Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel sündis novembris Eestis kokku 943 last, neist 477 poissi ja 466 tüdrukut.

Kaksikuid registreeriti 15 paari, neist neli paari poisse, neli paari tüdrukuid ja seitse segapaari, teatas siseministeerium BNS-ile.

Tallinnas registreeriti 371 sündi, Harjumaal 100, Hiiumaal 1, Ida-Virumaal 84, Jõgevamaal 15, Järvamaal 16, Läänemaal 19, Lääne-Virumaal 37, Põlvamaal 14, Pärnumaal 50, Raplamaal 14, Saaremaal 13, Tartumaal 127, Valgamaal 31, Viljandimaal 28 ja Võrumaal 23 lapse sünd.

Novembris olid populaarsemad eesnimed poisslastele Robert (8), Hugo, Rasmus (7), Kirill, Kristjan, Kristofer, Martin, Miron, Nikita ja Oskar (6). Tüdrukutele pandi enim nimeks Sofia (11), Eliise, Lisandra (7), Mia ja Milana (6).

Eelmisel kuul sõlmiti 323 abielu, neist 13 notarite ja 13 vaimulike poolt. Lahutati 205 abielu, neist 19 notarite poolt. Novembris registreeriti 1155 surma.

Siseministri käskkirjaga anti uus nimi 39 ja maavalitsuse otsusega 99 inimesele, neist eesnimi 17, perekonnanimi 103 ning ees- ja perekonnanimi 18 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 100 naist ja 38 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 974 sündi, 1152 surma, 315 abielu, 216 abielulahutust ja 119 inimesele anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet.

Töötajate palgaootus on poole aastaga keskmiselt 100 euro võrra kasvanud, selgub Palgainfo Agentuuri ja partnerite poolt novembris läbiviidud töötajate küsitluse tulemustest.

Kui selle aasta mais jäi poolte vastajate netopalgaootus 800–1500 euro piiridesse, siis novembris oli see 900–1600 eurot. Aasta taguse ajaga on töötajate palgaootus kasvanud 200 euro võrra – eelmise aasta novembris jäi poolte vastajate palgaootus 700–1400 euro vahele, teatas agentuur. Mediaanpalgaootus oli aasta tagasi 1000 eurot, selle aasta novembris aga 1200 eurot.

Kuigi palgaootused on kõrged, siis reaalselt loodab palgakasvu vaid 24 protsenti küsitluse vastanutest töötajatest. Keskmine oodatud töötasu kasv jääb 50-200 euro ringi. Kolmandik vastajatest ei oska arvata, kas nende palk muutub, 42 protsenti palgakasvu ei looda.

Tööandjatest märkis 23 protsenti, et nad on viimasel kuuel kuul töötajate põhipalkasid muutnud, 30 protsenti märkis, et kavandavad põhipalkasid lähemal kuuel kuul muuta, 16 protsenti oli põhipalkasid muutnud ja kavandas seda teha ka järgmisel perioodil, 31 prtosenti tööandjatest põhipalkasid muutnud ei ole ja ei kavanda seda ka teha. Nii toimunud kui ka kavandatav keskmine põhipalga muutus jääb 5-10% piiresse, kuid see ei puuduta kõiki töötajaid.

Võrkpalliliit kuulutas välja aasta parimad mängijad, treenerid ja kohtunikud, parimaks naisvõrkpalluriks valiti Salo Viestis mängiv Anu Ennok ning meesmängijaks klubis Paris Volley mängiv Ardo Kreek.

Kreek tuli läbi ajaloo teise eestlasena möödunud hooajal Euroopa karikavõitjaks, Prantsusmaa meistrivõistlused lõpetas tema meeskond teisenam, teatas Eesti Võrkpalli Liit BNS-ile. Ennok tuli Salo LP Viesti ridades Soome meistriks. Mõlemad teevad sel hooajal kaasa Euroopa Meistrite liigas.

Aasta treeneriks valiti Bigbank Tartu meeskonda juhendav Andrei Ojamets, rannavõrkpallipaaridest pälvisid eelistuse Kristi Nõlvak – Erle Püvi ja Rivo Vesik – Kristo Kollo.

Aasta parimaks noorvõrkpalluriks nimetati Kristiine Miilen (Viljandi SK) ja Oliver Orav (Audentese VK), rannavõrkpalluritest Gerli Gull – Laura Jõgi ja Reimo Reimand – Dmitri Korotkov.

Aasta noortetreenerid on Rando Ringmets (Selver Tallinn), Asko Esna (Saaremaa SK), Ülari Kaibald (Hiiumaa VK), Raivo Jeenas (Võru VK), Ingrid Kangur (Kohila VK) ja Jaan Prass (VK Täht).

Välisministeerium annab kokku 100 000 eurot Ukraina laste olukorra parandamiseks ja arstiabi tagamiseks.

Välisministeerium eraldab Maailma terviseorganisatsioonile (WHO) 50 000 ning ÜRO lastefondile UNICEF samuti 50 000 eurot Ukraina konfliktis kannatanute ja sisepõgenike olukorra leevendamiseks, teatas BNS-ile välisministeerium.

Eesti soovib antud eraldistega toetada WHO ja UNICEF-i humanitaarabitegevusi Ukrainas, mis aitavad kaasa kannatanute ja kodudest lahkuma sunnitud inimeste abistamisele nende igapäevaeluks vajaliku tagamisel.

Välisminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on sisepõgenike arv Ida-Ukrainas suurenenenud julgeolekuolukorra halvenemise tõttu. "Ukrainas on üle poole miljoni sisepõgeniku," ütles ta. "Peame panustama sisepõgenike olukorra leevendamisse ning tagama neile ligipääsu puhtale veele, haridusele, arstiabile ja muule eluks vajalikule," lisas Pentus-Rosimannus.

WHO juhib Ukrainas humanitaarabitegevusi tervishoiu valdkonnas. Lisaks on WHO-l koostöös Ukraina Punase Ristiga, tervishoiuministeeriumiga ning kohalike ametkondade ja raviasutustega plaanis Ida-Ukrainasse luua mobiilseid meditsiinilisi üksusi ehk ajutisi tervisepunkte.

UNICEF juhib Ukrainas humanitaarabitegevusi hariduse ning vee ja sanitatsiooni valdkonnas. Peamiseks eesmärgiks on kaasa aidata laste haridustee jätkamisele.

Kokku on välisministeerium sel aastal Ukrainat toetanud ligi miljoni euro eest.