Viimase seisuga kannab Eestis elektroonilist jalavõru 83 isikut, kellest üheksal on vahistamine asendatud elektroonilise järelevalvega.
Elektroonilisel järelevalvel olijatest 77 on mehed ning kuus naised. Kõik need, kelle vahistamine on asendatud elektroonilise järelevalvega, on aga eranditult mehed. Enamik inimesi läbib elektroonilise järelevalve perioodi küll edukalt, kuid aeg-ajalt tuleb ette ka distsipliinirikkumisi, mis lõppevad nende tagasiviimisega vanglasse. Põhjused, miks tagasi vanglasse satutakse, ei ole varasemaga võrreldes palju muutunud – endiselt rikutakse peamiselt alkoholi tarvitamise keeldu, viibitakse keelatud kohas või ei olda õigeaegselt kodus, teatas BNS-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.
"Elektroonilisel järelevalve all olevad inimesed kannavad karistust erinevate kuritegude eest. Karistusseadustiku järgi on kõikidel vangidel, välja arvatud eluaegsetel, võimalik taotleda elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist," lisas Tuulik.
Elektrooniline valve on Eestis kasutusel 2007. aasta maist. Inimese liikumisest teavitava jalavõruga võidakse varustada ka inimene, keda süüdistatakse kuriteo toimepanemises ja kelle kohus on vahi alla võtnud.