oskusi, on ilmselt tegemist professionaalsete varastega ning need sõidukid liiguvad reeglina Eestist välja. Uuemate BMW-de vargusi on siiski ka viimasel ajal ette tulnud," rääkis Jervson.  

2014. aastal oli sõidukite vargusi kogu Eestis kokku 392, neist 183 vargust pandi toime Tallinnas ja Harjumaal ning 51 Tartu maakonnas. 2013. aastal registreeriti sõidukite vargusi 311, millest 164 Tallinnas ja Harjumaal ning 34 Tartu maakonnas. 

Sõidukite omavolilist kasutamist registreeriti 2014. aastal 215 korral, sealhulgas 63 korda Tallinnas ja Harjumaal ning 48 korral Ida-Viru maakonnas. 2013. aastal teatati sõidukite omavolilisest kasutamisest 222 korral, neist 59 Tallinnas ja Harjumaal ning 57 korral Ida-Viru maakonnas.

Üliõpilased saavad pühapäevast alates esitada riigiportaali eesti.ee kaudu vajaduspõhise õppetoetuse taotlusi kevadsemestriks.

Taotluse võivad esitada ka üliõpilased, kes kahtlevad, kas nad vastavad kõigile tingimustele, teatas BNS-ile haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

Kevadsemestril muutuvad vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise tingimused üliõpilastele soodsamaks, sest toetuse saamiseks vajalik õppekoormuse nõue ei ole enam nii range. Taotleja peab täitma õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses. Varem jäid õppetoetusest ilma kõik need üliõpilased, kes ei täitnud õppemahtu täies ulatuses.

Taotleja sissetuleku ülempiir pereliikme kohta on nüüd 329 eurot varasema 299 euro asemel. Vajaduspõhise õppetoetuse suurus ei muutu ja jääb endiselt vahemikku 75-220 eurot.

Ministeeriumi teatel lisandub kevadsemestril uus toetusliik, mis on vajaduspõhine eritoetus ja mille suurus on 135 eurot kuus. Eritoetust saavad taotleda üliõpilased, kelle vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on riigiportaalis tagasi lükatud põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid on märkimisväärselt vähenenud just viimasel ajal.

Vajaduspõhist eritoetust hakkavad määrama ja maksma õppeasutused, kellel on võimalik küsida üliõpilaselt lisadokumente. Kõrgkoolid saavad võtta aluseks üliõpilase ja tema pereliikmete viimase kolme kuu sissetuleku. Samas võivad õppeasutused kehtestada ka muid tingimusi, mis on seotud üliõpilase majandusliku olukorra halvenemisega. Ka vajaduspõhise eritoetuse saamiseks peab üliõpilane täitma õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses.

Üliõpilasel ei ole õigust saada samaaegselt vajaduspõhist õppetoetust ja vajaduspõhist eritoetust.

Lisaks muutunud tingimustele peab vajaduspõhise õppetoetuse taotleja vastama ka varem kehtinud tingimustele, mille kohaselt ei ole tema õpingud ületanud õppekava nominaalkestust, tal pole õigust õppetoetust saada akadeemilisel puhkusel olles, taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel.

Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna eelmise kalendriaasta sissetulekust. Toetuse suurus on 220 eurot, kui sissetulek pereliikme kohta oli kuni 82,25 eurot; 135 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku 82.26 - 164.5 euro ja 75 eurot, kui sissetulek oli vahemikus 164.51 - 329.0 eurot.

Taotluse saab esitada Eesti.ee portaali kaudu viieks kuuks kaks korda õppeaastas - septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust.

Üliõpilase pereliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt rahvastikuregistrist ja maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed saab riigiportaal hariduse infosüsteemist.

Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem rakendus 2013. aasta sügisel kõrgkooli astunud üliõpilastele.

Lisateavet vajaduspõhise õppetoetuse kohta leiab haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.