EESTI UUDISED BNS

Ilmateenistuse prognoosi kohaselt kujuneb veebruar tervikuna keskmisest soojemaks, kuid et kuu viimases kolmandikus saabuvate külmalainetega tungib arktiline külm jõuliselt Läänemere äärde, siis võib mõnel pool kuu keskmine õhutemperatuur ka normilähedaseks kujuneda.

Normi kohaselt on veebruaris külma 6-1,8 kraadi, kuid tänavune veebruar kujuneb keskmiselt soojemaks, selgub ilmateenistuse prognoosist. Sademete norm on veebruaris 26-43 millimeetrit ja neid tuleb normi piires.

Kuni 5.veebruarini on ilm võrdlemisi stabiilne. Nõrgeneva madalrõhkkonna tingimustes on vaid üksikuid lumehooge. Õhutemperatuur on valdavalt miinuspoolel ja mõnel ööl võib selgineva taeva all ka kümme kraadi külma tulla.

Alates 6.veebruarist jõuab Skandinaavia põhjaossa mitu aktiivset tsüklonit, mis jätkavad teed ida-kagu suunas. Madalrõhkkonna servaalal sajab Eestis aeg-ajalt lund ja lörtsi ning puhub tugev läänekaare tuul. Vahepeal läheb ilm sulale ja sekka tuleb ka vihma, on jäidet. Ilm on muutlik veel ka pärast 10.veebruari.

Kuu keskpaiku kandub tsüklonite trajektoor põhja poole ja nende mõju Läänemere ümbrusele ei ole nii tugev. Sademeid peaks vähem olema ja läänekaare tuul on nõrgem. Õhutemperatuuri foon on valdavalt nulli ümbruses.

20.veebruari paiku ja ka kuu viimasel kolmandikul on ilm taas heitlikum. Tsüklonid võivad taas Skandinaavia põhjatipust Eesti vahetusse lähedusse tungida ja neis tingimustes vaheldub pehme talveilm lühiajaliste järskude külmalainetega.

Politsei käesoleva aasta liiklusjärelevalve plaan näeb ette vähemalt 700 000 juhi joobe kontrollimist ning joobes juhtide osakaalu vähendamiseks suurendada mootorsõidukite konfiskeerimistaotlusi kümnendiku võrra.

Alkoholi ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete mõju all olevate sõidukijuhtide väljaselgitamiseks kavatseb Lõuna prefektuur kontrollida vähemalt 250 750 juhti ning Põhja prefektuur minimaalselt 218 327 juhti. Lääne ja Ida prefektuuride kontrollimahud ulatuvad üle 100 000 juhi.

Kahtluse korral allutab politsei joobekontrollile kõik liiklusreegleid eiranud ning sellel põhjusel peatatud sõidukijuhid, liiklusõnnetuses osalejad allutatakse eranditult alkoholijoobe kontrollile.

Alkoholi ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete mõju all olevate sõidukijuhtide osakaalu vähendamiseks liikluses taotleb politsei võrreldes eelmise aastaga 10 protsenti rohkem mootorsõidukite konfiskeerimist süüteomenetluses, sealhulgas ka väärteomenetluses.

Eesti tähistab esmaspäeval Tartu rahu 95. aastapäeva mälestusüritustega ning kõik riigi- ja omavalitsusasutused, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud heiskavad selle päeva puhul Eesti lipu.

Ühtsustunde väljendamiseks on sinimustvalgeid lippe heiskama oodatud ka kõik teised, teatas riigikantselei BNS-ile. Lipud heisatakse hiljemalt kell 8 hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Tartus algab kell 10 vabadussamba juures mälestusüritus, kus kõnelevad linnapea Urmas Klaas, volikogu esimees Aadu Must, korporatsiooni Fraternitas Estica esindaja Lauri Jõgi ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt sõjaajaloolane Igor Kopõtin.

Tallinnas algab kell 11.30 Vabadussõja võidusamba juures pärja asetamise tseremoonia. Pärja asetab võidusambale kaitseväe juhataja Riho Terras.

Tartus Raadi kalmistul asetab peaminister Taavi Rõivas kell 17 pärja Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi hauale. Edasi külastab ta Tartu rahulepingu allakirjutamise paika, praegust Jaan Poska gümnaasiumi.

Tartus Vanemuise kontserdimajas algab kell 19 presidendi osavõtul pidulik kontsertaktus, millest teeb ülekande ka ETV.

Tartu rahuleping on Eesti diplomaatia üks suuri võite, millega Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks ajaks Eesti iseseisvust. Eesti poolt kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots.

Autovaraste lemmikmargid on jätkuvalt Volkswagenid ja BMW-d, kusjuures viimasel ajal ärandatakse peamiselt vanemaid sõidukeid.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo teenistuse vanema Toomas Jervsoni sõnul vanemad varastatud sõidukid lammutatakse tihti varuosadeks ja nende jäägid jõuavad lõpuks ka vanarauda. "Automarkidest varastatakse kõige rohkem Volkswageneid, BMW-sid ja Audisid," rääkis Jervson BNS-ile.

Tema sõnul on üks probleem see, et alaealised ärandavad pahatihti sõidukeid lihtsalt selleks, et lõbusõite teha. "Ärandatud sõidukid sõidetakse katki või kihutatakse nendega ringi kuni esimese olulise rikkeni. Autod jäetakse maha ja neid leitakse näiteks tühermaadelt, metsatukkadest, karjääridest ja nii edasi. On juhtumeid, kui ärandatud sõidukid pannakse põlema või uputatakse," rääkis Jervson.

Sellised teod kvalifitseeruvad sõiduki omavoliliseks kasutamiseks ning sellel eesmärgil ärandatakse peamiselt vanemaid sõidukeid, mida on lihtne käivitada ja millel puuduvad immobilaiserid ja signalisatsioon. Sõiduki omavolilise kasutamise juhtumite hulgas on ka need juhtumid, kus tuttavate või näiteks vanemate teadmata on võetud auto kasutada ning omanik teatab sõiduki vargusest. 

"Kui möödunud aastal oli probleemiks ka see, et varastati uuemaid BMW-sid ja Volvo sadulveokeid, siis viimasel ajal on sellised kuriteod väga harvad. Kuna nende sõidukite varastamine ja käivitamine eeldab erivahendite olemasolu ja oskusi, on ilmselt tegemist professionaalsete varastega ning need sõidukid liiguvad reeglina Eestist välja. Uuemate BMW-de vargusi on siiski ka viimasel ajal ette tulnud," rääkis Jervson.  

2014. aastal oli sõidukite vargusi kogu Eestis kokku 392, neist 183 vargust pandi toime Tallinnas ja Harjumaal ning 51 Tartu maakonnas. 2013. aastal registreeriti sõidukite vargusi 311, millest 164 Tallinnas ja Harjumaal ning 34 Tartu maakonnas. 

Sõidukite omavolilist kasutamist registreeriti 2014. aastal 215 korral, sealhulgas 63 korda Tallinnas ja Harjumaal ning 48 korral Ida-Viru maakonnas. 2013. aastal teatati sõidukite omavolilisest kasutamisest 222 korral, neist 59 Tallinnas ja Harjumaal ning 57 korral Ida-Viru maakonnas.