Alkohol on Eestis elanike hinnangul endisel kergesti kättesaadav, 86 protsendil vastanutest kulus mullu lähima alkoholi müügikohani jõudmiseks kuni kümme minutit, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi avaldatud käesoleva aasta alkoholi aastaraamatust.

Küsitluse järgi kulus 2013. aastal 86 protsendil vastanutest lähima alkoholi müügikohani jõudmiseks 10 minutit või vähem, sealhulgas 26 protsenti vastanutest saaks alkohoolse joogi osta kas enda või naabermajas asuvast müügikohast. Võrreldes varasemate uuringutega ei ole alkoholi kättesaadavuses toimunud olulisi muutusi, kuid 2012. aastaga võrreldes on 9 protsendi võrra kasvanud nende elanike osakaal, kes said alkohoolseid jooke osta kas enda elukohast või naabermajast.

Kõige kergem on alkoholi hankida suuremates linnades, kus alkoholipoed paiknevad tihedamalt. Näiteks Tallinnas tegutseb 10 ruutkilomeetri kohta keskmiselt 38 kauplust, Pärnus 36 kauplust ja Tartus 34 kauplust. Maakondades paiknevad alkoholi jaemüügikohad oluliselt hõredamalt – näiteks müüb Hiiumaal alkohoolseid jooke keskmiselt iga 50 ruutkilomeetri kohta üks kauplus, Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Rapla- ja Viljandimaal leiab alkoholi müüva kaupluse keskmiselt iga 30 ruutkilomeetri kohta; Lääne-Viru, Põlvamaal ja Saaremaal 25 ruutkilomeetri kohta.

Elanike suhtes on alkoholi müügilubasid omavaid kauplusi kõige enam registreeritud Saaremaal, Võrumaal ja Valgamaal, kõige vähem aga Harjumaal ja Tartumaal. Alkoholi müüvaid toitlustusasutusi on 1000 elaniku kohta kõige enam Hiiumaal, Läänemaal ja Saaremaal, kõige vähem aga Raplamaal ning Põlva-, Viljandi-, Ida-Viru- ja Jõgevamaal.

Kokku kasvas alkoholi müügilubasid omavate kaupluste ning toitlustusasutuste arv 2013. aastal Eestis 105 võrra ehk 1,9 protsenti, sealhulgas kaupluste arv 1,4 protsenti ja toitlustusasutuste arv 2,3 protsenti.

Intrum Justitia Euroopa tarbijate maksekäitumise tänavusest uuringust selgub, et ligi pooltel 15–24-aastastel Eesti noortel pole piisavalt raha inimväärseks eluks, kolmandik noortest aga plaanib kolida teise riiki.

Instrum Justitia tegevjuhi Ivar Tammemäe ütles BNS-ile, et noortesse suhtutakse küll kui tulevastesse pensionimaksjatesse. Samas püsib see eeldus vaid juhul, kui neil endal on olemas majanduskindlus, mis praegu aga puudub.

Uuring näitab, et Euroopa tarbijate toibumine finantskriisist on endiselt valuline. Kõrge tööpuudus ja olemasoleva töökoha kaotamise risk on peamised tarbijate pessimismi põhjuseid. Tänu pidevale rahapuudusele ei suuda kolmandik Euroopa majapidamistest tasuda oma igakuiseid arveid tähtaegselt. 40 protsenti küsitluses osalenutest ei tunneta majanduse taastumise mõju. Suur hulk inimesi terves Euroopas on vähendanud kulutusi väljas söömisele, riietele ja toidule. 43 protsenti vastajatest säästavad raha toidult, 74 protsenti vastajatest säästavad raha, vähendades kulutusi riietele ja väljaskäimisele. Need näitajad kujutavad pikaajalist ohtu üldsusele.

Vastanutest 20 protsenti on sunnitud pidevalt võtma laenu oma arvete tasumiseks. Veerandil eurooplastest jagub igakuistest sissetulekutest vaid jooksvate arvete tasumiseks. 35 protsenti vastanutest tunnistas, et on hilinenud arvete maksmisega viimase poole aasta jooksul.

Tarbijate maksekäitumise uuringu tulemustest selgus, et väga paljudel Euroopa noortel puudub majanduslik kindlustunne tuleviku osas. Ka siin on suurimaks põhjuseks tööpuudus, mis on jõudnud rekordtasemele ja seda eriti Lõuna Euroopas: Hispaanias 53,7 protsenti, Kreekas 51 protsenti ja Itaalias 42,2 protsenti.

Igal kolmandal Euroopa noorel ei ole piisavalt raha inimväärseks eluks. Kõige negatiivsem on selles valdkonnas seis Eestisl 44 protsentiga. Iirimaal on vastav näitaja 41 protsenti ja Prantsusmaal 40 protsenti.

Veerand Eesti noortest tunnistas, et nad vajaksid ja tahaksid rohkem finantsalast haridust, et paremini toime tulla igakuise eelarvega ja kulutustega. Suur hulk vastajaid, eriti just Skandinaavias, tunnistas, et nad ei oska õpetada oma lastele, kuidas rahaga ümber käija. Just nendes riikides on ülekulutamine üheks finantsprobleemide tekitajaks.

"Tarbimisega seotud laenude lihtne kättesaadavus koos puuduliku finantsalase haridusega seab noored suurde ohtu, mis ei võimalda noortel alustada ettevõtlusega ja luua uusi töökohti. See aga kujutab Euroopale suurt ohtu just tulevikus. " Tammemäe.

Peaaegu iga neljas uuringus osaleja kulutas regulaarselt raha internetiostudeks ja eriti usinalt just noored vanuses 15–24. Kõige rohkem kulutavad noored raha internetis Saksamaal: 49 protsenti, järgnevad Austria ja Iirimaa, mõlemad 42 protsendiga. Eesti noortest kulutab regulaarselt raha internetis vaid 22 protsenti.

"Finantsalane haridus on üheks võtmesõnaks, mis aitaks vähendada Euroopa võlakoormat.  Internetist ostmine on oluliselt kasvanud  ja see võimaldab sooritada oste igal ajal ja igal pool mõtlemata sellele, et tellitud kaupade ja teenuste eest tuleb ka lähitulevikus tasuda. Selline trend võib tekitada olukorra, kus paljudel noortel Euroopas puudub selge ülevaade arvetest, mida neil on vaja järgnevatel kuudel maksta.  Noortele tuleb õpetada rahaga ümberkäimist juba varases nooruses, et nad paremini mõistaksid võimalikke võlgade tekkimise tagajärgi," ütles Tammemäe.

1923. aastal asutatud Intrum Justitia on Euroopa juhtiv krediidikorraldusteenuseid pakkuv kontsern, mille 3500 töötajaga tütarettevõtted tegutsevad 20 Euroopa riigis. Intrum Justitia pakub muuhulgas krediidipoliitika väljatöötamise, krediidijärelvalve ja -halduse ning debitoorsete võlgnevuste sissenõudmise teenuseid.

Esimene Euroopa tarbijate maksekäitumise uuring käivitati möödunud aastal. Majanduse katalüsaatorina näeb Intrum Justitia vajadust uurida rohkem kui 21 000 tarbija maksekäitumist Euroopas. Eesmärgiks on paremini mõista tegelikku tarbijate käitumist, mis puudutab arvete maksmist.