Puukborrelioosi nakatunute arv on kasvanud

Terviseameti andmetel on puukborrelioosi nakatumise tase võrreldes eelmise aastaga kasvanud, tänavu 11 kuuga nakatus 1218 inimest, mullu samal ajal aga 1082 inimest.

Tänavu jaanuaris nakatus borrelioosi 37 inimest, veebruaris 21, märtsis 30, aprillis 31 ja mais 50 inimest. Märgatavalt hakkas nakatunute arv kasvama alates juunist, mil puukborrelioosi nakatus 95 inimest ja juulis 207 inimest. Augustis oli nakatunute arv 206, septembris 205, oktoobris 217 ning novembris 119 inimest.

Puukentsefaliidijuhtumeid on arstid tuvastanud tänavu kokku 82, mullu samal ajal oli entsefaliidijuhtumeid kokku 112.

Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.

Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem – ühe kuni nelja nädala pärast. Kõige tavalisem borrelioosi nakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.

Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.