Lapsevanemate välismaal töötamine pärsib laste õppeedukust

Tartu Ülikooli (TÜ) rakendusuuringute keskuse RAKE uuringust selgub, et parema elujärje saavutamise kõrval võib Eestisse maha jäänud laps tunda end üksijäetuna ja sattuda halba seltskonda, mis viib halvematel juhtudel õppeedukuse languse ja õigusrikkumisteni.

"Tegu on väga olulise teemaga, sest selliseid peresid on üha enam. Mitmed uuringud näitavad, et peremudel mõjutab seda, millised täiskasvanud lastest saavad ja kuidas nad tulevikus oma lapsi kohtlevad," ütles uuringu üks läbiviijaid, RAKE juhataja Kerly Espenberg, kelle sõnul võib taoline peremudel võib tuua kaasa erinevaid probleeme. "Peamisteks probleemideks on lapse seisukohalt üksijäetuse tunne ning igatsus vanemate järele. Vanemate eemalolek ning seega järelevalve puudumine võib suurendada koolist puudumist ja mõjutada seeläbi lapse õpiedukust. Samuti võib see tekitada või süvendada tervise-, käitumis- ja sõltuvusprobleeme."

Positiivse poolena võib vanemate äraolek suurendada lapse iseseisvust ja vastutustunnet. Vanemate välismaal töötamist ja laste koduriigis elamist seostatakse ka lapse maailmapildi avardumisega – seda siis tänu võimalusele reisida.

Teemaga tegelemise olulisuse on välja toonud ka uuringu tellija sotsiaalministeerium "Laste ja perede arengukavas 2012 – 2020", kus rõhutatakse, et pikaajaliselt välismaale tööle läinud vanemate laste jätmine Eestisse ilma järelevalveta on üha tõsisem probleem. Seetõttu on vanemate teadlikkuse tõstmine ning käitumisjuhiste koostamine peredele, sotsiaaltöötajatele, klassijuhatajatele ja teistele võrgustikuliikmetele väga oluline. 

Kõige suurema kitsaskohana näevad uuringu autorid seda, et kuna vanemad ei pea välismaale minemisest ühtki ametkonda teavitama, siis puudub ülevaade, kui palju on Eestis selliseid peresid. Sageli ei anta sellisest elukorraldusest teada ei koolile ega lasteaiale. Espenberg selgitas, et selline teavitamine on tegelikult eelkõige vanema ja lapse huvides. "Kui kool teab, et lapse mõlemad vanemad töötavad välismaal, siis oskab kool või lasteaed varakult pöörata tähelepanu sellele, kui lapsel tekivad raskused. Nii saab ennetada seda, et probleemid kuhjuvad nõnda suureks, et käivad perele üle jõu," lisas Espenberg.

Uuringus selgub, et vanemad ja inimesed, kes hoolitsevad vanemate äraoleku ajal laste eest, ei oska sageli ette näha neid raskusi, mida selline elukorralduse muutus kaasa toob. "Need probleemid on praktilised," selgitas Espenberg ja tõi näiteks, et eestkosteõiguseta inimesel pole võimalik võtta lapse haigestumisel haiguspuhkust ega õigust otsustada, kas laps läheb klassiekskursioonile.

Uuringu tegi Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE sotsiaalministeeriumi tellimusel.