Keskkriminaalpolitsei ja riigiprokuratuur menetlevad kriminaalasja, kus seitset meest ja ühte naist kahtlustatakse ajavahemikul alates 2012. aastast kuni käesoleva aasta septembrini kuritegelikku ühendusse kuulumises ja 6,8 miljoni euro suuruses rahapesus.

Kahtlustuse kohaselt legaliseeris kuritegelik ühendus Soomes ja Eestis äriühingute poolt toimepandud maksupettustest saadud raha, mis kanti läbi erinevate äriühingute Eestisse ning võeti sularahas pangakontodelt välja, teatas BNS-ile riigiprokuratuuri pressiesindaja.

Maksupettuste kriminaalmenetlust viiakse läbi Soomes ning riikide vahel on moodustatud ühine uurimisrühm võimaliku kuritegeliku ühenduse kriminaalse tegevuse tuvastamiseks.

"Eestis ja Soomes uuritavad kriminaalasjad on erakordsed nii suure hulga kahtlustatavate, mahukuse kui ka  erinevates kohtades üheaegselt läbiviidud menetlustoimingute tõttu," ütles Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik.

Riigiprokurör Piret Paukštyse sõnul viidi kuritegeliku ühenduse paljastamiseks septembri keskel läbi ühisoperatsioon nimega Leopold Eesti ja Soome keskkriminaalpolitsei ning Eesti maksu- ja molliameti (MTA) osalusel paralleelselt nii Eestis kui Soomes, mille käigus toimusid mitmed läbiotsimised ning peeti kinni kuriteos kahtlustatavad isikud.

Kuna kriminaalasja menetlemise käigus avastati ka võimalikke maksukuritegusid, edastas politsei osa materjalidest uurimiseks Eesti MTA-le.

Eesti MTA uurimisosakonna ametnikud pidasid kinni kaks isikut, keda kahtlustatakse äriühingutele niinimetatud arveveski teenuse pakkumises. Esialgsetel andmetel väljastati näilisi arveid ligi 90 äriühingule, kes tegelesid üle Eesti valdavalt ehitusega. Kuriteo kahtlustus on seetõttu esitatud ka kahele ehitusettevõttele ja nende juhatuse liikmetele ning sellise tegevuse tulemusena jäi riigile laekumata maksusid umbes 225 000 euro ulatuses.

„Suurenenud ehitusmahud ja seal liikuv raha on hoogustanud ka mõnda aega varjusurmas olnud arvevabrikute tegevust, mille abil soovivad inimesed äriühingust tulu maksuvabalt välja viia. Nende juriidiliste ja füüsiliste isikutega, kes kriminaalasjas kahtlustust ei saanud, jätkab MTA tegelemist väljaspool kriminaalmenetlust,“ ütles MTA uurimisosakonna juhataja Rain Kuus.

Tänaseks on kõik kinnipeetud isikud vabastatud. Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo uuritavas kriminaalasjas on arestitud vara hinnanguliselt üle 500 000 euro ulatuses, sealhulgas sularaha, pangakontod, mootorsõidukid ja kolm kinnistut.

Operatsioon Leopold raames on esitatud kahtlustused karistusseadustiku alusel, mille eest näeb karistusseadustik ette maksimaalselt kümneaastase vangistuse. Ühte isikut kahtlustatakse ka kuritegeliku ühenduse loomises.

Kaitsevägi karistas noomitusega ajateenijast autojuhti, kes teenistuskaaslasi vedades veoautoga kraavi sõitis, ka määras politsei talle viie vigastatuga liiklusõnnetuse põhjustamise eest rahatrahvi.

Kaitseväe peastaabi pressiesindaja ütles BNS-ile, et kaitsevägi karistas veokijuhti noomitusega, sama karistus määrati ka õppuse eest vastutajale.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja ütles BNS-ile, et politsei algatas juhtumi uurimiseks väärteomenetluse. Uurimise käigus selgus, et juhi kiirus oli liiga suur ning lisaks ei olnud auto kohaldatud reisijate veoks.

Menetlus viidi läbi liiklusseaduse paragrahvide alusel, mis käsitleb varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamist ning sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumist. Karistusena rikkumise eest mõisteti juhile rahatrahv suurusega 52 eurot.

Lisaks saatis Võru politseijaoskond Lõuna kaitseringkonnale märgukirja, kus viitas, et avarii teinud sõiduk ei ole kohandatud inimeste veoks, sel puudusid kastis istmed. Lisaks viitas politsei, et kaitseväes ja Kaitseliidus tohib sõitjaid vedada veoautoga juht, kel on vastava kategooria juhtimisõigus ning kel on vähemalt kuuekuuline veoauto juhtimise kogemus. Antud juhul oli sõiduki roolis mees, kelle sõidustaaž oli väiksem kui kuus kuud.

Õnnetus juhtus augusti lõpus Võru vallas Puiga küla lähedal asuval kruusateel, kus 26-aastase ajateenija juhitud kaitseväe veoauto MAN kaotas pehme teeserva tõttu juhitavuse ja vajus kraavi külili. Sõiduki kastis olnud kolm inimest said esmaabi kohapeal ja kaks viis kiirabi Tartu Ülikooli kliinikumi.

Autot juhtis kaheksa kuud teenistuses olnud ajateenija, kellel on vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ning ta oli kaine. Autojuht õnnetuses vigastada ei saanud.

Sõidukiga veeti ajateenijaid peale õppuse lõppu väeossa. Autos viibis sellel ajal umbes 30 ajateenijat. Õnnetuses sai viga viis ajateenijat, nende vigastused ei olnud eluohtlikud.

Olgugi et 65 protsendil Eesti teedest piirdub talvine teehoole pelgalt lumekoristusega, langeb sellele 10 670 teekilomeetrile vaid veerand kogu riigi liikluskoormusest.

Riigimaanteed on talihoolde seisukohast jagatud kolme erinevasse hooldetasemesse. "Kolmas tase, mis on kõrgeim tase, hõlmab 2061 kilomeetrit teid. Teist taset, mis on natuke nõrgem, on meil talvel hooldada 3668 kilomeetrit," rääkis maanteeameti peadirektori asetäitja Toomas Tootsi esmaspäeval ajakirjanikele. "Kõige madalamal tasemel on üle 10 670 kilomeetri".

Ligi 35 protsendil teedest ehk 5729 kilomeetril rakendatakse talihoolde kõrgeimat taset, mis tähendab soola puistamist ja asfaltkatte hoidmist lume- ja jäävabana. Ühele kilomeetrile sellise järgu teedel kulub hooaja jooksul üle 2000 euro hooldusraha, mis summeerub kogu talve jooksul ligi 8,34 miljoniks euroks.

"Kokku on aastas suurusjärgus 16 miljonit eurot, mida me lume lükkamiseks ja libeduse tõrjeks kulutame," täpsustas Tootsi. "Kui me tahaksime ka 10 760 kilomeetrit natuke kõrgemal tasemel hooldada, siis hooldekulud läheksid päris suureks, nii et riigil ja ühiskonnal oleks seda päris raske taluda. Kui kilomeetri kohta on esimese taseme hooldamine kõige odavam, siis ühe auto kohta, mis seda teed läbib, on esimese taseme teede hooldekulud kaks-kolm korda kõrgemad."

Seega seisneb madalaima järgu teede talvehoole ka eeloleval talvel vaid lumekoristuses.

"Tänaseks on maanteeametil sõlmitud 18 lepingut erinevate hooldeettevõtetega, kes teehooldetöid teostavad. Igas maakonnas on üks hooldeleping, välja-arvatud Harju maakonnas, kus on kokku kolm lepingut kahe ettevõtjaga. Rapla maakond on ka jaotatud kahe lepingu vahel ära," märkis Tootsi.

Selle kümnendi alguses Eesti maismaapiirile elektrooniliste valveseadmete paigaldamise järel kasvas ebaseaduslikult piiriületamiselt tabatud inimeste hulk hüppeliselt, kirjutab Postimees.

Piirivalvurid pidasid 2010. aastal Eesti-Vene piiril kinni 162 ebaseaduslikku piiriületajat, pärast seda on nende hulk igal aastal oluliselt suurenenud. 2011. aastal pidasid politsei- ja piirivalveameti ametnikud idapiiril kinni 327, 2012. aastal 326, 2013. aastal 383 ja tänavu kümne kuuga 236 ebaseaduslikku piiriületajat.

Kõik ebaseaduslikud piiriületajad ei ole siiski kolmandate riikide kodanikud, kes soovivad salaja üle piiri Euroopa Liitu pääseda, osa neist on salakaubavedajad ja suur osa satub üle piiri seenel olles või kalastades. Samas on valveseadmete paigaldamise järel märkimisväärselt kasvanud ka kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku rände juhtumid. Kui 2010. aastal registreeris politsei- ja piirivalveamet selliseid juhtumeid 74, siis 2011. aastal 99, 2012. aastal 169, 2013. aastal 177 ning tänavu kümne kuuga 111.

Piirivalvemajor Ago Tikk ütles, et viimastel aastatel piirile paigaldatud valveseadmed võimaldavad saada piiril toimuvast parema ülevaate. "Valveseadmete eelis tuleb eelkõige ilmsiks raskemates ilmastikutingimustes, halva nähtavuse või läbitavusega alade puhul ning reageerimiseks kaugemate kohtade katmisel. Valveseade ei asenda samas inimest, kuna saadud signaalile ja märgile tuleb ka reageerida," rääkis Tikk.

Enamik ebaseaduslikke piiriületusi on olnud kalapüügi või puhkamise käigus, piiririkkumiste hulga ja sageduse põhjuste puhul on määravaks mitmed teised ja sageli piirivalvest sõltumatud tegurid.

"Lühidalt võiks loetelu sisaldada navigatsiooniseadmete või navigeerimisoskuste puudumist, oskamatust määrata oma asukohta või lihtsalt huligaansust. Samuti on oluline osa ka aastaaegadest sõltuvatel ilmastiku iseärasustel. On täiesti mõistetav, et kui jää ja lumikatte periood on liiga lühike või pole seda üldse, siis pole ka võimalikel rikkujatel võimalust tegu korda saata. Olgu nendeks siis jääpüüki harrastavad kalamehed või mootorsaani kasutavad salakaubavedajad," rääkis Tikk.

Ebaseadusliku rände eesmärgil toime pandud ebaseaduslikke piiriületusi on sõltuvalt aastast 5–30 protsenti.

"Teatud päritoluriikide puhul on olemas ka väljakujunenud ebaseadusliku rände mooduse eelistatused. On riike, kelle esindajad üritavad riiki siseneda pigem piiripunktide kaudu kui piiripunktide vahelisel alal soid või jõgesid läbides ebaseaduslikult piiri ületades," lausus Tikk.