Möödunud aastal koguti makse 5,5 miljardit eurot ehk 0,8 protsenti riigieelarves kavandatust enam, laekumisest 71 protsenti moodustasid sotsiaalmaks ja käibemaks.

Maksutulud kasvasid 2014. aastal 8,1 protsenti, seejuures detsembris 11,6 protsenti, teatas rahandusministeerium.

Eelarves oodatuga võrreldes laekus kõige paremini juriidilise isiku tulumaksu – 344,7 miljonit eurot ehk 5,8 protsenti rohkem eelarves kavandatust. Tagasihoidlikuks jäi elektriaktsiisi ning alkoholiaktsiisi laekumine, vastavalt 97 ja 97,8 protsenti planeeritust.

Tööjõumaksud laekusid rahandusministeeriumi 2014. aasta suveprognoosis kavandatust paremini hõive oodatust kiirema kasvu tõttu, mida mõjutas ka töötamise registri rakendumine. Sotsiaalmaksu laekumise kasv oli detsembris 7,8 protsenti, sama suur kasv oli ka aasta kokkuvõttes. Novembris aeglustus nii palgakasv 5,2 protsendile kui ka hõive kasv 2,1 protsendile. Suurematest tegevusaladest on viimase kolme kuu põhjal hõive- ja palgakasvu vedajad töötlev tööstus, jaekaubandus ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Kasvu pidurdavad veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused. Ehituses on hõive suurenenud, kuid kuna lisandunud töötajate deklareeritud palk on keskmisest madalam, on palgakasv seal aeglustunud. Hõivatute arvu vähenemise tõttu on palga kasv keskmisest kiirem olnud avalikus halduses, hariduses ja hulgikaubanduses.

Käibemaksu laekus eelmisel aastal 1,4 protsenti enam eelarves kavandatust ehk 1,7 miljardit eurot. Seda on 9,4 protsenti enam kui 2013. aastal. Möödunud aasta kokkuvõttes on deklareeritud maksustatav käive vähenenud 0,4 protsenti. Arvestades seda, et käibemaksu laekumine on samal ajal kasvanud, võib järeldada, et käibed on vähenenud eelkõige fiktiivsete käivete arvel, märkis ministeerium.

Aktsiisilaekumised vastasid suures osas eelarve ootustele. Plaanitust enam laekus tubakaaktsiisi ja kütuseaktsiisi, vastavalt 1,6 ja 0,6 protsenti rohkem eelarves kavandatust. Alkoholiaktsiisi ja elektriaktsiisi laekumine jäi eelarves oodatule alla, vastavalt 5 miljoni euro ja 1 miljoni euroga.

Tubakaaktsiisi laekumine kasvas mullu 6,9 protsenti võrreldes 2013. aastaga. Kasvu andsid panuse nii aktsiisimäära tõusud 2014. aasta jaanuaris kui ka legaalsete sigarettide tarbimise kasv.

Kütuseaktsiisi laekumine kasvas aastaga 5,4 protsenti ning kasvu vedas laekumine diislikütuselt, mille deklareeritud kogused kasvasid 2013. aasta sama perioodiga võrreldes 11,2 protsenti. Diislikütuste tarbimise kasv peegeldub ka mootorikütuste jaemüügi numbrites ning seda soodustasid palgatulu kasv, kütusehindade langus ning maanteetranspordi kaubavedude suurenemine.

Alkoholiaktsiisi laekumine kasvas võrreldes 2013. aastaga 5,3 protsenti. Laekumise kasvu tagasid peamiselt kõrgemad aktsiisimäärad, sest nii kange alkoholi kui ka õlle deklareeritud müügi kogused on vähenenud, samas veini deklareerimine kasvas. 2015. aasta 1. jaanuaril tõusid alkoholi aktsiisimäärad 15 protsenti ning selline maksumuudatus ajendas kaupmehi varuma kanget alkoholi juba eelmise aasta novembris, mis tähendab, et järgnevate kuude laekumisi hakkab mõjutama soetatud varude müük.

Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) prognoosib neljanda kvartali konjunktuuris Eesti tänavuseks majanduskasvuks 2 protsenti.

Hinnatõusuks prognoosib instituut 0,7 protsenti, selgub EKI neljanda kvartali konjunktuurist.

Möödunud aasta oodatav ekspordi käive on 12,4 miljardit eurot ning käesoleval aastal oodatakse 12,8 miljardist eksportkäivet. Impordiks prognoositakse tänavu 14 miljardit eurot. Tööstustoodangult oodatakse 4-protsendilist kasvu.

EKI märgib, et viimase nelja aastaga on töötuse määr langenud 7,5 protsendile, sel tasemel prognoositakse ka tänavu. Keskmine palk võiks tõusta 50 euro võrra 1050 euroni.

"Maailmamajanduses on praegu palju prognoosimatust. Üks oluline indikaator on nafta hind, mille puhul detsembrikuised prognoosid täna enam paika ei pea. Venemaa majandusolukord on viimastel kuudel kiiresti halvenenud ning see suurendab ebakindlust kogu Euroopas," ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Tarbijate ootused pere majandusväljavaadete osas on tõusnud kriisieelsele tasemele, säästuvõime on suurenenud ning kindlustunne püsib heal tasemel. Mida kõrgem on perede sissetulek, seda enam oodatakse olukorra paranemist. Kui väiksema sissetulekuga vastajatest ootab oma pere majandusseisu paranemist iga viies, siis suurema sissetulekuga vastajatest iga kolmas. Nii head ootused olid inimestel viimati majandusbuumi tipus 2007. aastal. Viimastel kuudel ja aastases võrdluses on perede rahanduslik olukord paranenud. Kui aasta tagasi suutis säästa 37 protsenti peredest, siis nüüd 43 protsenti peredest.

Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on Eesti põllumajanduse eduka tuleviku jaoks vajalik ühistulise tegevuse suurenemine kõikidel tasanditel.

"Igal juhul on nii, et pidevalt läbi kogu taasiseseisvumise aja on olnud palju juttu ühistutest. Oleme rääkinud nostalgiaga nendest ühistutest, mis olid enne Teist maailmasõda – samas on meie põllumajanduses praegu ühistuline pool visa tulema. On selge, et põllumajandusel ei ole ilma ühistulise tegevuseta tulevikku – et põllumees kontrolliks võimalikult kaugele enda produkti hinda," ütles Padar BNS-ile pärast tutvumist tulundusühistuga Talukartul.

Tema sõnul on Talukartul hea näide positiivsest ühistulisest tegevusest, mis on jäänud püsima. "Neid algatusi on aegade jooksul omajagu olnud, aga tegutsevaid ühistuid ja edulugusid on olnud ikkagi vähe. Hea on tõdeda, et üht-teist on aegade jooksul ka juurde tulnud – Talukartuli kõrval on kindlasti märkimisväärne ka E-Piim ja teraviljaühistud," märkis minister.

Padari sõnul algavad põllumajandusühistute positiivsed küljed sisenditest. "On selge, et koos ostetud sisendid viivad hinda alla; info levikut ja enda täiendamist on ühistu puhul parem ja otstarbekam teha; turunduseni välja – ühistud võimaldavad turul olla stabiilsemalt, sõltumata niivõrd tõusudest ja mõõnadest. Ühistute puhul on tihtipeale surmavaks asjaoluks see, et osa liikmeid läheb lühiajalist nii-öelda pikka rubla noppima, aga aeg on näidanud, et mõistlikum on stabiilsete hindade juures stabiilselt oma asja ajada," rääkis minister.

Padar märkis, et tulundusühistute positiivseid külgi näitab ka see, mis toimus piimandussektoris. "Olid küll meil eelmise aasta alguses väga kõrged piimahinnad ja niipea kui konjunktuur muutus, nii piimahind langes – tragöödia. Oleks piimasektor rohkem kooperatiivide ja ühistute käes, oleksid sellised hüpped üles-alla olemata," ütles ta.

Padari sõnul on ühistute loomine riigi jaoks prioriteet. "Mõistagi on esmatasandi tootmine riigi jaoks prioriteetne valdkond. Ka uus maaelu arengukava ning Euroopa Liidu uus eelarveperiood toetavad ühistute loomist igati," märkis ta.

Minister märkis, et ühistulise tegevuse puhul oleks ideaal see, kui ühiselt jõutaks "põllult kaubastamiseni". "Veel ideaalsem mudel on see Põhjamaade mudel, kus on erinevates valdkondades palju ühistegevust, alustades põllumajandusest – põllupeenralt poeni välja, ja teiselt küljelt ka näiteks ühispangadus – kõikidel tasanditel on minu arvates ühistegevus väga teretulnud," ütles Padar.

Siiski võtab teatud aja, et ühistuline tegevus uuesti jõusse saada, märkis ta. "Inimeste teadlikkus on ühistegevuse puhul väga A ja O. Ma olen üle kahekümne aasta erinevate ühistegevuslike projektidega tegelenud ja julgen küll ütelda – on selge, et meil on hulgaliselt ebaõnnestunud ühistulisi projekte, mille ebaõnnestumise põhjus on see, et inimesed ei ole teadlikud sellest, kuidas ühistus käituda," rääkis Padar.

Minister selgitas, et ühistus käitumise puhul on kõige olulisem see, et ühistut ei saa võtta kui mingit abstraktset suurust, mille puhul on tagatud kõrge kokkuostuhind. "Ei. Ühistuline edu tuleb aastate jooksul. Selge, et ühistu peab ka investeerima, selleks et olla elujõuline ja hoida stabiilseid hindu. Selles suhtes on ühistu väga hea võimalus hoida stabiilsemat turuhinda, aga selge, et ühistu peab käituma vastavalt oma äriplaanile. Ühistu ei ole abstraktne õnn taevast," rääkis Padar.

"Mina ei näe Eesti põllumajandusel edukat käekäiku ilma selleta, et ühistuline pool kasvaks. See on väga selge – ja see on väga selge ka põllumeestele," rõhutas minister.

Venemaa turiste peatus statistikaameti andmetel Eesti majutusettevõtetes viiendiku võrra vähem kui aasta varem.

Välisturistide arv kasvas 2 protsenti 134 000 külastajani. Soome ja Läti turistide arv kasvanud vastavalt 3 protsenti ja 16 protsenti. Samuti saabus rohkem turiste Leedust, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Kogu aasta jooksul on suurenenud Aasia riikidest saabunud turistide arv.

48 protsenti majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, 17 protsenti Venemaalt ning 7 protsenti Lätist, teatas amet.

73 protsenti majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas . Soome turistidest 78 protsenti ja Venemaa turistidest 64 protsenti eelistas Tallinna majutusettevõtete teenuseid. Populaarsuselt järgmine sihtkoht Soomest saabunud turistide hulgas oli Pärnu ja Tartu maakond.

Majutusettevõtetes peatus novembris kokku 216 000 turisti, mis on 3 protsenti rohkem kui aasta varem, suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 82 000 siseturisti, mis oli 2013. aasta novembriga võrreldes 5 protsenti rohkem. Harju maakonnas peatus 31 protsenti, Pärnu maakonnas 17 protsenti ja Tartu maakonnas 12 protsenti siseturistidest. 55 protsenti siseturistidest oli puhkuse- ja 30 protsenti tööreisil.

Novembris pakkus külastajatele teenust 912 majutusettevõtet. K ülastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 43 000 voodikohta, millest oli täidetud vastavalt 41 protsenti ja 31 protsenti. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot ning oli 2013. aasta novembri ga võrreldes kahe euro võrra kallim. Lääne-Viru maakonna ja Tallinna majutusettevõttes maksis ööpäev riigi keskmisest rohkem.