EESTI UUDISED BNS

Põlvamaa liikluskomisjon kaardistab liiklusohtlikud kohad

Foto: Põlva MaavalitsusTeisipäeval kogunes esmakordselt Põlva maakonna liikluskomisjon, mis hakkab koostöös kohalike omavalitsustega koguma infot liiklusohtlikest kohtadest ja esitab oma ettepanekud maanteeametile.

Maakonna liikluskomisjon on moodustatud liikluse korraldamise ja liiklusohutuse tagamisega seotud tegevuste koordineerimiseks, liikluskasvatuse ja liiklusohutusalase selgitustöö organiseerimiseks ja liikluskorralduse ja -ohutuse alase olukorra parendamiseks Põlva maakonnas. Esimesel kohtumisel räägiti maakonna liiklusohutusest üldisemalt, komisjoni töökorraldusest ja esialgsetest tegevusplaanidest, teatas Põlva maavalitsus BNS-ile.

Maanteeamet on teatud kriteeriumite alusel liiklusohtlikud kohad Eesti riigimaanteedel kaardistanud ning asunud neid kohti ka ümber ehitama ja ohutumaks muutma. Nüüd aga oodatakse ka maakonnast ettepanekuid liiklusohtlike kohtade kaardistamiseks ja sealsete ohtude vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Põlvamaa liikluskomisjon koostöös kohalike omavalitsustega esitab oma ettepanekud maanteeametile järgmise aasta märtsis ning 2016. aastal asub maanteeamet kinnituse saanud teellõike ümber ehitama või muul viisil ohutumaks muutma.

Riiklikus liiklusohutuse programmis on eesmärgiks seatud 2020. aastaks vähendada liiklussurmade arvu kaks korda. Põlvamaal on käesoleval aastal liikluses hukkunud neli inimest, seejuures kolm neist olid joobes.

Alkoholi kuritarvitamisega paistab Põlvamaa üleriiklikus statistikas silma ning peamise turvalisuse probleemina on seda tõstatatud ka varem. Teine oluline Põlvamaa liiklusohutuse mõjutaja on maakonna teedel sõitvate raskeveokite suur osakaal.

Põlvamaa liikluskomisjoni esimees on Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Rutt Riitsaar ja aseesimees maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt. Lisaks kuuluvad komisjoni maanteeameti Lõuna regiooni liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Mati Võrklaev, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrulliteenistuse vanemliikluspolitseinik Toomas Lihtmaa, Põlva maavalitsuse arengu-ja planeeringuosakonna nõunik Mikk Mehilane, Põlva vallavanem Georg Pelisaar ja Ahja vallavanem Peeter Sibul.

Pevkuri hinnangul kulgeb Eesti-Vene piiririba puhastamine edukalt

Minister Hanno Pevkur eile Eesti- Läti-Vene piiride ristumiskohas Pedetsi jõe ääres. Fotod: INNO TÄHISMAA

Siseminister Hanno Pevkur tutvus esmaspäeval Võrumaal Misso vallas piirijoone puhastustöödega ja tõdes, et tööd kulgevad kenasti.

„Tänase seisuga on mets ja võsa eemaldatud rohkem kui 12 kilomeetri ulatuses. Piusa jõe aladel on tegemist kõige laiema piiririba lõiguga kogu ajutisel kontrolljoonel, kus puhastatav ala ulatub kuni 250 meetrini sisemaa suunas, mistõttu on puhastatud hektareid palju, aga kilomeetreid vähem. Edasi hakatakse liikuma juba maismaa aladel, mis eeldatavasti suurendab ka puhastatava ala kilomeetreid kiiremini,“ selgitas siseminister Pevkur ministeeriumi teatel.

Muuhulgas vestles Pevkur Olavi Nageliga, kes oli esimene eramaaomanik, kes andis nõusoleku piiririba väljaehitamiseks vajalike tööde tegemiseks. Pevkuri sõnul oli äärmiselt positiivne näha, et Nagel ka ise metsas oma piiriäärset metsatükki korrastas. „Soovisin tutvuda tööde käiguga eramaal ja Olavi Nagelit tänada, sest tema valmisolek koostööks on kindlasti eeskujuks ka teistele omanikele. Kuigi ilmnesid ka väikesed möödarääkivused tööde tegemisel RMK ja maaomaniku vahel, olen kindel, et need saavad kiiresti lahendatud,“ sõnas Pevkur.

Piiririba väljaehitamiseks Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel vajalike korrastamis- ja hooldustöödega alustati käesoleva aasta oktoobris. Korrastamis- ja hooldustööd seisnevad maa-ala heakorrastamises ja metsa raadamises, mis hõlmab puude ja põõsaste langetamist, taimkatte niitmist, piiriribale langenud puude kõrvaldamist ja puuokste kärpimist, piirikraavide puhastamist ja taastamist.

tagajärjel said kergelt vigastada sõiduauto Volvo juht ja sõiduautos kaasreisijana viibinud 26-aastane Kristina.  

Pistisel ja altkäemaksul edaspidi vahet ei tehta

Pilt on illustratiivne FOTO: VTSeoses karistusõiguse regulatsiooni muutmisega ei tehta alates järgmisest aastast enam vahet pistisel ja altkäemaksul ning käibele jääb ainult altkäemaksu mõiste.

"Ühes küljest on sellel õiguslikud kaalutlused ehk nende eristamine võibki olla keeruline. Teiseks ka praktilised kaalutlused – näiteks sellised juhtumid, kus makstakse ametiisikule mingi teenuse eest, kus ametiisikul endal on võrdlemisi suur kaalutlusõigus, ja ei olegi väga vahet, kas ta paneb toime saadud raha eest seadusliku või ebaseadusliku teo. Ja ka andjal ei ole sageli vahet: tema tahab saada enda raha eest kaupa ja tal pole väga vahet, kas ametnik selle käigus seadust rikub või mitte," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri teisipäeval justiitsministeeriumis ajakirjanikele.

Seega kaotatakse erisus kahe mõiste vahel ja edaspidi nimetatakse igasugust meelehea vastuvõtmist altkäemaksuks.

Kesklinna paigaldatakse uus bussioote paviljon

FOTO: VT

Seoses bussioote paviljoni ümberehitamisega Võru kesklinnas Vabaduse parkla kõrval olevas peatuses teisaldati täna nimetatud kohast vana klaasist bussipaviljon, mis paigaldati Jüri tn 80 maja ees asuvasse Turu bussipeatusse.

Kesklinna peatusesse uue bussioote paviljoni (pildil) paigaldamine algab homme aluse ja vundamendi ehitusega, tööd peaksid lõppema hiljemalt jaanuari esimesel nädalal. Palume mõistvat suhtumist!

Marketi peatusse Jüri tänaval paigaldatakse lähiajal uus klaasist paviljon.

Alaealisi ei saa alkoholi ostmise eest edaspidi karistada

FOTO: VTLähtuvalt karistusseadustiku muutmisest võivad alaealised edaspidi alkoholi hankida, ilma et neid selle eest karistada saaks, küll aga karmistatakse karistusi alaealistele alkoholi müümise eest.

"See lähtub karistusõiguse ultima ratio ehk viimase abinõu printsiibist. Kui me räägime sellest, et karistusõiguse poole tuleks pöörduda üksnes siis, kui muude õigusharude regulatsioonist enam ei piisa, siis loomulikult tuleb seda vaadata eriti alaealiste puhul ehk vältida võimalikult alaealise toomist süüteomenetlusse," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri teisipäeval ajakirjanikele. "Riigi kohustus ja ettevõtjate kohustus on tagada see, et alaealine ei saa alkoholi kätte, mitte aga karistada seda alaealist, kes sellest keelust suudab mööda minna. Jätkuvalt jääb karistatavaks alaealise poolt alkoholi tarbimine, aga ma loodan, et selle normi saab üle vaadata siis, kui sotsiaalministeeriumi juhitav alaealiste mõjutusvahendite ja alaealiste õigusrikkumiste teema saab uuesti üle vaadatud."

Siitam-Nyiri sõnul on alkoholiseaduses karmistatud karistust alaealisele alkoholi müümise eest, mis on mitte ainult et keelatud tegevus, vaid ka raske rikkumine.

Päästeamet kontrollib pürotehnika müügikohti

Ilutulestik Võru linna kohal Võru linna 230. sünnipäeval. Fotod: ANDREI JAVNAŠAN

Päästeamet käib sarnaselt mullusega ka käesoleva aasta lõpus kontrollimas pürotehniliste toodete ajutisi müügikohti.

Päästeameti tuleohutusjärelvalve osakonna tuleohutuse talituse juhataja Marko Rüü sõnul on amet detsembris juba kontrollinud 56 pürotehnika müügikohta, teatas päästeamet BNS-ile. "Võrreldes möödunud aasta kontrollidega on märgata, et müüjate tuleohutusalane teadlikkus on kasvanud. Kontrollid jätkuvad detsembri lõpuni, sealhulgas ka kaubandushoonetesse, et veenduda seal viibivate inimeste ohutuses," lisas Rüü.

Ka kontrollivad päästeameti inspektorid kaubandushoonetes peamiselt väljumisteede korrasolekut ning tulekustutusvahendite ja tulekahju avastamisseadmete olemasolu.

Eelmisel aastal tuvastas päästeamet pürotehnika müügikohtades rikkumisi 74 protsendil kontrollitud juhtudest. Kõige sagedam rikkumine oli müügikohas nõutava kattevahendi puudumine, millega tulekahju korral pürotehnika kiirelt kinni katta, et raketid ruumis laiali ei lendaks. Samuti esines olukordi, kus müüjat ei oldud tööle asumisel juhendatud, kuidas tulekahju puhkedes käituda.

Selleks, et pürotehnilise toote müügiga tegelevates ettevõtetes ja müügikohtades oleks võimalus lihtsal viisil ohutuses veenduda ja nõudeid kontrollida, koostasid päästeamet, tehnilise järelevalve amet ja tarbijakaitseamet tänavu pürotehniliste toodete müüjatele enesekontrollilehe. Kõikidele registreeritud pürotehniliste toodete käitlejatele saadetud enesekontrollilehel on ära toodud põhilised nõuded pürotehnilise toote müümisel. Ühtlasi on kaupluse esindajal võimalus selliselt lihtsal viisil kontrollida, kas ilutulestiku müüja täidab vajalikke tuleohutusnõudeid.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD