Võrumaal süttis kolmapäeva õhtul graanulitehases saepuru, inimesed tulekahjus viga ei saanud.

Kell 18.40 sai häirekeskuse teate tulekahjust Sõmerpalu vallas Varese külas asuvas graanulitehases, teatas päästeamet BNS-ile. Päästjad selgitasid välja, et põlema oli süttinud saepurupunker ning tuli oli levinud korstnasse.

Päästjad avasid punkri luuke tulekolletele ligipääsemiseks ja kustutamiseks ning lasid vett ka korstnasse.

Inimesed kannatada ei saanud ning juhtumi täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Alates 1. veebruarist suureneb kõikide pandiga joogipakendite tagatisraha 10 eurosendini, sõltumata pakendi liigist või suurusest.

Tagatisraha tõstmise peamiseks põhjuseks viimastel aastatel samm-haaval langustrendi näidanud pakendite tagastused, ütles Eesti Pandipakendi juht Rauno Raal pressiteate vahendusel. "Meie hinnangul hakkasid inimesed vähem taarat tagasi tooma pärast eurole üleminekut. Kõige rohkem tekitab muret väikese plastpudeli madal tagastusprotsent. Kui 2013. aastal oli suure plastpudeli tagastus 91 protsenti, siis väikestest plastpudelitest tagastati kõigest 79 protsenti. See tähendab, et väiksel plastpudelil on kõige suurem risk jääda meie elu- või looduskeskkonda reostama."

Kui praegu on pakendi tagatisraha suurus sõltuvalt pakendi liigist ja suurusest 4 või 8 senti, siis veebruarist on kõikide pakendite tagatisraha suuruseks 10 senti pakendi kohta sõltumata selle liigist ja suurusest. Pandimärgid (A, B, C, D, D korduskasutatav ja K korduskasutatav) ei ole visuaalselt seotud tagatisraha määraga, mis tähendab, et ka pakendite etiketid ei muutu ja pakendiettevõtjad ei pea neid ümber tegema.

"Lisaks keskkonnahoiule on muudatus kasulik ka tarbijate jaoks, sest alates uue tagatisraha jõustumise kuupäevast saab kõikide tagastatavate pakendite eest suurema määraga tagatisraha. Tagatisraha väljamaksmisel ei eristata pakendeid, mis on ostetud enne 1. veebruari. Tagatisraha suurusest tuleneva vahe kannavad Eesti Pandipakend ja tootjad," ütles Raal.

Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate ja maaletoojate ning kaupmeeste poolt Pakendiseaduse alusel loodud tootjavastutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga koormatud pakendite ehk vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendite kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liitunud 239 tootjat ja maaletoojat ning pandipakendeid saab tagastada 850 kauplustele kuuluvas tagastuspunktis.

Eesti Pandipakend OÜ omanikeks on Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Õlletootjate Liit, MTÜ Karastusjookide ja Õlle Importööride Liit ja MTÜ Karastusjookide Tootjate Liit. Ettevõte teenis 2013. aastal 28,8 miljoni euro suuruse käibe juures 808 665 eurot kasumit.

Mullu kasutas Eestis internetti väljaspool kodu või töökohta 58 protsenti Eesti inimesi; vähemalt korra kolme kuu jooksul kasutas internetti 84 protsenti Eesti inimestest, mis on Euroopa Liidu liikmesriikidest kuues näitaja, selgub Eurostati uuringust info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamise kohta.

Euroopa Liidus kasvas mobiilse interneti kasutamine 2012. ja 2014. aasta vahel 16 protsendipunkti võrra. Kasv oli kiireim Saksamaal, Eestis, Hispaanias ja Ungaris, kus kasv ületas 20 protsendipunkti. Eestis oli mobiilse interneti kasutajaid ligi 60 protsenti inimestest.

Pilveteenuseid kasutas andmete hoiustamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide elanikest mullu 21 protsenti. Kõige suurem pilveteenuste kasutajate osamäär oli 42 protsendiga Taani, järgnes 38 protsendiga Ühendkuningriik ning 35 protsendiga Luksemburg ja Rootsi. Eestis oli pilveteenuste kasutajaid ligikaudu 25 protsenti, täiendavalt kasutas pilveteenuseid andmete jagamiseks ligikaudu 22 protsenti inimesi.

Põlvamaa Omavalitsuste Liit (POL) kinnitas teisipäeval uuendatud maakonna arengukava aastateks 2015-2020.

Arengukava 2011-2017 muutmine algatati POL üldkoosoleku 17.10.2014 otsusega eesmärgiga uuendada arengukava tekstilise osa statistikat, täiendada seda vastavalt tehtud ettepanekutele, sõnastada selgemalt Põlva maakonna prioriteedid ning värskendada arengukava tegevuskava, teatas liidu esimees Kaido Kõiv esmaspäeval BNS-ile.

Uuendatud arengukava on koostatud perioodiks 2015-2020 ja sellele andis olulise sisendi 2014. aasta lõpus valminud Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi poolt koostatud uuring „Põlvamaa piirkondliku konkurentsivõime võimaluste väljaselgitamine ja arengueeldused“.

Arengukava uuendamise protsessi koordineerisid POL ja SA Põlvamaa Arenduskeskus. Muudatuste sisseviimiseks moodustati seitse valdkondlikku töögruppi milleks olid haridus ja noorsootöö, kultuur, sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja tervisedendus, elukeskkond, ettevõtlus, maamajandus ja turism ning haldus ja avalikud teenused. Töögrupid andsid sisendi statistika uuendamiseks, vaatasid üle vastava valdkonna tegevuskava ning tegid parandus- ja täiendusettepanekud. 

Arengukava dokumendi avalikustamise protsessi käigus said huvilised võimaluse tagasiside andmiseks ning parandus- ja täiendusettepanekute tegemiseks. Arengukava avalik arutelu toimus mullu 26. novembril. Põlva maakonna arengukava 2015-2020 kiideti heaks POL üldkoosoleku kolmapäevase otsusega.

Arengukava kohaselt on Põlvamaa edaspidises arengus oluline seonduvalt maakonna tunnuslausega „Põlvamaa - rohelisem elu“ panna rohkem rõhku olemasolevate ressursside laiemale ja efektiivsemale kasutamisele ning nendega seotud valdkondade arendamisele. Maaülikooli uuringu tulemusena nähakse eelisarendatavatena eelkõige looduslike ehitusmaterjalide ja energiatõhusa ehituse valdkonda, turismi, mahepõllumajandust ning niššitoodangule spetsialiseerunud toiduainetetööstust, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuseid.

"On hea meel, et maakonna arengukava sai uuendatud ja täiendatud ning see toimus koostöös kõigi valdkondade spetsialistidega. Tähtis on, et Põlvamaal on eesmärgid ja sihid, kuhu poole püüelda. Kokku on lepitud eelisarendatavad valdkonnad ning prioriteetsemad objektid. Loodan, et see arengukava on hea alusdokument kõigile järgneva perioodi rahataotlejatele ja arendajatele," sõnas Kõiv.

Uuendatud arengukava on aluseks piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme tegevuskava kokkupanemisele, mille sisendi moodustavad maakondlikult prioriteetseks peetud arendusobjektid. 13. jaanuaril toimunud üldkoosolekul koostas POL omapoolse maakondlikult prioriteetsete arendusobjektide pingerea ning esitas sellekohase ettepaneku maavanemale kaalumiseks.