Põllumajandusel ei ole ilma ühistulise tegevuseta tulevikku

Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on Eesti põllumajanduse eduka tuleviku jaoks vajalik ühistulise tegevuse suurenemine kõikidel tasanditel.

"Igal juhul on nii, et pidevalt läbi kogu taasiseseisvumise aja on olnud palju juttu ühistutest. Oleme rääkinud nostalgiaga nendest ühistutest, mis olid enne Teist maailmasõda – samas on meie põllumajanduses praegu ühistuline pool visa tulema. On selge, et põllumajandusel ei ole ilma ühistulise tegevuseta tulevikku – et põllumees kontrolliks võimalikult kaugele enda produkti hinda," ütles Padar BNS-ile pärast tutvumist tulundusühistuga Talukartul.

Tema sõnul on Talukartul hea näide positiivsest ühistulisest tegevusest, mis on jäänud püsima. "Neid algatusi on aegade jooksul omajagu olnud, aga tegutsevaid ühistuid ja edulugusid on olnud ikkagi vähe. Hea on tõdeda, et üht-teist on aegade jooksul ka juurde tulnud – Talukartuli kõrval on kindlasti märkimisväärne ka E-Piim ja teraviljaühistud," märkis minister.

Padari sõnul algavad põllumajandusühistute positiivsed küljed sisenditest. "On selge, et koos ostetud sisendid viivad hinda alla; info levikut ja enda täiendamist on ühistu puhul parem ja otstarbekam teha; turunduseni välja – ühistud võimaldavad turul olla stabiilsemalt, sõltumata niivõrd tõusudest ja mõõnadest. Ühistute puhul on tihtipeale surmavaks asjaoluks see, et osa liikmeid läheb lühiajalist nii-öelda pikka rubla noppima, aga aeg on näidanud, et mõistlikum on stabiilsete hindade juures stabiilselt oma asja ajada," rääkis minister.

Padar märkis, et tulundusühistute positiivseid külgi näitab ka see, mis toimus piimandussektoris. "Olid küll meil eelmise aasta alguses väga kõrged piimahinnad ja niipea kui konjunktuur muutus, nii piimahind langes – tragöödia. Oleks piimasektor rohkem kooperatiivide ja ühistute käes, oleksid sellised hüpped üles-alla olemata," ütles ta.

Padari sõnul on ühistute loomine riigi jaoks prioriteet. "Mõistagi on esmatasandi tootmine riigi jaoks prioriteetne valdkond. Ka uus maaelu arengukava ning Euroopa Liidu uus eelarveperiood toetavad ühistute loomist igati," märkis ta.

Minister märkis, et ühistulise tegevuse puhul oleks ideaal see, kui ühiselt jõutaks "põllult kaubastamiseni". "Veel ideaalsem mudel on see Põhjamaade mudel, kus on erinevates valdkondades palju ühistegevust, alustades põllumajandusest – põllupeenralt poeni välja, ja teiselt küljelt ka näiteks ühispangadus – kõikidel tasanditel on minu arvates ühistegevus väga teretulnud," ütles Padar.

Siiski võtab teatud aja, et ühistuline tegevus uuesti jõusse saada, märkis ta. "Inimeste teadlikkus on ühistegevuse puhul väga A ja O. Ma olen üle kahekümne aasta erinevate ühistegevuslike projektidega tegelenud ja julgen küll ütelda – on selge, et meil on hulgaliselt ebaõnnestunud ühistulisi projekte, mille ebaõnnestumise põhjus on see, et inimesed ei ole teadlikud sellest, kuidas ühistus käituda," rääkis Padar.

Minister selgitas, et ühistus käitumise puhul on kõige olulisem see, et ühistut ei saa võtta kui mingit abstraktset suurust, mille puhul on tagatud kõrge kokkuostuhind. "Ei. Ühistuline edu tuleb aastate jooksul. Selge, et ühistu peab ka investeerima, selleks et olla elujõuline ja hoida stabiilseid hindu. Selles suhtes on ühistu väga hea võimalus hoida stabiilsemat turuhinda, aga selge, et ühistu peab käituma vastavalt oma äriplaanile. Ühistu ei ole abstraktne õnn taevast," rääkis Padar.

"Mina ei näe Eesti põllumajandusel edukat käekäiku ilma selleta, et ühistuline pool kasvaks. See on väga selge – ja see on väga selge ka põllumeestele," rõhutas minister.