Tühjade leitud sigaretipakkide uuringust selgub, et maksumärkideta tubakatoodete pakendite osakaal on aastaga vähenenud 1,9 protsendipunkt võrra 18,8 protsendile.

Valdav osa maksumärkideta sigarettidest pärineb endiselt Venemaalt, vahendasid turu-uuringu firma Nielseni uuringutulemusi maksu- ja tolliamet ning tubakatootjate assotsiatsioon.

"On selge, et maksu–-ja tolliameti uued meetodid võitluses salaturuga on tulemusi toonud. Paralleelselt salakauba vähenemisega nägime ka seadusliku müügi suurenemist regioonides, kus salakaupade tarbimine suur. See on kindel märk sellest, et tasub jätkata senist tasakaalukat aktsiisipoliitikat koos sihitud jõupingutustega võitluses salakaubanduse vastu," kommenteeris tubakatootjate Eesti assotsiatsiooni esinaine Aili Herkel.

Oktoobri alguses erinevates Eesti linnades läbi viidud uuringu järgi tarbitakse salakaupa enim Narvas, kus neid leiti 40,5 protsenti, Sillamäel 40 protsenti, Kohtla-Järvel 38 protsenti, Jõhvis 36 protsenti ja Valgas 35,7 protsenti.

Salasigarettide esinemissagedus on vähenenud enamikes eelnimetatud linnades, välja arvatud Jõhvis, kus toimus 1 protsendipunktine tõus võrreldes 2014. aasta esimese poolaasta uuringutulemustega.

Kohtla-Järvel vähenes salasigarettide hulk tervelt 7 protsendipunkti. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on üleriigiline tulemus langenud 1,9 protsendipunkti. Olukord on märkimisväärselt paranenud võrreldes 2013. aasta algusega, kui salasigaretid moodustasid 24 protsenti üleriigilisest tubakaturust.

"Kehtestatud aktsiisipiirangute ja tõhusama tollikontrolli tulemusel on üle piiri toodavate salasigarettide hulk oluliselt vähenenud. Kui veel 2012. aastal toodi maksu- ja tolliameti analüüsi andmetel üle idapiiri 247,6 miljonit ja 2013 36,8 miljonit salasigaretti, siis eelmisel aastal vähenes salasigarettide arv 13 miljonini. See näitab, et seaduskuulekus piiriületajate seas kasvab ja tõhusam tollikontroll on muutnud piiriületajate käitumist," rääkis maksu- ja tolliameti tollikorralduse juhataja Urmas Koidu.

Valdav osa salasigarettidest pärineb endiselt Venemaalt, kust pärit pakendite osakaal oli 48,4 protsenti, järgnesid 30,4 protsendiga Valgevene maksumärgiga pakendid ja maksuvabad duty free. Venemaa ja Valgevene turuosa on vähenenud vastavalt 1,2 ja 1,6 protsendipunkti võrreldes 2014. aasta esimese poolaastaga uuringutulemustega. Samal ajal on maksuvabade tubakatoodete osakaal suurenenud 0,9 protsendipunkti.

Salasigarettideks peetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel pole Eesti maksumärke, ja ka võltsitud toodangut. Võltsitud sigarettide turu kasv on Eestis suhteliselt uus nähtus. Võltsitud tooted moodustavad salasigarettidest 1,6 protsenti. Võltsitud sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab toodet, mida müüakse ka seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta toote kvaliteedi ja ohutuse standarditele.

Sõltumatu turu-uuringu firma Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Viimane uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga.

Metodoloogia on kooskõlastatud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja uuringu finantseerimisel osalesid neli suurimat tubakatootjat: British American Tobacco, Imperial Tobacco Limited, Japan Tobaco International, Philip Morris International.

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel antakse Eesti maaelu arengukavast väikeste põllumajandustootjate arendamiseks kuni aastani 2020 kokku 30 miljonit eurot.

"Riigi strateegiline eesmärk on soodustada maapiirkondades elavate inimeste toimetulekut ja töökohtade teket. Väikeste põllumajandusettevõtete arengutoetus aitab sellele oluliselt kaasa," ütles põllumajandusminister Ivari Padar. "Nii suuremahulist programmi väikeste põllumajandustootjate arengu soodustamiseks pole varem olnud," rääkis Padar.

Kokku on Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 meetmele "Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine" ette nähtud 30 miljonit eurot, millest 12 miljonit eurot 2015. aastaks. Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat põllumajandusliku tootmisega tegelenud ettevõtted, sealhulgas FIE-d, mille põllumajanduslik müügitulu oli eelmisel majandusaastal 4 000-14 000 eurot ning üle-eelmisel vähemalt 1200 eurot ja moodustas ettevõtte müügitulust vähemalt 50 protsenti. Maksimaalne toetussumma põllumajandusettevõtte kohta kogu perioodil ehk aastatel 2015-2020 on 15 000 eurot.

Toetust saab taotleda 9. – 23. veebruarini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel.