Eesti Gaasi kodutarbijatele langevad gaasi hinnad uuest aastat keskmiselt 9 protsenti.

"Meie gaasi impordihind on sõltuvuses maailmaturu õli hindadest. Kalendrikuu gaasi hind arvutatakse kuule eelneva üheksa kuu keskmiste õlihindade alusel, seega õlihindade langus mõjutab tarbijate hinda nii 2014. aasta lõpus kui ka 2015. aastal tervikuna," ütles ettevõtte turundusjuht Marge Randmaa BNS-ile.

"Kalendriaasta kohta teostame ka maagaasiseaduses ettenähtud tasaarvelduse. Ka 2014. aasta tasaarveldus tähendab kodutarbijatele eelmise aastaga analoogset tagasiarvestust, konkreetne tasaarvelduse suurus selgub jaanuaris, kui on koos nii lõplik ostuhind kui ka müüdud gaasikogus," lisas ta.

Aastas kuni 200 kuupmeetrit tarbivatel koduklientidel langeb kuupmeetri hind 0,708 eurolt 0,624 euroni. Üle 200 kuni 750 kuupmeetrise tarbimismahu korral langeb hind 0,504 eurolt 0,456 eurole. Üle 750 kuni 100 000 kuupmeetrise tarbimismahu korral 0,4224 eurolt 0,390 eurole.

Kõige suurematel tarbijatel, kelle tarbimismäär on üle 100 000 kuupmeetri, langeb hind 0,4032 eurolt 0,378 eurole.

Gaasi hinnale lisandub võrguteenuse tasu, mis tulevast aastast on 0,0462 eurot kuupmeetri kohta.

Tarbijakaitseamet tuvastas testimise käigus, et Eesti turul on müügil ohtlikke heegelkumme.

Oktoobri lõpust alates on tarbijakaitseametile tulnud hulgaliselt pöördumisi, kus nii ettevõtjad kui ka tarbijad on tundnud muret Eestis müüdavate ja laste seas väga populaarsete heegelkummide ohutuse üle, viidates tugevasti lõhnavale tootele või CE-märgise puudumisele toote pakendil, teatas tarbijakaitseamet BNS-ile. Testimise tulemusel selgus, et siinsel turul oli müügil ohtlikke heegelkumme.

Tarbijakaitseamet võttis testimiseks heegelkummid Elastic Band ja heegelkummide komplekti DIY Loom Bands, millest viimane osutus laste tervisele ohtlikuks. Selles komplektis olevad ripatsid sisaldasid ftalaate 320 korda üle lubatud piirväärtuse. Nimetatud toode oli müügil Pioneering Retail Group OÜ Expressionsi kauplustes.

Ohtlikuks osutunud toode on tarbijakaitseameti menetluse tulemusel praeguseks müügilt kõrvaldatud. Tarbijad, kes on ostnud ohtlikuks osutunud toote, saavad selle poodi tagastada ja selle eest makstud raha tagasi küsida.

Ftalaate kasutatakse peamiselt plasttoodete elastsuse ja plastilisuse tagamiseks. Oma olemuselt on ftalaadid inimorganismile pikaajalise mürgise toimega, põhjustades näiteks sigivushäireid. Nende sisaldus mänguasjades ja lastetoodetes ei tohi ületada 0,1 protsenti plastseks tehtud materjali massist.

Järelevalve käigus kontrollis tarbijakaitseamet ka heegelkummide märgistamist nõuetekohase eestikeelse teabega ja pööras tähelepanu CE-märgise olemasolule toodetel. Märgistus oli korrektne Tallinna Kaubamajas, Rocca al Mare Prismas ning Tondi K-Rauta kaupluses müüdavatel heegelkummidel. Ftalaatide sisaldust nendes toodetes ei testitud.

Lisaks on amet koostöös maksu- ja tolliametiga keelanud mitmete ilma CE-märgiseta heegelkummide lubamise Eesti turule.

Tarbijakaitseamet soovitab heegelkumme ostes pöörata tähelepanu sellele, et tootel oleks olemas CE-märgis, millega tootja kinnitab, et toode vastab kõigile mänguasjadele kehtestatud ohutusnõuetele. Samuti peab jälgima, et sellised tooted ei satuks alla kolmeaastaste laste kätte, kuna toodetes sisalduvad väikesed osad võivad põhjustada lämbumisohtu.

Nutiseadmeid omab või saab kasutada ligi 750 000 inimest ehk 60 protsenti Eesti elanikest, kel vanust üle kuue eluaasta, selgub uuringust.

Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel läbi viidud nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuringust selgub, et nutiseadmeid, nagu nutitelefone või tahvelarvuteid kas omab või saab kasutada 60 protsenti Eesti elanikest, kel vanust kuus eluaastat või enam. Kokku moodustab see 733 000 inimest.

Isiklik nutitelefon on olemas umbes 603 000 inimesel ning isiklik või perekasutuses tahvelarvuti umbes 455 000 inimesel.

Uuringust selgub, et nutiseadmete rööbiti omamise tase on küllaltki kõrge. Nii on 36 protsendil vastajatest, kel on isiklik nutitelefon ka isiklik tahvelarvuti ning tahvelarvuti kasutusvõimalus on 54 protsendil.

Ka tõuseb nutiseadmete omamine märgatavalt, kui isiklik netosissetulek ühes kuus on vähemalt 700 eurot. Vastajate seas, kelle netosissetulek kuus on tuhat eurot või enam, on nutiseade olemas 83 protsendil.

Uuringu kohaselt on nutiseadmete omanikke keskmisest oluliselt enam Tallinnas ja Põhja-Eesti regioonis, kus elanike keskmine sissetulek on samuti kõrgem. Maa-asulates on nutiseadmete omamine mõnevõrra madalam. Piirkondadest jäävad Tallinnale ja Põhja-Eestile selgelt alla Lääne- ja Lõuna-Eesti ning Virumaa.

Uuringust selgub, et nutiseadmete omamine langeb järsult peale 50-ndat eluaastat. Samas omab juba 38 protsenti 6-8-aastastest lastest isiklikku nutitelefoni ja 21 protsenti isiklikku tahvelarvutit. Põhikooliks ehk vanusegrupis 12-14 eluaastat on nutitelefoni omanike osakaal kasvanud juba 76 protsendini.

Isiklike tahvelarvutite omanike osakaal selles vanuserühmas ulatub 27 protsendini. Isiklikku või perekonna omanduses olevat tahvelarvutit on võimalik kasutada veidi vähem kui pooltel lastest ja vanusegrupiti siin erinevusi ei ole.

Uuringu koostajad nendivad, et suured erinevused vanuse lõikes on ootuspärased ning võrreldes nooremate vanuserühmadega on vanemad inimesed tehnikakaugemad ega tunne vajadust pidevalt toimuvate tehniliste uuenduste omaksvõtuks.

Uuringust selgub, et kui nutitelefonide omamine tõuseb seoses kooliminekuga, siis tahvelarvutite tähtsus tõuseb oluliselt peale 25. eluaastat.

Uuringu kohaselt on Eesti nutiseadmete omamine jõudnud Euroopa keskmisega enam-vähem samale tasemele. Euroopas 45 protsendil elanikkonnast olemas nutitelefon ja 18 protsendil tahvelarvuti. Eesti vastavad näitajad on 49 ja 23 protsenti. Samas põhinevad Euroopa andmed möödunud aastal läbi viidud uuringul, mille käigus küsitleti 16-60 aastaseid inimesi.

TNS Emor küsitles tänavu septembris ja oktoobris kokku 502 last vanuses 6-14 eluaastat ning 1490 inimest, kel vanust 15 või enam eluaastat.

Riigi Infosüsteemi Amet hoiatab arvutikasutajaid saksakeelsete e-jõulukaartidega leviva viiruse eest.

Eesti arvutikasutajatele on sel nädalal massiliselt saadetud saksakeelseid e-jõulukaarte, mis saabuksid justkui mõnelt Eesti ettevõttelt, teatas RIA. Kirja lähemalt kirja uurides selgub, et saatjaks on tundmatu e-posti aadress piiri tagant. Kirja teema võib olla näiteks "E-Card zu Weihnachten", "Grußkarte zum Winterfest" või "Weihnachtsgruß". Peale selle võib teemarida sisaldada kirja saamise kuupäeva, näiteks "09. December 2014".

Kiri sisaldab e-jõulukaardile suunavat linki, mis võib olla peidus mõne "aktiivseks" märgitud väljendi all, nagu näiteks "Eine Grußkarte für Sie", "Frohes Fest" või "Weihnachtsgruß".

Lingile klõpsates suunatakse arvutikasutaja pahavara alla laadima. Allalaaditav zip-fail võib kanda nime "E-Card_zu_Weichnachten", milles peitub sarnase nimega exe-fail. Exe-faili nimi on ülipikaks venitatud lõppu lisatud numbritega, nagu näiteks "Card_zu_Weichnachten_scan_foto_2834792347_12_2014_21093812_000129_001_004_002910".

Kui juhuslikult siiski pahalingil klikitud sai, peaks tööarvuti puhul sellest IT-toele teada andma. Koduarvuti tuleks üle vaadata uuendatud viirusetõrjega. Kui kohe midagi ei leitud, tasub lähipäevil viirusetõrje definitsioone uuendada ning uuesti arvuti üle skanneerida. Kõik viirusetõrjujad ei pruugi värsket pahavara praegu veel ära tunda.

Jõuludeni on veel paar nädalat aega ning praegune kampaania ei jää kindlasti viimaseks. Kuigi jõulud peaksid olema heade soovide ja unistuste täitumise aeg, tuleks elektrooniliste jõulukaartidega ettevaatliku olla.