Sigade aafrika katku levikupiirkondadesse paigutatakse viis konteinerit katkudiagnoosiga metssigade korjuste kogumiseks.

"Kuna talvised ilmaolud muudavad korjuste matmise keeruliseks ning uusi leide taudikahtlusega loomadest lisandub igapäevaselt, paigutatakse kõigisse taudistunud piirkondadesse lekkekindlad konteinerid korjuste kogumiseks," ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Esialgu paigutab jäätmete käitleja AS Vireen üle Eesti taudipiirkondadesse viis konteinerit, teatas BNS-ile veterinaar- ja toiduamet. Konteinerid paigutatakse Valgamaal Hummuli ja Õru valda, Viljandimaal Tarvastu valda, Võrumaal Varstu valda ja Ida-Virumaal Lüganuse valda. Konteinerid on lukustatud ning need on kasutamiseks vaid kohalikele jahimeestele. Ühe konteineri mahutavuseks on 600 liitrit ning neid tühjendatakse vastavalt vajadusele.

Konteineritele korraldatakse Vireeni poolt eraldi veoring, et vältida võimalikku ristsaastumist.

"Taudimaterjali konteineritesse kogumine aitab ühtlasi vältida nakkusohtlike korjuste väljakaevamist teiste metsloomade poolt," lisas Pärtel.

Lähinädalatel jõuab Eestisse ka mobiilne põletusahi, mida saab kasutada seakorjuste, sealhulgas ka talvetingimustes metsseakorjuste kohapeal hävitamiseks, et vähendada taudi levimise riski.

Kodusigadel seni Eestis seakatku diagnoositud ei ole.

Maanteeamet hoiatab sõidukijuhte esmaspäeva õhtu- ja öötundidel teedel esineda võiva libeduse eest.

Ilm on õhtu- ja öötundidel küllaltki muutlik ning sajupiirkondades ja kohati miinuspoolel olevate teetemperatuuride tõttu tuleks arvestada libeduse tekke ohuga, hoiatas maanteeamet.

Vaatamata saartelt alguse saanud ja mandrile jõudnud lörtsi- ja vihmasajule oli esmaspäeva pärastlõunal sõidetavus põhi- ja suurematel tugimaanteedel hea.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ettepanekul otsustas riigikogu rahanduskomisjon esmaspäeval tõsta täistööajaga õpetaja kuupalga alammäära alates tuleva aasta 1. jaanuarist 900 euroni kuus.

Valitsus otsustas sügisel õpetajate palgatõusu jaoks eraldada riigieelarvest täiendavaid vahendeid 4,5 protsenti, mis oleks võimaldanud tõsta palga alammäära 836 euroni, teatas haridus- ja tadusministeerium BNS-ile. "Õpetajate palgatõus on haridusministeeriumi selge prioriteet, mistõttu ei saanud niivõrd madala tõusuga kuidagi rahule jääda. Toona suunasime ministeeriumi haldusala teiste kulutuste arvelt õpetaja palgafondi lisaks 3,6 protsenti, kuid jätkasime pingutusi täiendavate vahendite leidmiseks," ütles minister Ossinovski.

"Nüüd otsustasime õpilaste arvu täpsustumise ja ministeeriumi sisemiste vahendite ümbertõstmise arvelt lisada õpetajate palgafondi veel täiendavalt üle 3 miljoni euro, mis võimaldab tõsta õpetajate miinimumpalka järgmisel aastal kokku 12,5 protsenti ehk 900 euroni. Nõnda tõuseb õpetajate palga alammäär järgmisel aastal kaks korda kiiremini kui palgad riigis keskmiselt."

Tegelikku palgatoetust saavad omavalitsused järgmisel aastal iga õpetaja ametikoha kohta vähemalt 1080 eurot, et tööjõukulusid oleks võimalik kooli tasandil diferentseerida.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt antakse omavalitsustele üldhariduskoolide pidamiseks toetust, millest umbes 81 protsenti moodustab õpetajate palgatoetus. Lisaks õpetajate tööjõukuludele antakse toetust ka õppealajuhatajate ja direktorite töötasuks, täienduskoolituseks, investeeringuteks, õppevahenditeks ja põhi- ning üldkeskharidust omandavate õpilaste koolilõunaks.

Kolmandik Eesti 7.-9. klassi õpetajatest töötab osalise koormusega, sest väheneva õpilaste arvu tingimustes pole koolidel neile täiskoormust pakkuda, ilmneb esmaspäeval avalikustatud OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 Eesti raportist.

Suur osakoormusega töötavate õpetajate hulk on väikeste klasside ning madala õpilaste ja õpetajate suhtarvu varjukülg, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile. Kui Eesti linnakoolide klassid on teiste uuringus osalenud riikidega võrreldes keskmise suurusega ning osakoormusel töötavate õpetajate hulk jääb enamasti alla 30 protsendi, siis maapiirkondade koolides töötab osalise tööajaga koguni pool õpetajatest.

Sunnitud osakoormusel töötamine mõjutab negatiivselt nii uute õpetajate tööleasumist maapiirkondadesse kui ka olemasolevate õpetajate motivatsiooni. "Kui õpetaja töötab osalise koormusega, tähendab see tema jaoks ka vastavalt madalamat töötasu," selgitas ministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. "TALIS-e tulemused näitavad, et õpetajaid riigis tervikuna puudu ei ole, vaid peame looma täiendavaid võimalusi õpetajate ümberõppeks, mõistlikumaks töökorralduseks ning jätkama koolivõrgu korrastamist," lisas Laidmets.

Nii koolijuhid kui õpetajad hindavad koolis valitsevat professionaalset kliimat valdavalt väga heaks. Võrreldes eelmise, 2008. aastal läbi viidud uuringuga on tunduvalt paranenud õpetajate hinnangud õpetajate ja õpilaste vahelistele suhetele. "Märkimisväärne on, et viie aastaga on kaheksa protsendipunkti võrra kasvanud nende Eesti õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et enamikku õpetajaid huvitab õpilaste arvamus," ütles TALIS 2013 Eesti riiklik koordinaator Ülle Übius SA-st Innove.

Uuringust ilmneb samas, et kuigi Eesti õpetajad ja koolijuhid on oma tööga ja ka oma kooliga üldiselt rahul, on nad rahulolematud õpetajaameti staatusega ühiskonnas – ainult 14 protsenti uuringus osalenud õpetajatest ja 12 protsenti koolijuhtidest usub, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul ei ole õpetajaameti staatuse küsimus pelgalt küsimus palgast. "Õpetajate arusaam oma töö väärtusest on lisaks palga suurusele tugevasti sõltuv koolijuhi suhtumisest ning õpetajate positsioonist lastevanemate ja õpilaste silmis, kodu huvist ja toetusest õpilase arengule," ütles Ossinovski.

Minister lisas, et koolijuhi roll on koolikultuuri kujundamisel määrava tähtsusega, sest õpikeskkond sõltub ennekõike koolijuhist – kas ta väärtustab, motiveerib ja toetab õppijat ning võimaldab tema potentsiaalil välja areneda, kas õpetajate ning teiste koolitöötajate arengut toetatakse, kas kool teeb tulemuslikku koostööd kogukonna ja perega. "Selleks, et Eesti koole juhiksid pädevad ja motiveeritud koolijuhid, kes tahavad ja suudavad ellu viia elukestva õppe strateegias kirjeldatud eesmärke on ministeerium välja töötamas koolijuhtide hindamise süsteemi, mis annaks võimaluse tagada kõrgetasemelise juhtkonna igale koolile," sõnas Ossinovski.

Rahvusvahelises võrdluses on Eesti õpetajad ühed pikaajalisema kogemusega spetsialistid oma kolleegide hulgas. 89 protsenti Eesti õpetajatest on akadeemilise kõrgharidusega ja 94 protsenti on läbinud õpetajahariduse või -koolituse ning valdavalt omavad ainetes, mida nad õpetavad, vastavat ainealast väljaõpet. Jätkuvalt on väljakutseks noorte ja meesõpetajate vähesus – alla 30-aastasi õpetajaid on 7,4 protsenti ning meesõpetajaid 15 protsenti.

Eesti õpetajad on ka aktiivsed enesetäiendajad ning vaid 19 protsenti uuringus osalenud õpetajatest ütles, et neil puudub stiimul enesetäiendamisega seotud tegevustes osaleda. Koolituste sisu peavad õpetajad valdavalt mõjusaks ja tajuvad nendes osalemise takistusi vähemal määral kui TALIS-e riikide kolleegid keskmiselt.

Samas püsib jätkuvalt lõhe Eesti õpetajate tegelike õpetamispraktikate ning uskumuste vahel – kuigi õpetajad hindavad ja teavad õpilasi aktiveerivaid õpetamisviise, siis neid kasutatakse üldiselt teistest riikidest vähem. Enesetäiendamisviisidest on aktiveerivate meetodite kasutamise seisukohalt tõhusaimad õpetajate vaatlusvisiidid teistesse koolidesse, mis on Eestis veel vähe levinud.