EESTI UUDISED BNS

Politsei ootab nädala jooksul ettepanekuid liiklustalguteks

Võrumaa TeatajaPolitsei ootab alanud nädala lõpuni kõigi liiklejate tähelepanekuid probleemsetest kohtadest liikluses, et liiklustalgute päeval 21. novembril nende ettepanekute alusel enda tööd planeerida ning täiendavate jõududega liiklusjärelevalvet tagada.

Tähelepanekuid liiklusprobleemidest saab teha spetsiaalselt selleks ettevalmistaud rakenduse kaudu politsei- ja piirivalveameti (PPA) Facebooki lehel ning selleks ei pea olema Facebooki registreeritud kasutaja, teatas PPA BNS-ile. Sissekandes tuleb märkida probleemi võimalikult täpne koht, aeg ning liik. Iga ettepaneku tegija saab ka korrakaitsjate tagasiside.

PPA politseimajor Veiko Kommusaare sõnul on liiklustalgute peamine idee liiklejaid kaasata ning muuta koos liiklemine turvalisemaks. „Kuigi tähelepanelikud inimesed teatavad politseile liiklusega seotud probleemidest ning kaasliiklejate rikkumistest igapäevaselt, on nädala jooksul võimalik teha täiendavaid ettepanekuid suurema järelevalve tegemiseks ning tähelepanekuid kas siis ebamõistliku liikluskorralduse või sagedaste rikkumiste kohta, andes sellega oma panuse ohutuma liikluse saavutamiseks. Nii saame lisaks enda tehtud analüüsidele veelgi parema ülevaate sellest, millised ohud ühes või teises kohas võivad esineda ning millised kitsaskohad meie liikluskäitumises kõige enam inimeste turvatunnet kahandavad,“ ütles Kommusaar.

Politsei korraldab ööpäevaseid liiklustalguid, et saadud ettepanekute alusel enda tööd planeerida just seal, kus inimesed seda kõige rohkem ootavad, teist aastat järjest. Mullu korraldatud aktsiooni tulemusel kogunes korrakaitsjatele nädala jooksul umbes 540 ettepanekut. Kõige enam tegi inimestele muret autojuhtide sõidukiirus.

21. novembril peetavad liiklustalgud on üle-eestilised ning sellest võtavad osa kõikide prefektuuride politseinikud ning vabatahtlikud.

Tööõnnetustest 64 protsenti juhtub meestega

Pilt on illustratiivne FOTO: VTKäesoleva aasta kümne kuu jooksul on meestega juhtunud 2330 tööõnnetust, mis moodustab 64 protsenti kõigist tööõnnetustest, kõige rohkem satuvad õnnetustesse noored mehed.

Kõige enam juhtub tööõnnetusi noorte meeste hulgas vanuses 20 kuni 29 aastat, teatas tööinspektsioon BNS-ile. „Noored mehed on meie suurim riskirühm. Samas on nad ju ka meie ühiskonna kõige väärtuslikum ressurss – nad on täies elujõus, omandanud erialased oskused ning nende töö- ja pereelu on alles algamas,“ sõnas tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

Kõige kõrgema riskiohuga valdkonnad, kus meestega tööõnnetusi juhtub, on metalli- ja puidutööstus, ehitus, transport ja kaevandus. Tööandja peab tagama turvalise töökeskkonna, juhendamise ja väljaõppe ning töötaja kohustus on järgida tööohutusnõudeid ja panustada ohutu töökeskkonna loomisesse. Oluline on silmas pidada, et töösuhe on kahepoolne, kus mõlemal osapoolel on oma õigused ja kohutused.

Siiski näeb tihti olukordi, kus kõik tingimused ohutuks töötamiseks on tagatud, kuid ikkagi ei kasuta töötaja isikukaitsevahendeid või eirab tööohutusnõudeid, pidades neid ebaolulisteks. „Me võime rakendada mistahes kaitseabinõusid riskikäitumise vähendamiseks, kuid kui me käitume jätkuvalt mõtlematult, on kõigi asjaosaliste – alates tööinspektoritest kuni objektijuhtideni – pingutused asjata,“ nentis Maripuu.

Pühapäeval heisatakse isadepäeva puhul Eesti lipud

Pühapäeval on isadepäeva puhul lipupäev, mil Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, teatas riigikantselei BNS-ile. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Isadepäevaga austatakse isasid ja tähtsustatakse isade rolli ühiskonnas. Isadepäev on kõigi isade ja nende perekondade ühine tähtpäev.

Isadepäeva traditsioon on alguse saanud 1910. aastal Ameerikast. Eestis tähistatakse isadepäeva novembri teisel pühapäeval.

Sotsiaaltöötajatele ostetud elektriautodel avastati piduririke

Elektriauto jõuab Võrru.  Foto:  INNO TÄHISMAAEesti sotsiaaltöötajatele jagatud elektriautod viiakse erakorralisse teenindusse, sest Mitsubishi i-MiEVi marki autodel on leitud defekt, mille tõttu võib olla häiritud pidurite töö, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Kõik Eesti sõidukid kuuluvad teenindusse kutsumise kampaaniasse, mis puudutab sõiduki juhtmooduli reprogrammeerimist, üksikud sõidukid vajavad piduri vaakumpumba vahetust," selgitas töid tegeva AS Silberauto pressiesindaja Andero Kaha.

Nimelt võib vaakumpump lakata töötamast, sest auto juhtmoodul annab talle valeteate või on selle rikkunud talvisel ajal Eesti teedele puistatavad materjalid. Uuematel autodel on Kaha sõnul vaakumpumbad teistsuguse ülesehitusega ja ilmastikust tingitud korrosioon neid ei mõjuta.

Kaha väitel pole defekt Eestis seni ühtegi õnnetust ega probleemi põhjustanud. "Kõiki, kelle sõidukeid teendindusse kutsumise kampaania puudutab, teavitatakse ja neile antakse juhised edasisteks tegevusteks," lisas ta.

Jõustruktuurid pidasid taktikalise laskmise meistrivõistlusi

Eesti KaitsevägiVõrumaal Nursipalu harjutusväljal peetud Kaitsejõudude lahtistel meistrivõistlustel taktikalises laskmises võitis üldarvestuses vanemveebel Dagnis Maiberg kaitseliidu Rapla malevast ja meeskondlikus üldarvestuses kaitseväe ühendatud õppeasutuste võistkond.

„Hea meel on näha, et iga aastaga muutuvad kaitseväelased järjest osavamaks ja leidlikumaks oma varustuse ja relvade kasutamisel, mis näitab seda, et Kaitsejõudude spordiklubi poolne taktikalise laskmise ja relvakäsitlemise arendamisesse panustamine hakkab ennast ära tasuma, “ ütles võistluse direktor kapten Tarvo Planken.

Võistlus koosnes kuuest laskerajast, millest kaks tuli läbida püstoliga ja kaks automaadiga ning kahel rajal tuli kasutada mõlemat relva. Laskerajal paiknevate erineva suurusega ja erineval kaugusel asuvate sihtmärkidega tekitati võistleja jaoks taktikaline situatsioon, mille ta võimalikult kiiresti ja täpselt lastes lahendama pidi.

Üldarvestuses tuli võitjaks vanemveebel Dagnis Maiberg kaitseliidu Rapla malevast, teise koha sai seersant Christophe Roeland Belgia kaitseväest ja kolmanda kapral Meelis Unt toetuse väejuhatusest. Meeskondade üldarvestuses võitis kaitseväe ühendatud õppeasutuste võistkond, kuhu kuulusid kapten Tarvo Planken, leitnant Allar Eesmaa, leitnant Veiko Park ja nooremseersant Reigo Kullamaa. Sama meeskond võitis septembris Eesti reservohvitseride kogu 15. rahvusvahelise laskevõistluse. Võistkondlikus arvestuses sai teise koha politsei laskurklubi võistkond ja kolmanda Belgia kaitseväelaste võistkond.

Meistrivõistlustel osales kokku 59 laskurit ja 16 meeskonda kaitseväest, kaitseliidust ning külalisvõistkonnad politsei laskurklubist ja Belgia kaitseväest. Taktikaline laskevõistlus toimus Kaitsejõudude lahtiste meistrivõistluste nime all teist korda, varem on sarnast võistlust peetud Kaitsejõudude spordiklubi lahtiste karikavõistluste nime all. Taktikalise laskmise võistlusi on Kaitsejõudude spordiklubi korraldanud juba kuus aastat.

Taktikaline laskmine on väga kõrgete ohutusstandarditega laskespordi ja laskeväljaõppe metoodika, mis on välja kasvanud jõustruktuuridele ohutu ja efektiivse relvakasutamise koolitamise vajadusest. Taktikaliseks laskmiseks kasutatakse kõiki kaitseväe relvastuses olevaid käsitulirelvi. Sellel spordialal saab parimaks ainult väga efektiivse relva käsitsemise oskusega.

Kruuse avaldas toetust tervishoiutöötajate palgatõusu eelkokkuleppele

Foto: Võrumaa TeatajaTervise- ja tööminister Urmas Kruuse avaldas toetust tervishoiutöötajate palgatõusu eelkokkuleppele, mille kutseliidud riikliku lepitaja ettepanekul reedel sõlmisid.

"Kahe nädala pärast toimuval haigekassa nõukogu koosolekul arutame võimalikke variante tervishoiutöötajate palgatõusuks. Oluline on siiski, et meedikute palgatõus ei tuleks patsientide, ravikvaliteedi ja järjekordade arvelt," kommenteeris Kruuse tervishoiutöötajate palgatõusu eelkokkulepet.

Reedel sõlmisid riikliku lepitaja ettepanekul arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit, õdede liit, kiirabi liit ning haiglate liit eelkokkuleppe, mis arvestab lepitaja poolt 16. oktoobril tehtud ettepaneku tingimusi.

Praegu kehtiva kollektiivlepingu järgi on arsti miinimum tunnitasu kaheksa eurot, õel 4,5 ja hooldustöötajal 2,6 eurot tunnis. Partnerite vahel sõlmitud eelkokkuleppe järgi soovitakse alates järgmise aasta jaanuarist arsti miinimum tunnitasuks üheksa eurot, õe puhul viis ning hooldajle kolm eurot tunnis.

Haigekassa nõukogu koosolek toimub 25. novembril.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD