Alanud aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal.

Statistikaamet teatas reedel BNS-ile, et negatiivse loomuliku iibe ehk surmade tõttu vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud.

Esialgsetel andmetel sündis Eestis eelmisel aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem.

Eelmise aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/- 300 inimese võrra.

2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aastal elama 2900 inimest ja Eestist lahkus 4600 inimest. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt hakkab välisränne lähiaastatel vähenema seoses aktiivses rändeeas rahvastiku vähenemisega, kuid esialgsete andmete põhjal on veel vara öelda, kas 2014. aastal toimunu tähendab juba senise välisrändetrendi muutust.

Rahvastikustatistika põhineb 2011. aasta rahvaloenduse rahvaarvul, millele on lisatud alakaetus. Iga aasta korrigeeritakse rahvaarvu registreeritud rahvastikusündmuste – sünni- ja surmajuhtude ning elukohavahetuste – andmetega. Alates 2000. aasta rahvaloendusest on rahvastiku arvestuses loendatud isikutele lisatud alakaetus. Statistikaamet on kahe viimase rahvaloenduse vahelist perioodi korrigeerinud ka registreerimata välisrände arvestamisega.

Esialgse rahvaarvu puhul on tegemist sünni, surma ja rände esialgsete andmetega. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 5. mail 2015.

Riigikogu valimisteks esitasid vabariigi valimiskomisjonile oma dokumendid kümme erakonda ja 13 üksikkandidaati, kokku on kandidaate 876.

Erakondadest seadsid oma kandidaadid üles Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Vabaerakond ja Keskerakond, kes kõik esitasid 125 kandidaati, lisaks Eestimaa Ühendatud Vasakpartei 25 kandidaadiga, Erakond Eestimaa Rohelised 40 kandidaadiga, Rahva Ühtsuse Erakond 36 kandidaadiga ja Eesti Iseseisvuspartei 12 kandidaadiga, teatas vabariigi valimiskomisjon BNS-ile.

Üksikkandidaatidest esitasid dokumendid Meelis Kaldalu (Põhja-Tallinn, Kristiine ja Haabersti), Ilmar Ibragimov (Tallinna kesklinn, Lasnamäe ja Pirita), Toomas Torb (Harju- ja Raplamaa), Greete Reinson (Tallinna kesklinn, Lasnamäe ja Pirita), Tarmo Porroson (Võru-, Valga- ja Põlvamaa), Ege Hirv (Harju- ja Raplamaa), Heli Koit (Järva- ja Viljandimaa), Maarika Pähklemäe (Tallinna kesklinn, Lasnamäe ja Pirita), Svetlana Ivnitskaja (Põhja-Tallinn, Kristiine ja Haabersti), Henn Leetna (Tallinna kesklinn, Lasnamäe ja Pirita), Urmo Karusoo (Tartu linn), Jaak Vackermann (Harju- ja Raplamaa) ja Marek Ranne (Võru-, Valga- ja Põlvamaa).

„Esitatud nimekirju vaadates saab nentida, et Eestis registreeritud 11 erakonnast osaleb valimistel kümme, kandidaatide koguarv on samuti suurem, küll aga on võrreldes nelja aasta taguse ajaga vähem üksikkandidaate,“ ütles vabariigi valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu. 2011. aastal osales riigikogu valimistel üheksa erakonda ja 32 üksikkandidaati, kokku oli kandidaate 789.

„Vabariigi valimiskomisjon koguneb teisipäeval, 20. jaanuaril kell 11, et registreerida nõuetekohaselt esitatud kandidaadid. Vahetult pärast seda saavad kandidaadid endale liisu heitmise teel ka registreerimisnumbrid,“ sõnas Heinsalu.

Kolme päeva jooksul pärast registreerimist on kandidaadil õigus loobuda. Seega selguvad lõplikud nimekirjad 23. jaanuaril.

Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil. Eelhääletamine ja e-hääletamine algab 19. veebruaril.

Täna osales Võrumaal ligi 800 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis aega teenivad sõdurid ja nende instruktorid pataljoni jalgsirännakul.

"Rännaku eesmärk ei ole mitte jõuda kiiresti ja kaugele, vaid olla õigel ajal, õiges kohas ning säilitada lahinguvõime," ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. "Rännak tugevdab allüksuste sisemist sidet ja omavahelist koostööd ning tõstab isikkoosseisu füüsilist vastupidavust."

Traditsioonilisel rännakul harjutavad kaitseväelased pataljoni koosseisus ümberpaiknemist ja koondumisala hõivamist, sideprotseduure ja erinevatele häiretel reageerimist. Rännaku kogupikkus on ligi 20 kilomeetrit ning allüksused läbivad selle kahel erineval marsruudil, et hajutada pataljoni haavatavust.

Hommikul alanud jalgsirännakul osaleb kolm jalaväekompaniid, tagalakompanii ja miinipildujapatarei. Koos ajateenijate ja nende üksuste ülematega osalevad rännakul ka pataljoni staabi kaitseväelased ja pataljoniülem.

Kuperjanovi pataljon on suurim Eesti jalaväepataljon, kus väljaõpet saab praegu üle 750 ajateenija. Praegu aega teenivate noormeeste väljaõppetsükkel lõpeb maikuus suurõppusega Siil, seejärel arvatakse nad reservi.

allikas

Põlva vallavolikogu istungil esitasid seitse volikogu liiget kolmapäeval umbusaldusavalduse Keskerakonda kuuluvale vallavanemale Georg Pelisaarele.

Põlva vallavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esimees Arne Tilk tõdes, et aasta jooksul on kogunenud umbusaldamiseks mitmeid põhjusi, kuid esitatud avalduses otsustati välja tuua kaks selgemat argumenti, teatas volikogu IRL-i fraktsioon BNS-ile. „See, kas on hea või halb, hele või tume, on alati suhteline, aga lapsevanemate ja õpetajate huvide eiramine ning seadusest üle astumine on tegevused, millele peame volinikena reageerima,“ rõhutas Tilk.

Tilga sõnul on vaja küll ehitada mänguväljakuid ning teisi spordi-, kultuuri-, ja meelelahutusobjekte, aga mitte seadust rikkudes. Ta viitas oma põhjenduses Põlva maavanema järelevalvemenetlusele, mille järgi rajas Põlva vald mänguväljaku riigi omandis olevale ehk võõrale maale omamata selleks ehitusluba.„See on puhas seaduserikkumine! Kujutage ette, et teie naaber ehitab teie maale oma garaaži,“ näitlikustas Tilk ja lisas, et vallavalitsus eesotsas vallavanem Georg Pelisaarega saadab oma seaduserikkumisega välja vale signaali. „Millist eeskuju see annab ja kuidas saab nõuda elanikelt õigusaktide järgimist, kui ise ei täideta elementaarseid seadusi,“ sõnas Tilk.

Veelgi keerulisemad teemad on Tilga sõnul seotud Põlva koolivõrguga. Umbusalduse esitanud volikogu liikmed juhivad tähelepanu sellele, et vallavanem Georg Pelisaare juhitud vald ei kuulanud koolivõrgu ümberkorraldamise plaane tehes lapsevanemaid ja õpetajaid, kes polnud asjade sellise käiguga rahul ning andsid eelmise aasta kevadel valla kohtusse. Möödunud sügisel saabus Tilga sõnul lapsevanemaid ja õpetajaid toetav otsus, mille vald värske info kohaselt edasi kaebab.

„Sel nädalal saabunud kohtuotsuse edasikaebamise teade tähendab seda, et vald sisulise teemaga tegeleda ei taha, lahendusi ei otsi, mis omakorda tekitab veel suurema segaduse ning pahameele õpetajate ja lapsevanemate seas,“ arvas Tilk, kelle sõnul on tegemist selge vastandumisega, kus sisulise dialoogi asemel sõdib vald oma elanikega kohtus.

„Kui vald oleks detsembris pärast kohtuotsust alustanud protsessi uuesti ja järginud kõiki protseduurireegleid, siis oleks nad ju saanud luua soovitud koolivõrgu,“ möönis Tilk. „Selge on see, et nad lükkavad praegu ise oma plaanitud tegevusi edasi, kulutavad selleks valla raha ja kaotajateks on lapsed,“ lisas ta.

Hääletamine umbusaldusavalduse üle toimub 19. jaanuaril volikogu erakorralisel istungil, mille kutsusid kokku volikogus koalitsiooni kuuluvad volinikud. Põlva volikogu on 23-liikmeline ning umbusalduse läbiminekuks peab selle poolt olema vähemalt 12 liiget. 

Põlva valla võimuliitu kuuluvad Keskerakond, Reformierakond ja valimisliit "Põlva areng", kellel on vastavalt seitse, kaks ja kolm kohta. IRL-il on volikogus kaheksa ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal kolm kohta.