Lähtuvalt karistusseadustiku muutmisest võivad alaealised edaspidi alkoholi hankida, ilma et neid selle eest karistada saaks, küll aga karmistatakse karistusi alaealistele alkoholi müümise eest.
"See lähtub karistusõiguse ultima ratio ehk viimase abinõu printsiibist. Kui me räägime sellest, et karistusõiguse poole tuleks pöörduda üksnes siis, kui muude õigusharude regulatsioonist enam ei piisa, siis loomulikult tuleb seda vaadata eriti alaealiste puhul ehk vältida võimalikult alaealise toomist süüteomenetlusse," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri teisipäeval ajakirjanikele. "Riigi kohustus ja ettevõtjate kohustus on tagada see, et alaealine ei saa alkoholi kätte, mitte aga karistada seda alaealist, kes sellest keelust suudab mööda minna. Jätkuvalt jääb karistatavaks alaealise poolt alkoholi tarbimine, aga ma loodan, et selle normi saab üle vaadata siis, kui sotsiaalministeeriumi juhitav alaealiste mõjutusvahendite ja alaealiste õigusrikkumiste teema saab uuesti üle vaadatud."
Siitam-Nyiri sõnul on alkoholiseaduses karmistatud karistust alaealisele alkoholi müümise eest, mis on mitte ainult et keelatud tegevus, vaid ka raske rikkumine.