Eesti riigi taotlusel kandis UNESCO (United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization)Võrumaa suitsusaunakombestiku enda vaimse pärandi esindusnimekirja.

Priisis toimuval UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil kanti Võrumaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja, teatas BNS-ile kultuuriministeeriumi pressiesindaja.

"Eesti kultuuri elujõulisus avaldub eriti ehedalt vaimses pärandis, mida antakse põlvest põlve edasi. Võrokeste suitsusaunakombestiku kandmine UNESCO esindusnimekirja toetab traditsiooni kestmist ning toob sellele rahvusvahelist tähelepanu," ütles kultuuriminister Urve Tiidus pressiesindaja teatel. "UNESCO tunnustuse üle saavad rõõmu tunda kõik, kes on oma maakodus suitsusaunatraditsiooni tallel hoidnud - Võrumaast Saaremaani."

Suitsusaunad koos saunakombestikuga on osaks võrokeste põlisest elulaadist ja kultuuripärandist, mille hoidmine ning noortele edasiandmine on kogukonnale tähtis.

"Suitsusaun on võrokesele paik, kus saavad puhtaks nii ihu kui ka hing. Sauna kütmine, vihtade tegemine, saunas leilivõtmine ja terviseparandamine on meie taluperede tavapärase eluringi osaks. Saunaga on seotud ka sellised teadmised ja oskused nagu saunaehitamine, puude tegemine, liha suitsutamine," lausus Haanjamaal asuva Mooska talu perenaine Eda Veeroja.

UNESCO esindusnimekirja kuulumine on võrokeste kogukonnale suur tunnustus. Võru Instituudi direktori Rainer Kuuba sõnul on võrokesed maailmas ainulaadsed nii oma keele kui ka kultuuripärandi poolest. "UNESCO tunnustus aitab meie omapäral paremini välja paista ja hoida omanäolist suitsusaunakombestikku elujõulisena," sõnas Kuuba.

Algatus suitsusaunakombestiku UNESCO-sse viimiseks tuli võrokeste kogukonnalt 2009. aastal. Taotluse koostamist juhtis Vana-Võrumaa vabatahtlik suitsusauna koostöökogu, mis tegutseb kohalike organisatsioonide toel. Kolmeaastase ettevalmistustöö käigus olid koostöökogu heaks partneriks kohalikud elanikud, ülikoolid ja uurimisasutused, kohalikud omavalitsused ja riik. Võrokeste ettevõtmist on tunnustanud rahvusvaheline saunaorganisatsioon International Sauna Society. Organisatsiooni president Risto Elomaa on märkinud, et võrokeste suitsusaunatava jõudmine UNESCO esindusnimekirja toob tähelepanu kogu maailmas ka teiste rahvaste saunatavadele.

UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja eesmärk on tutvustada põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida kogukonnad tänapäeval tähtsaks peavad ja mille püsimajäämise eest nad hea seisavad. Eestist on senini esindusnimekirja kantud Kihnu kultuuriruum, seto leelo ning koos Läti ja Leeduga ka laulu-ja tantsupeo traditsioon.

Tarbijakaitseamet testis tänavu septembris ja oktoobris kauplustes müügil olevaid mänguasju ja keemiatooteid, et kontrollida nende ohutust tarbijate tervisele, kokku avastas amet müügilt kaks ohtlikku toodet.

Testitud mänguasjadest osutus ohtlikuks nukk Fashion Grazy Girl, mis sisaldas ftalaate 250 korda üle lubatud piirväärtuse, teatas tarbijakaitseamet.

Ftalaate kasutatakse peamiselt plasttoodete elastsuse ja plastilisuse tagamiseks. Oma olemuselt on ftalaadid inimorganismile pikaajalise mürgise toimega, põhjustades näiteks sigivushäireid. Nende sisaldus mänguasjades ja lastetoodetes ei tohi ületada 0,1 protsenti plastseks tehtud materjali massist.

Testitud keemiatoodetest osutus ohtlikuks superliim Cyjanopan ME Chemistik System, mis sisaldas 70 protsenti kloroformi.

Peamiselt lahustina kasutatav kloroform on kantserogeenne aine, mis võib sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel põhjustada nahaärritusi, pahaloomuliste kasvajate teket ja organite, näiteks maksa või neerude, kahjustusi. Kloroformi ei tohi turule viia, tarnida üldsusele ega kasutada aine või koostisosana segudes, kui selle sisaldus on võrdne 0,1 massiprotsendiga või ületab seda.

Kaks ohtlikuks tunnistatud toodet on tarbijakaitseameti menetluste tulemusel praeguseks müügilt kõrvaldatud.

Tarbijakaitseamet tuletab siinkohal kauplejatele meelde, et vastavalt toote nõuetele vastavuse seadusele on ettevõttel toote levitajana kohustus teavitada ohtlikest toodetest turujärelevalveasutust ja kõrvaldada toode viivitamatult müügilt, kui järelevalveasutus on edastanud kauplejale teabe mõne ohtliku toote kohta. Samuti peab kaupleja kui toote levitaja kontrollima enne toote turul kättesaadavaks tegemist, kas tootel on nõutud vastavusmärk või -märgid ning kas tootega on kaasas seadusega nõutud dokumendid ning juhised ja ohutusteave. Samuti peab kaupleja tarbijaid ohtlikust tootest teavitama ja kutsuma üles talle sellist toodet tagastama.

Tarbijatel palub tarbijakaitseamet pöörata mänguasju ostes tähelepanu sellele, kas tootel on kohustuslik CE- ehk tooteohutuse märgis, ning keemiatoodete puhul sellele, kas eestikeelne teave tootel on üheselt arusaadav.

Politsei palub avalikkuse kaasabi selgitamaks välja nädal tagasi Põlvamaal kodust lahkunud ja teadmata kadunuks jäänud Reinu asukohta.

Meest nähti viimati 18. novembril Mooste vallas Jaanimõisa külas, kus ta kodust lahkudes kadunuks jäi, teatas Lõuna prefektuur BNS-ile. Senised otsingud politsei, sotsiaaltöötaja ning kohalike elanike koostöös ei ole paraku tulemusi andnud.

Rein on 68-aastane ja pikka kasvu, tumedate juustega ning ta võib seljas kanda pikka tumepruuni jopet.

Kõigil, kel on infot, mis aitaks kaasa Reinu leidmisele, palutakse helistada telefonil 110.

Keskkonnaagentuuri koosseisu kuuluv riigi ilmateenistus vahetas Tartu-Tõravere, Vilsandi ja Võru ilmajaama automaatjaamad kaasaegsemate vastu, mis võimaldavad koostada veelgi kvaliteetsemaid ja operatiivsemaid ilmaprognoose.

Kaasaegne tehnika võimaldab saada veelgi kvaliteetsemat ja operatiivsemat ülevaadet hetkeilmast ning koostada senisest täpsemaid prognoose, teatas keskkonnaagentuuri pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.  

Nimetatud kolme ilmajaama senised automaatjaamad olid ajast maha jäänud ning kuna mitmete seadmete tootmine on lõpetatud, ei olnud nende parandamine otstarbekas. Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastatud projekti raames soetati ja paigaldati Tartu-Tõravere, Vilsandi ja Võru seirejaamadesse kaasaegne vaatlustehnika. Lisaks renoveeriti Tartu-Tõravere jaamas uue mõõtetehnika tarbeks vaatlusväljaku elektrisüsteem. Võru ilmajaama vaatlusväljaku ümber rajati vaatlustehnika kaitseks ka aed.  

Lisaks prognoosidele ja hoiatustele on ilmateenistusel uute automaatjaamade toel võimalik teha avalikkusele huvipakkuvaid kokkuvõtteid erinevatest ilmaparameetritest. Vilsandi ja Tartu-Tõravere jaamad kuuluvad ka rahvusvahelisse kliimajaamade võrgustikku, neist viimane on ka rahvusvaheline baasjaam. Projekti raames paigaldatud uus tehnika võimaldab saata kvaliteetsemaid ilmaandmeid üle maailma. Lisaks on uued seadmed töökindlamad, mis tagavad ilmateenistusele  katkematu andmevoo ning vähendavad ühtlasi ka jooksvaid kulusid.  

Projekti toetas KIK keskkonnaprogrammi alamprogramm atmosfääriõhu kaitse programm "meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine".