Justiitsministeeriumi koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel pandi tänavu kümne esimese kuu jooksul toime kahe protsendi võrra vähem kuritegusid kui mullu sama ajavahemiku jooksul.

Tänavu pandi Eestis alates jaanuarist kuni oktoobrini toime 32 316 kuritegu, mis on kahe protsendi võrra vähem kui eelmisel aastal sama ajaga, teatas BNS-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Võrreldes mullusega pandi tänavu kümne kuu jooksul röövimisi toime 24 protsenti vähem, liikluskuritegude arv langes üheksa ning kelmuste ja kehaliste väärkohtlemiste arv kolm protsenti.

Tapmisi ja mõrvu registreeriti kuue võrra vähem kui 2013. aasta sama ajavahemiku jooksul. Kokku 47 kuriteost olid 38 tapmise ja üheksa mõrva kvalifikatsiooniga. Kogu möödunud aasta jooksul toimus Eestis koos katse staadiumisse jäänud kuritegudega 50 tapmist ja 12 mõrva.

Käesoleva aasta kümne esimese kuu jooksul vähenes ka varguste arv, seda ühe protsendi võrra. Vargused eluruumidest vähenesid viis ja sõidukitest 18 protsenti. Samas sagenesid vargused kaubandusettevõtetest 15 protsenti.

Põlvamaal Mikitamäe vallas juhtus pühapäeva õhtul raske liiklusõnnetus, kus kahe sõiduauto kokkupõrkes hukkus 20-aastane kohalik noormees.

Politsei sai teate Põlvamaal Tartu-Räpina-Värska tee 79. kilomeetril juhtunud raskest liiklusõnnetusest kell 19.23.

Esialgsetel andmetel liikus Audi 100, mida juhtis 20-aastane Tanel, Värskast Räpina suunas ning sattus lauges vasakkurvis lörtsisel teepervel külglibisemisse. Audi kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkus kokku Räpina suunast vastu tulnud Volkswagen Pologa, mida juhtis 67-aastane Märt.

Sõidukite kokkupõrkes hukkus Audit juhtinud 20-aastane kohalik noormees. Volkswageni juht sai viga ja ta viidi haiglasse. Mõlemas sõidukis olid ainult nende juhid. Politsei selgitas, et mõlema auto juhid kasutasid nõuetekohaselt turvavarustust, ka vastasid mõlema sõiduki rehvid nõuetele.

Liiklusõnnetuse täpsemate asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlust.

Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk ütles, et tee- ja ilmaolud on võrreldes senise harjumuspärase sügisega oluliselt muutunud, mistõttu tuleb autojuhtidel oma sõiduvõtted vastavaks kohandada.

„Väike valearvestus oma sõiduoskuste osas, liiguljalt valitud sõidukiirus või libedusohu alahindamine on riskantne igale liiklejale. Kusjuures oht realiseerub pea alati seal, kus seda enamasti üldse ei oodata,“ kirjeldas operatiivjuht.

Ta lisas, et kõige selle kõrval on oluliselt määravaks oludele vastavate rehvide kasutamine.

„Kui külglibisemisse sattumist ennetada, siis seda ennekõike just rooli taga istuva autojuhi sõiduvõtete ja heade rehvide koosmõjul,“ lisas Virk.

Võrreldes eelmise aasta 10 kuuga haigestus tänavu samal perioodil tuulerõugetesse ligi poole rohkem inimesi.

Haigestumine tuulerõugetesse suurenes 42,5 protsendi võrra, selgub terviseameti statistikast. Tänavu 10 kuuga haigestus rõugetesse 7386 inimest, mullu samal perioodil oli haigestunuid 5184.

Samas haigestumine pneumokokknakkusesse vähenes 41,6 protsendi võrra, läkaköhasse 20,4 protsendi võrra, sarlakitesse 22,9, haemophilus influenzae nakkusesse 25,7, meningokokknakkusesse 25 protsendi võrra ning muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse vähenes haigestumine 12 korda.

Samuti vähenes haigestumine leetritesse ja punetistesse. Haigestumine mumpsi ja leegionärihaigusesse on läinud aasta sama perioodiga võrdne.

Uus liiklusseadus ja riigilõivuseadus lõpetab ajutiste juhilubade väljastamise ning juhtimisõiguse olemasolu tõendamine hakkab toimuma liiklusregistri andmete alusel.

Seadus õimaldab edaspidi juhiloa vormistamise ajal, näiteks peale eksamite sooritamist või juhiloa vahetamisel, sõidukit juhtida juhiluba omamata. Seni väljastas maanteeamet isikule juhiloa vormistamise ajaks või muudel põhjendatud juhtudel ajutise juhiloa. Muudatuse eesmärk on loobuda ajutise juhiloa väljastamisest.

Uue seadusega lihtsustatakse füüsiliste dokumentide taotlemise ja kaasas kandmise kohustust, mida võimaldab uute e-teenuste kasutuselevõtmine, seisab eelnõu seletuskirjas.

Pärast eksami sooritamist või juhiloa vahetamise perioodil tõendatakse juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel. Samuti tõendatakse edaspidi jalgratturi juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel, mille tulemusena ei ole kohustuslik Eestis väljastatud jalgratta juhiloa kaasas kandmine.

Juhiluba on nõutud 10-15-aastastel jalgratturilt sõiduteel sõitmise korral. Samuti on viidud sõidupraktika eesmärgil läbi viidava juhendamisõiguse tõendamine liiklusregistri põhiseks. Muudatuse eesmärk on juhendamise kui ühe olulise õppeprotsessi osa populariseerimine.